Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.
„Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust.
Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.
E-pood
Näitan 301–400 tulemust 800-st
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All paremal A. Pihelga 84
Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm
August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.
Ermi Littover “Harku järvel”, 1960
Süsi, värviline kriit paberil.
Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm.
All paremal: Littover 08.60
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Ermi Littover (1921-2015) oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.
Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
BRON. Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Mati Uprus “Kevadine armastus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 65 x 91 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Heino Kersna “Savan II”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan II
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan II"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Ado Lill “Abstraktne”, 1994
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 85 cm.
Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn
Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis.
Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida).
Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1978. a.
Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Juss Piho “Maaalune”, 1991
Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023
Õli lõuendil. Raamimata.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.
1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Ado Lill “Näod”, 1991
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 79
Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.
BRON. Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989
Eduard Einmann “Araablanna”, 1960
Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960
BRON. (kuni 21.01) Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Nigul Espe “Kased”, 1966
Evi Tihemets “Sadamas”, 1963
Värviline lito. Raamitud.
Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84)
Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.
Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65
Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm.
All paremal: V. Väli 54 a
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.
Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm.
All vasakul: R. Tulving 67
Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm.
All paremal: A. Hoidre mai 1940.
Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?
Viktor Sinjukajev “Pirita“, 2004
Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm.
All vasakul: VI All paremal: P. Ulas
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril.
"Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Kaljo Polli “Nihvitar Tšaivost”
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Raoul Kernumees “Kartulisorteerijad”
Autolito. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 32 cm. Raamiga 44,5 x 52,5 cm.
All vasakul: R Kernumees. autolito
All keskel: "Kartulisorteerijad"
Raoul Kernumees (1905-1990) sai kunstihariduse Pallasest ning juba 1925. aastal leiame tema töö kooli näitusekataloogist. Tema virtuooslik joonistusoskus väljendus eriti hästi figuraalsetes kompositsioonides, mis on hästi esindatud ka teoses "Kartulisorteerijad".
Herman Talvik “Maastik“
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm.
All paremal: TALVIK
Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade muuseumid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Marje Üksine “Tornid”, 1990
Värviline lito paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: "Tornid" (värv. lito)
All keskel: 26/30
All paremal: M. Üksine 1990
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.
Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm.
All paremal: Ernö Koch 1932.
Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.
Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966
Henn Roode “Poiss rannakülast”, 1960ndad.
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 28 x 24 cm.
Tallinnas sündinud Henn Roode (1924-1974) jõudis elu keerdkäikude tõttu aktiivselt kunstnikuna tegeleda vaid suhteliselt lühikese aja, kuid sel ajal sündinud looming on mitmekülgne ja rikkalik.
Käesolev teos on maalitud 1960ndatel aastatel, mil kunstnik koos perega veetis suvesid Pärnumaal Treimanis. Roodet inspireeris sealne maalähedane, ehe ja läbilõhki looduslähedane eluviis, kalurite karm, aastakümneid põlvest põlve edasi kantud amet ning selle kandjad. Kuigi Roode jõudis oma vormianalüüsis abstraktsuseni, võis ta samas maalida looduslähedasi, natuurist inspireeritud etüüde. Kunstniku vaimustust portreteeritava ehedusest on maalis selgesti tunda. Roode oligi muuhulgas tugev, mitte ainult vormi analüüsiv, vaid ka modelli karakterit tabada püüdev portretist.
“Poiss rannakülast” oli eksponeeritud 2020. aastal Viimsi Rannarahva Muuseumis toimunud Henn Roode mereteemaliste maalide isikunäitustel “Meri ja rannarahvas”.
Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm.
Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.
Rein Tammik “Britannia maastik”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Silvi Väljal “Lilled”, 1974
Segatehnika. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 43 x 42 cm, raamiga 73 x 69,5 cm.
All vasakul: Lilled (segatehnika), 4/25. All paremal: SVäljal 1974
Silvi Väljal (1928-2014) oli tunnustatud kunstnik, kelle raamatuillustratsioonidest tuntuim teos "Jussikese seitse sõpra" jõudis sadade tuhandete laste lugemislauale. Väljal on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning tema loomingut inspireeris loodus oma muinasjutulisuse ning lõputute variatsioonidega.
Mati Uprus “Foxy Lady”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 90,5 cm
All paremal: Mati Uprus
Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Jüri Arrak “Puusu talu”, 1961
Kaljo Simson “Tallinnas”
Benita Vomm “Keha”
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 45,5 cm
All paremal: B. Vomm
Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA
Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.
Mati Uprus “Õhtu puiesteel”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All vasakul: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78,4 x 100 cm
Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks.
Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.
Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära.
Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja".
Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018
Klaas, alabaster kips, kivi.
Mõõdud: 28 x 16 cm
All: GEA
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel.
Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.
Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Enno Ootsing “Kangas”, 1977
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957
Õli lõuendil. 1957.
Mõõdud: 65 x 80,2 cm.
All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57
Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud.
Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad
Peeter Must “Äärel”, 2022
Õli lõuendil. Raamitud.
120 x 100 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.
Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960
Paul Kostabi “It´s whatever”, 2019
Segatehnika lõuendil.
Mõõdud: 99 x 79 cm.
Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.
Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud kataloogis (2014, lk 50).
Herald Eelma “Meri”, 1969
Linoollõige, raamitud.
Mõõdud: 38 x 55 cm, koos raamiga 68 x 82,5 cm.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Eelma 60ndate teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Iris Uuk “Lilled”, 1993
Benita Vomm “Kevadlilled”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 92 x 60 cm. Raamiga 98 x 67,5 cm.
All paremal: B Vomm
Pöördel: "Kevadlilled", õli, "Spring flowers" oil
Artist: Benita Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., M4C 2N9
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Iris Uuk “Sinine ja valge”
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Emeric Weber “Kopli”
Õli vineeril.
Mõõdud: 102 x 152,5 cm
Eesti Kunstiakadeemias õppinud Emeric Weber on oma loomingu kohta öelnud: "Oma teostes väljendan tunnet või tundeid, mis mind teatud hetkes haaranud on, mõnikord vähendades ümbritsevat müra või tuues esile mingit konkreetset müraallikat. Lihtsustatud kujul hetked on painajalikud ning kordusesse haaravad."
Einar Vene “Kaitseingel”, 2009
Akrüül lõuendil.
Mõõdud 80 x 100 cm
Ülal keskel: EV
Pöördel raamil: "Kaitseingel" Einar Vene 2009
1980. aastatel tollasesse kunstipilti erandlikult kohamütoloogilise sürrealismiga ilmunud Einar Venest on tänaseks saanud elav klassik, kelle kogu looming seob omavahel Pirita kloostri ja teatud müstilis-maagilise taustsüsteemi.
2009. aastal maalitud teoses põimuvad ufo-nägemus, muretu lapsepõlv, mõistusele seletamatud lood ja Pirita kloostri monumentaalne kirik. Kuna Pirita on ka Vene lapsepõlvekant, tegeleb maal ühtlasi kunstniku kaugete mälestustega, visualiseerides alateadvusest esile kerkivaid mälupilte.
Mõte, et last kaitseb alati kaitseingel, on käesoleva teose üks põhiajendeid.
Alar Pääro “Yin Yang”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 85,5 cm.
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Teosega tutvumiseks palun andke märku ning toimetame selle laost hea meelega galeriisse.
Hugo Hiibus “Bomba”, 1983
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Erich Pehap “Composition”, 1961
Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930
Tempera, guašš. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 33 cm
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis.
Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat.
Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.
Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm.
Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia.
Esmapilgul traditsioonilisena mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.
Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Helve Viidalepp “Pargis”, 1971
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 73 cm
All paremal: H. Viidalepp 1971.
Pöördel raamil: 60,5 x 73 õli lõuendil 1971 Helve Viidalepp "Pargis"
Helve Viidalepp (1921-1979) päris oma kunstiande graafikust isalt August Roosilehelt ning ka abikaasa Ants Viidalepp oli kunstnik.
Kompositsioon „Pargis“ meenutabki veidi tema abikaasa stiili, kuid viimase kergelt karikeerivast laadist erinevalt on südamlikus ja intiimses stiilis. Sügiskuldse puudesalu taustal frontaalselt siluettidena istuv trio mõjub sel kunstiuuenduslikkuse tippajal modernsena ja värskena.
Ado Lill “Uni”, 2015
Söejoonistus. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56 x 58,5 cm
All vasakul: ALill 2015
Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel toona suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis.
Kunstniku autoritehnikas, erinevates teesortides leotatud joonistuses “Uni” on erootiline pool pigem looritatud ning põhitähelepanu on pööratud unenäomaailmale. Pehmel padjal puhkehetke vajunud modelli isik on jäänud anonüümseks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega.
Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.
Ado Lill “Lamav akt”, 2015
Autoritehnika. Raamitud.
Mõõdud: Lm 67,5 x 84,5 cm
All vasakul: ALill 2015
Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. 1980. aastatel eksponeeriti Lille graafikat Nõukogude dissidentliku kunsti näitustel välismaal ning juba mõned aastad hiljem pälvis ta auhinna Baltimaade maalitriennaalil Leedus.
Tänaseks päevaks on kunstnik saavutanud hinnatud kunstiklassiku staatuse ka kodumaal ning järjest enam otsitakse taga nii tema maale, graafikat kui joonistusi. Kunstnik töötas välja oma autoritehnika leotades kriidiga joonistatud teoseid erinevates teesortides, lisades sellega teostele sügavust ja müstikat. Üheti on see austusavaldus modellidele, kelle täpne isik jääb avameelseis aktides varjatuks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega.
Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Saskia Kasemaa “Ennustaja”, 1993
Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud.
Mõõdud 34 x 44 cm
Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.
Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Heino Kersna “Savan I”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan I
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan I"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.