Näitan 301–400 tulemust 645-st

Saskia Kasemaa “Ennustaja”, 1993

680
Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud. Mõõdud 34 x 44 cm Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna. Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.

Ado Lill “Uni”, 2015

500
Söejoonistus. Raamitud. Mõõdud: Lm 56 x 58,5 cm All vasakul: ALill 2015 Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel toona suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. Kunstniku autoritehnikas, erinevates teesortides leotatud joonistuses “Uni” on erootiline pool pigem looritatud ning põhitähelepanu on pööratud unenäomaailmale. Pehmel padjal puhkehetke vajunud modelli isik on jäänud anonüümseks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega. Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.

Voldemar Väli “Akt beežil draperiil”, 1985

450
Õlimaal papil. Raamitud. Mõõdud. 26 x 35,5 cm, koos raamiga 29 x 37,8 cm. 1938. aastal Pallasesse astunud ja seal peamiselt Ado Vabbe käe all õppinud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Väli palett helenes viimastel elukümnenditel, mil sinna ilmusid mahedad pastellid nagu ka käesoleval sulnil aktimaalil.

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Vello Vinn “Lennuilm II”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 94,5 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna suureformaadiline, väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas, Uus tn 7. Soovi korral saame nõu ja jõuga olla abiks ka kunstiteose raamimisel.

Vello Vinn “Lennuilm III”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 95 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee galeriis Tallinna vanalinnas, Uus tn 7.

Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm. All vasakul: H. LEPIK Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks. Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.

Hugo Mitt “Võiküla”, 1979

400
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm. All vasakul: "Võiküla" All keskel: (pehmelakk 20/50) All paremal: H. Mitt 79. Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.

Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990

1 000
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm. All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70 Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.

Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987

870
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.

Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971

880
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm. All vasakul: Kaluri tütred All paremal: EOkas 971

Ilon Wikland “Unedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga All vasakul: 73/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024

9 800
Õli lõuendil. 130 x 120 cm All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 24 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS" Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.

Mauri Gross “Algus”, 2023/2024

9 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 125 x 125 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS" Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?  

Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023

7 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 88 x 88 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED" Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse. Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.

Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 95 x 80 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 95 x 80 2019 "PÕLEV PÕÕSAS"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 51 x 49 2024 "IDEAALMAASTIK 2" Mauri Gross (s 1969) kannab oma teatrikunstniku kogemuse ka maalidesse - ikka ja jälle tekib tunne, et tahaks piiluda põhimotiivi taha. Mis jääb eesriide taha, või Grossi teoste puhul taimevõrgustiku kireva maailma taha? Kus on algus ja kus on lõpp?  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2" Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu. Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.

Mauri Gross “Ülemäng”, 2022

8 800
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG" Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.  

Mauri Gross “Ülekanne”, 2023

9 800
Õli lõuendil. 2023 Mõõdud: 124 x 124 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE" Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik"). Looduse viljakust ja elujõudu sümboliseerivat tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied. Kunstnikule omaselt märkame teoses ka teatraalsust, lavakujunduslikku mõju.

Mauri Gross “Seelik”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK" Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Seelik" tähistab uue ja põneva motiivi ilmumist kunstniku loomingusse. Hüpnotiseeriva mõjuga seelikumustrisse on Gross teadlikult jätnud vaevu märgatavaid ebatasasusi, mis aitavad omal moel mööda joontemerd silmal lihtsamini seigelda.

Mauri Gross “Carte Blanche”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 16 x 21 cm.  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.

Mauri Gross “Udu”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Mõõdud: 69 x 88 cm. Mauri Grossi näitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Udu" kuulub tema kõrrelisi ja oksi kujutatavasse maaliseeriasse. Kunstnik kirjeldab: "Kevadine kulu – mitmeaastane ja -kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Ideeliselt räägivad need floraalsed motiivid inimese sidemest loodusega läbi minu pildi, mitte läbi foto.” Mahedale beežile taustale asetatud pajuvitsad sulanduvad ümbritseva keskkonnaga, luues illusiooni nii reaalsest kui kujuteldavast udust. Taoline mitmetähenduslik lähenemine kaasab Grossi omanäolisemate kaasaegsete eesti kunstnike ridadesse.

Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.  

Kai Kaljo “Loksa“, 2023

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Kai Kaljo ´23 Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Mare Vint “Metsluiged”, 1978

540
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm. All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30 All paremal: MVint '78 Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.  

Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm. All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70 All paremal: PÄRN 88 Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.

Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995

2 100
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 58 x 53,5 cm All paremal: EAllsalu 95 Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide. Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga. Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.

Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969

450
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm. All vasakul: Akt draperiiga 86/100 All paremal: HArrak 1969 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

August Albo “Jõemaastik sillaga”

8 500
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114,5 cm 1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.

Vello Vinn “Kiviaeg II”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Maara Vint “Lillede keskel”, 1984

780
Kõrgtrükk. Raamitud. Mõõdud: Plm 23,5 x 21,5 cm, raamiga 51 x 47,5 cm. All vasakul: "Lillede keskel" kõrgtrükk 45/65 All paremal: Maara Vint 1984 Legendaarsesse Vintide suguvõsasse kuuluva, Tõnis ja Toomas Vindi õe Maara Vindi (s 1955) loominguline käekiri on  rafineeritult eristuv. Tema muinasjutulik-fantastilised süžeed ja stiil on naiselikud, kuid julged.        

Vello Vinn “Käsilane (kahepaikne)”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 88,2 x 45,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Käsijalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 88,2 x 60,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".  

Vello Vinn “Kahejalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 89,6 x 45 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Peeter Must “Podcast”, 2024

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.

Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023

2 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Must 2023 Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).  

Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ANGKOR WAT. DIVINE BEAUTY REVISITED / ANGKOR WAT. JUMALIK ILU TAASKÜLASTATUD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 2021/2024

Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969

660
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18 x 26,5 cm, paspartuuümbrisega 31 x 38,5 cm. All vasakul: "Kadrioru tiik" linool All paremal: J. Arrak 69.

Andro Kööp “Õnn! Kus sa oled? … Ma olen igal pool!”, 2023

MÜÜDUD Mõõdud: 170 x 170 cm Õli belgia linasel lõuendil. Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust. Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023. Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!

Andro Kööp “Peitusemäng õnnega”, 2023

Mõõdud: 140 x 140 cm Õli belgia linasel lõuendil. Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust. Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023. Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!

Mauri Gross “Soe udu”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis dets 2021-jaanuar 2022 toimunud näitusel “S U G U V Õ S A 4”. Vt ka: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=4s

Mauri Gross “Alfa”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli papil. Mõõdud: 86.5 x 73.5 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Eduard Maaser “Valge pilv”, 1972

1 650
Akvarell. Raamitud. Mõõdud ilma raamita: 55,5 x 76 cm. Eduard Maaseri õrnalt läbikumav akvarell "Valge pilv" on idülliline vaade Lõuna-Eesti suvisele maastikule.

Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006

740
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm. All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50 All paremal: Silvi Liiva 2006 Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021

MÜÜDUD Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 40 x 50 cm. All paremal: JAAN ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021 Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.

Jaan Elken “The darker side”, 2006

10 000
Kollaaž, õli ja akrüül lõuendil. Mõõdud: 125 x 150 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "THE DARKER SIDE" 125 x 150, 2006 A, ÕLI, AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND

Jaan Elken “Zhangjiajie mountains revisited”, 2022/2024

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 150 x 200 cm. All paremal: ZHANGJIAJIE J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ZHANGJIAJIE MOUNTAINS REVISITED" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2024 Eesti abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri, Jaan Elkeni nägemuses võtab Hiinas asuv Zhangjiajie mäestik kirgliku, ebamaiselt abstraheeritud kuju. Käsitledes lõuendit kui platsi meditatiivsele enesereflektsioonile, defineerib Elken end vindunud romantikuna, kelle maalitud kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Maali inspireerinud mägedes mitmeid kordi inspiratsiooni kogumas käinud kunstniku jaoks avab see muinasjutuline maastik end läbi ergastava sinise ja karge valge väestava kombinatsiooni.

Jaan Elken “Pikk ja käänuline tee / The long and winding road”, 2023/2024

5 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 120 cm. All paremal: 2023/24 J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "THE LONG AND WINDING ROAD / PIKK JA TUULINE TEE" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 100 x 120 cm 2023/2024

Jaan Elken “Läbi kõiksuse / Across the universe”, 2022/2023

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 150 x 200 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ACROSS THE UNIVERSE / LÄBI KÕIKSUSE" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2023 Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Läbi kõiksuse" hõlmab endas vihjeid tema varasele loomingule, ent ometi representeerib kunstniku käekirja just tänases päevas. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Elkeni vaheldusrikas maalikeel rabab sageli monokroomsusele läheneva üldkoloriidi (hall) või domineerivale toonile (kollane, sinine) allutatud nüansseeritud värvilahendusega. Kasutades koos pastoosset värvilaavat ja õhukest, alusmaali paljastavat värvikihti ning kleepides lõuendile ülevärvimiseks koreda tekstuuriga kotiriide tükke, saavutab Elken töödel skulpturaalse faktuuri – me silme ees kerkiks justkui visuaalne reljeefne kolmemõõtmeline looduspilt."

Jaan Elken “Võõrad linnad”, 2005-2024

5 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm. Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "VÕÕRAD LINNAD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 80 x 120 cm 2005-2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on kunstniku rännakutest inspireeritud urbanistlik maastik võtnud abstraheeritud kuju. "Võõrad linnad" on justkui unenäoline nägemus, kus teose keskele fokusseeritud kõrghooned sulanduvad vikerkaart meenutava südamega ühtseks tervikuks. Õhuke värvikiht vaheldub tihkete esiletungivate toonimügaritega, tuues Elkeni kogemuse uue linna avastamisest füüsiliselt otse vaataja silme alla.

Jaan Elken “Ice on the rocks VI”, 2022/2023

1 800
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ICE ON THE ROCKS VI" ACRYLIC, COLLAGE / CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023 Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri töödest ei leia me enamasti konkreetseid objekte, kuid seda enam sisaldavad need konkreetseid mälestusi Elkeni enda elust, jutustusi emotsioonidest ja reisimuljetest. Teose lahti kodeerimiseks jätab kunstnik aga sageli sõnumeid läbi fraaside või üksikute sõnade kraapimise maali pinnale. Vahel peitub võti kunstniku ja vaataja vahelise mõistmise lahti murdmiseks aga hoopis pealkirjas, mistõttu vajab Elkeni looming süvenemist ning tähelepanelikku kaasamõtlemist.

Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022

8 000
MÜÜDUD Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.  

Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023

1 800
MÜÜDUD Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023 Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.  

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965

400
MÜÜDUD Ofort, kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 14 x 18,5 cm, raamiga 33 x 37 cm. All vasakul: "Vaade Pedajamäelt", (Ofort, kuivnõel). All paremal: J.Arrak 1965.

Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984

MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm. All vasakul: Pilar 84 Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

August Albo “Iidsetel treppidel”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.    

Jüri Arrak “Tallinn”, 1969

MÜÜDUD Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 16,5 x 21,5 cm. All vasakul: "Tallinn", gravüür All paremal: J.Arrak 69. 1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.

Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986

450
MÜÜDUD. Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm. All paremal: V. OHAKAS 86 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961

370
MÜÜDUD Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 12,9 x 25,9 cm, raamiga 30,5 x 43,5 cm. All paremal: JArrak 61

Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906

4 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm. All vasakul: E. Dücker. 1906 Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923

420
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm. Paremal keskel: 6. XI. 23 Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile. 1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.

Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990

720
MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm All paremal: V. OHAKAS 90 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006

6 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 130 cm Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”. Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.

Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995

880
MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 70 x 90 cm. All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90 Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.  

Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 57 x 66 cm, raamiga 64 x 73 cm. All paremal: J. Tuuling 3.IV.82. Pöördel: 57 x 66 J. Tuuling Jaan Tuuling 3. aprill 1982 "Aprilliraba"

Osvald Eslon “Veneetsia”

900
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm. All paremal: O. Eslon. Venezia. Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.

Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad

1 100
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm. All vasakul: A.E. 5/10 Maailm All paremal: Enno Hallek Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti. Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat. 2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.

Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969

Linoollõige, paber. Raamitud. Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm. All vasakul: Pidu hakkab... All paremal: EOkas 969 100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006

330
MÜÜDUD Sügavtrükk. Raamitud. Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm. All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50 All paremal: Reti 2006 Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.

Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad

1 700
MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm. All paremal: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal. Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.

Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021

Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad

1 500
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 57 x 68 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Krukfärsäljerska i Ceylon (Sri Lanka)

Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992

1 300
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm All paremal: Avo Paistik 92 Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16 Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle. Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.

Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961

360
MÜÜDUD Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 19,3 x 27,8 cm, raamiga 37 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

August Albo “Baleriinid II”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm 1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene. 1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.

Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974

850
MÜÜDUD Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla. Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm. All paremal: L. Kohk 1974 Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.

Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966

1 950
MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm All paremal: E. Pehap 1966 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.

Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948

1 200
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm All paremal: Pehap 48 Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.

Evald Okas “Mõttes”, 1974

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm. Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.

Melanie Arrak “Suvi II”, 1972

750
MÜÜDUD. Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 65 x 81 cm, raamiga 70 x 86 cm. All paremal: M Arrak 1972 Pöördel: Melanie Arrak Suvi II 1972 65 x 81 Elmar Kitse, Johannes Võerahansu ja mitme teise kuulsa kunstniku käe all oma loomingukeele leidnud Melanie Arrak (1923-2013) jäi elu lõpuni truuks pallaslastest õpetajate poolt hinnatud stiilile. Tema koduselt eestimaiste, taandatud toonidega teos "Suvi II" annab edasi Lõuna-Eesti suvemaastiku soojust.

Gregor von Bochmann “Ratsanik rannikul”, 1920-30

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 52,5 x 74,5 cm, raamiga 80 x 103 cm. All vasakul: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Erilist meisterlikkust näitas ta üles hobuste kujutamisel. Enamasti just väiksemat formaati eelistanud kunstniku loomingus on käesolev teos oma mõõtmete poolest suurepäraseks leiuks Bochmanni loomingu austajaile.

Jaan Toomik “Maastik”, 2005

1 100
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Pöördel: "Maastik", 2005. Mõõdud: 24 x 34 cm Raamiga: 37,5 x 47,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuma nüüdiskunstniku, Jaan Toomiku (s 1961) teoseid kuulub maailma parimatesse kollektsioonidesse.  2020. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia.

Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947

700
MÜÜDUD Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis. 

Enno Ootsing “Horisontaal ja vertikaal”, 1972

790
Vasegravüür. Raamimata. Mõõdud: Plm 39,5 x 53,5 cm, lm 50,5 x 63,5 cm. All vasakul: "Horisontaalne ja vertikaalne" Keskel: Vasegravüür 1/20 All paremal: E.Ootsing 1972

Aili Vint “Variatsioonid XVIII C”, 1984

750
MÜÜDUD Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 11,9 x 15,2 cm , raamiga 33,2 x 32 cm. All vasakul: 20/13 "Variatsioonid XVIII C" All paremal: söövitus 1984.a. AVint

Silvi Liiva “Pruut”, 1992

290
MÜÜDUD Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 36 x 28,5 cm. All vasakul: Pruut. ofort. 17/30 All paremal: Silvi Liiva 1992

August Albo “Baleriinid I”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm Suurpis saarlastest vanemate perre sündinud August Albost (1893-1963) kujunes hiljem tunnustatud maalikunstnik New Yorgis. Euroopa erinevates riikides elanud ja töötanud kunstniku loomingust leiame tugeva autobiograafilise tausta: õppinud lisaks kunstile ka klassikalist tantsu ja muusikat, jäädvustab ta balleti- ja ballistseene ning lavastab muusikateemalisi vaikelusid. Nii jälgivad tema baleriine kujutavad teosed detailselt tõetruid poose ja positsioone ning on põnevaks avastuseks nii kunsti- kui teatrisõpradele.

Virge Jõekalda “Minu aed I”, 2001/2004

900
Kuivnõel, vaskplaat. Raamitud. Mõõdud: plm 99,5 x 66 cm, raamiga 107,5 x 78 cm. All vasakul: Minu aed I 2004 III AP All keskel: (kuivnõel, vaskplaat) All paremal: Virge Jõekalda 2001

August Albo “Mälestused muusikast 1 ja 2” (paarismaalid)

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur. Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm. Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.

Boris Ninemäe “Linna kingsepad”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: Skomakarna i stan Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.

Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971

2 700
MÜÜDUD Õli lõuendil. 92 x 73 cm Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris. Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.

Eugen Dücker “Vaikne meri õhtuvalguses”, 1900-1910

4 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 44 x 66 cm, raamiga 56 x 78,5 cm. All paremal: E. Dücker. Ühe tunnustatuima Düsseldorfi maaliõppejõu, Saaremaalt pärit Eugen Gustav Dückeri (1841-1916) teos kannab endas rahu ja vaikust, mida sooja päikese kuldsed kiired veelgi võimendavad.

Peeter Allik “Medusa pea”, 2017

950
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 52 x 67 cm. Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti. Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.

August Albo “Päikseline meri”

3 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm. Väliseesti kunstnik August Albo (1893-1963) armastas kujutada vett. Eelkõige võlusid teda selle liikumine ja peegeldused veel. Hommikuudus merd kujutav teos kutsub unustama argimured ja kiirustamise ning keskenduma igavesti kohisevale merele. See on süvitsi looduse keskele minek, sulandumine ühte lainetava vee ja universumiga.    

Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976

1 400
Kunstkivi (betoon). Reljeef. Mõõdud 63 x 50 x 5 cm. Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.