E-pood

Näitan 501–600 tulemust 645-st

Gregor von Bochmann “Südasuvel”, 1910-1920

Õli, lõuend kleebitud vineerile. Raamitud. Mõõdud: 17 x 26,5 cm. Raamiga 31 x 40 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. 20. sajandi algul muutus Bochmanni käsitlus impressionismilähedasemaks - samast ajastust pärineb ka käesolev maal. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962

MÜÜDUD Värviline pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm. All vasakul: Arrak 62

„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.

Silvia Leitu “Valge roos”

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: ava 56 x 19 cm, raamiga 72,5 x 32 cm. All paremal: Silvia Leitu Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.

Jüri Arrak “Nurgake Tallinnast”, 1967

MÜÜDUD Linoollõige. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: Plm 19,5 x 23 cm. All vasakul: "Nurgake Tallinnast" linoollõige All paremal: J. Arrak 67.

1960 aastail valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast, sh linoollõige „Nurgake Tallinnast“. Teos võlub oma maitseka värvilahenduse ja kompositsiooniga.

Erich Pehap “Kaks tüdrukut”, 1977

MÜÜDUD Kunstniku autoritehnika "New Direct Method". Raamitud. Mõõdud: Plm 35,7 x 28 cm. Koos raamiga 65,6 x 55,6 cm.    

Karl Burman junior “Riia“, 1959

Akvarell paberil, dubleeritud papile. Raamimata. Teos on restaureeritud. Mõõdud 64 x 45 cm. All paremal: Karl Burman junior Riga 1959.a Linnavaade on olulisel kohal nii Karl Burman seniori kui Karl Burman juniori loomingus. Kuna nad mõlemad olid arhitektiharidusega ning pealegi elas vanem neist vanalinnas, moodustas ümbritsev keskkond neile igapäevase lõputu inspiratsiooniallika. Burman juniorist sai üks oma aja tuntumaid akvarelliste. Kunstniku klassikaliselt mõjuv akvarellilaad oli hoogne ja virtuoosne ning selle täpne laad lisas kujutatavale ajaloolise väärtuse, nii ka käesoleva Riia vaate puhul. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Evi Tihemets “Õhtune pilt”, 1963

540
Lito, raamitud. Mõõdud: 25,5 x 35,5 cm. Koos raamiga: 55 x 63 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Mitmekülgne kunstnik oli üks esimesi, kes 1960ndatel Eesti graafikas värvi kasutama hakkas. Nii on ka käesoleval litol just värvid need, mis romantilise õhtu atmosfääri ilmekalt edasi kannavad.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Kaljo Simson “Merevaade metsasalust”, 1974

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 56 x 66,5 cm. All vasakul: Kaljo Simson 1974 Kuressaarest pärit Kaljo Simson (1929-2017), kes oma kasuvanematega sõja ajal Rootsi elama sattus, sattus Eestisse tagasi tulles hoopis pikkadeks aastateks Nõukogude Venemaa vangilaagritesse. Ka vangistuses viljeles noor mees aga kunsti ning vabanedes astus ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas arhitektuuriosakonnas. Sageli oma Saaremaa ja Pärnumaa lapsepõlvemälestusi loomingusse toov Simson on tuntud oma puhaste, rõõmsatooniliste värvilahenduste poolest, mis toovad päikese ka kõige hallimasse argipäeva. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Aleksei Viilup “Istuv akt”, 1959

680
Õli puitplaadil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 34 cm. Aleksei Viilup sündis ja kasvas üles Valgas, kuid suundus täiskasvanuna Tallinnasse ning lõpetas Jaani Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli koos teiste tunnustatud kunstnike nagu Evald Okase ja Oskar Raunamiga. Lisaks portree- ja dekoratiivmaalidele kujundas Viilup ka suurüritusi, näiteks laulupidusid ja rongkäike. Ka sõja ajal esines ta kunstinäitustel ning sai eriti kiita oma naisaktide eest ning ära mainiti tema hea vormi- ning värvitunnetus.

Ado Lill “Lamav akt”, 2015

900
Autoritehnika. Raamitud. Mõõdud: Lm 67,5 x 84,5 cm All vasakul: ALill 2015 Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. 1980. aastatel eksponeeriti Lille graafikat Nõukogude dissidentliku kunsti näitustel välismaal ning juba mõned aastad hiljem pälvis ta auhinna Baltimaade maalitriennaalil Leedus. Tänaseks päevaks on kunstnik saavutanud hinnatud kunstiklassiku staatuse ka kodumaal ning järjest enam otsitakse taga nii tema maale, graafikat kui joonistusi. Kunstnik töötas välja oma autoritehnika leotades kriidiga joonistatud teoseid erinevates teesortides, lisades sellega teostele sügavust ja müstikat. Üheti on see austusavaldus modellidele, kelle täpne isik jääb avameelseis aktides varjatuks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega. Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.

Henno Arrak “Aiapidu”, 1971

600
MÜÜDUD

Ofort. Raamitud.

Mõõdud: 44,7 x 52 cm

Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976). Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI  lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.

Karl Tael “Maastik järvega”, 1942

1 900
MÜÜDUD Õli, vineer. Raamitud. Mõõdud: 40 x 60 cm. Karl Tael, varem ka Karl Doll (1894-1975) saavutas tuntuse Eesti Vabariigi rahatähtede kujundajana, samuti ärkamisaja kultuuritegelaste portretistina. Tema 1942. aasta õlimaal võlub oma maheda värvigamma ja Eestimaa suvehommiku meisterliku tabamise. Teosega saab tutvuda Vana-Viru 11a galeriis.

Erich Pehap “Natüürmort sinisega”, 1977

750
Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: 32 x 27,7 cm Viljandist pärit pallaslane Erich Pehap asus 1943. aastal elama Soome, peale seda Rootsi ning otsustas lõpuks siirduda Kanadasse, kuhu jäi pidama elu lõpuni. Kanadas elades oli ta viljakas nii maalija kui ka graafikuna. Pehapil oli märkimisväärne oskus näha lihtsaid ja nauditavaid momente argielus, rõõmu tunda  väikestest asjadest. Nii leidis ta ka käesolevas linoollõikes inspiratsiooni lihavõtteaegsest lauast munakorvi ja lillevaasiga, mis kannab tema initsiaale. Põnevalt on kunstnik mänginud erinevate mustrite kombineerimisega, jättes sellest hoolimata korrektse ning korrastatud üldmulje. Samast teosest valmis Pehapil ka lillakais toonides versioon, kuid sinine on neist haruldasem, kuna kunstnikul valmis seda vaid 6 lehte.

Ants Murakin “Lilled”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 60,6 x 50,4 cm raamiga 64,5 x 54,2 cm. All paremal: A. Murakin

Kalju Nagel “Järvemaastik”, 1963

Õli papil. Raamitud. Mõõdud 50 x 70 cm. Raamiga 62 x 81 cm All paremal: Kalju Nagel 63 Nagu Tartu maalijad üldiselt, on Kalju Nagel (1918-2005) ammutanud oma motiivistiku peamiselt Lõuna-Eesti kuppelmaastikust, mis oma põllu-ja metsasiilude ning järvepeeglitega on inspiratsiooni lõputuks allikaks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jan Tammik “Tabasalu – Türisalu kandis”, 2020

MÜÜDUD Õli lõuendil. Mõõdud: 47 x 79 cm. Raamiga 53 x 85 cm All vasakul: Jan Tammik Pöördel: Jan Tammik Tabasalu - Türisalu kandis 2020 Jan Tammik (1970) hindab oma loomingus traditsioonilist maalilaadi. Peamiselt maastikke ja natüürmorte loova kunstniku teoseid iseloomustava natuuritruuduse üheks aluseks on otse looduses koha peal maalimine. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Mauri Gross “Suur suguvõsa”, 2021

1 200
MÜÜDUD Õli, lõuend. Mõõdud: 35.5 x 27 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis 2021/2022 talvel avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”. Teose oma silmaga nägemiseks kirjutage palun: info@alleegalerii.ee

Natalie Mei “Tehas“, 1973

MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: ava 32,5 x 23,5 cm. Raamiga: 51,9 x 41,9 cm. Natalie Mei sai esmase kunstihariduse Peterburis, seejärel Nikolai Triigi käe all ning 1924. aastal lõpetas ainsa naisena Pallase koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Ferdi Sannamehega. Peale seda end Euroopas täiendanud naise akvarellide omapärasest stiilist vaimustus Ants Lauter, kes kutsus ta Estoniasse tööle. Meist sai esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik, kes paralleelselt jätkas enda tõestamist tugeva maalikunstnikuna.

Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad

1 800
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks. „Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust. Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.

Erich Pehap “Loodusjõud”, 1963

680
N. D. M ehk new direct method.  2/12. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 47 x 32,5 cm, koos raamiga 72 x 56 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Just seal töötas kunstnik graafikas välja oma autoritehnika new direct method, mida esindab ka käesolev teos.

Jüri Arrak “Börsi käik”, 1966

Gravüür, paber. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: plm 14,5 x 10,5 cm. All vasakul: "Börsi käik" gravüür. All paremal: J.Arrak 1966. 1966. aastal valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Börsi käik oli üks neist paikadest, mis oma keskaegse hõngu ja veidi müstilise olemusega kunstnikke võlus, nii näiteks on sama motiivi kujutanud ka Jüri poolvend Henno Arrak. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Roman Nyman “Kaberneeme”, 1942

Segatehnika, paber. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 30 cm. Raamiga 40,5 x 46,6 cm All vasakul: Kaberneeme 30.VIII.42 All paremal: R. Nyman 1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Lähedalasuvas Haapses joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff. Nymani armastus Eestimaa looduse vastu on teoses väljendatud detailse, sügavalt sisemusest tuleva maalijakirega esiplaanil olevate puude kujutamisel. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Paul Kostabi “It´s whatever”, 2019

2 400
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 99 x 79 cm. Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.

Enno Allik “Üks kevadpäev Rutu mäel”, 1989

500
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm (koos raamiga 48 x 58 cm). Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning armastas Eesti looduses välja tuua selle mitmekesisust ja ilu.

Mauri Gross “Paistab”, 2021

4 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 82 x 121 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Sile tee”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 79 x 81 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Olev Soans “Kopli”, 1962-1963

MÜÜDUD Pehmelakk, paber. Soovi korral aitame hea meelega kaasa ka raami valimisel. Mõõdud: pildiväli 16 x 26 cm, lm 37 x 54,5 cm. Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht selle kultuuriajaloolisel väärtusel. Käesoleva teose alläärde on lisaselgituseks kirjutatud: Вечер на строительной площадке (õhtu ehitusplatsil).

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Elmar Kell “Laagri sild”

Õli, kartong. Raamitud. All paremal: Elm. Kell Mõõdud: 36 x 49 cm (raamiga 46 x 58,7 cm) Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm. Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.

Raul Meel “Kallistus II”, 1989

MÜÜDUD Lehe mõõt: 67,5 x 45 cm. Raamimata, soovi korral aitame meelsasti raami valikul kaasa (hind sõltub raamist). Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos "Kallistus II" on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel "Ajalugu pildis - pilt ajaloos".  

Ernst Hallop “Naine”, 1972

760
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972 "Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane. Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.  

Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.

1 200
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm. Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta  kunstiajalukku jäänud just graafikuna. Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.

Mai Levin “Richard Uutmaa – Armastades Eestimaad”, 2008

Mai Levini monograafia Richard Uutmaast. Ohtra pildimaterjaliga raamatust leiab nii tütre mälestused kui kolleegi Evald Okase meenutused eesti ühest tuntuimast marinistist. Raamat on heaks infoallikaks mõistmaks Uutmaa sügavat armastust rannamaastiku ning Eestimaa looduse vastu. Kõvakaaneline. 335 lk.

Alleks Kütt “Jääminek”, 1981

Akvatinta, raamitud. Mõõdud: plm 27,5 x 31,5 cm, koos raamiga 57,5 x 59,5 cm. Eesti graafik Alleks (Allex) Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega, sh akvatinta, mis võimaldas kevadisele jääminemise ajale eriliselt värske hallikas-sinise tooni anda.

Näitusekataloog – Allee galerii Eesti kunstiklassika sügisoksjon 2020

10
14.11.2020 toimunud Allee galerii eesti kunstiklassika sügisoksjoni teosed on vormistatud kauniks kataloogiks. Kokku oli kunstioksjonil pakkumisel 57 kunstiteost, sealhulgas nii graafikat, õlimaale kui skulptuure. Igale kunstiteosele on pühendatud eraldi lehekülg, millel lisaks kvaliteetfotole on ka kunstiteadlase Mai Levini ning Allee galerii kirjutatud tekstid. 60 lk. Väljaandja: Allee galerii OÜ Kujundus ja trükk: Digra OÜ

Illimar Paul “Uustalu (Altja)”, 1981/2017

MÜÜDUD Kõrgtrükk. Raamitud. Mõõdud: plm 20 x 20 cm, koos raamiga 50 x 47 cm. Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast. Teosel kujutatud tüüpiline 19. sajandi rannatalu asub Altjal, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Talu rehielamus asus kunagi ka rahvuspargi keskus. Muuhulgas on Uustalul toimunud “Ukuaru” ja “Tuulepealne maa” võtted.

Elmar Kell “Moosivaras”, 1953

1 440
MÜÜDUD Õli. Kangas kleebitud papile, 1953. Raamitud. Maali alläärde kirjutatud: Elm. Kell 1953 Rakveres. Mõõdud: 71 x 99,5 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Ado Vabbe “Naisakt maoga”, 1950ndad

MÜÜDUD

Süsi, paber. 1950ndad. Raamitud. Töö tagaküljel all pliiatsiga Tartu Kunstimuuseumi deposiidikogu number: TKM aj 76/49 - 1961. Mõõdud 46 x 30 cm

Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi. Vabbel on palju väikevisandeid naistest kõikvõimalikes olukordades, ent 1950. aastatest pärineb rohkem ka suuremaid figuurietüüde. Tiiu Talvistu tõstis 2020. aastal ilmunud monograafias põhjendatult esile erootilise teema tema loomingus, mille alla mahuks ka käesolev, varem kunstniku pojale, Paul Vabbele, kuulunud joonistus. Enamus tema naisakte on kujutatud lopsakate vormidega, mille maaliliselt annab eriti hästi välja tuua just söe hele-tumedusega mängimine.

Hugo Hiibus “Bomba”, 1983

780
Linoollõige, 1983. Raamitud. Pildivälja mõõdud: 42 x 42 cm. Pärnumaalt pärit Hugo Hiibus (1929 - 2019) lõpetas 1955. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning läks eestimaalaste südamesse oma vaimukate karikatuuride ning eriti šaržidega.    

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.

Kaarel Liimand “Kaks istuvat akti”, 1932-1933

Tint, sulg, paber. Raamitud. Lm 36,7 x 23 cm Kaarel Liimandi tähelepanu teoseid luues oli eelkõige komponentidel, kuid sama tähtsaks pidas ta koloriiti. Käesolev teos on üks Liimandi must-valgeid krokiisid „Pallases“ õppimise ajast, võimalik, et abikaasa Aino Bachi kogust. Kompositsiooniliselt on tegu ühe tema paeluvaima tööga selles žanris. Voolavad jooned lisavad hoolimata istuvast asendist teosele liikuvust ja tekib tunne nagu hakkaks üks modellidest kohe asendit vahetama.

Evi Tihemets “Sadamas”, 1963

1 040
Värviline lito. Raamitud. Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84) Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.

Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961

1 140
Söövitus. Raamitud. Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.

Reiu Tüür “Mu põuest lilled kasvavad (Lennart Meri lumikellukestega)”, 2009

2 150
Akrüül, puit. Raamitud. 150 x 70 cm. Juba aastaid Leedus resideeruv eesti kunstnik Reiu Tüür on Eesti kunstiakadeemia magister (1998) ning London City University magister (2001), lisaks Eesti kunstnike liidu liige aastast 1993. Tüür on esinenud näitustel maailma paljudes galeriides ning üks talle olulisi teemasid on ajaloolised objektid ning karismaatilised, kultuuri hindavad liidrid. Lennart Meri portree lumikellukestega on Tüürile väga iseloomuliku käekirjaga teos meie esimesest taasiseseisvunud riigi presidendist.

Alo Hoidre “Öötund”, 1985

750
MÜÜDUD Lito, raamita. Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm. Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.

Märt Bormeister “Astrid”, 1963

MÜÜDUD Monotüüpia. Raamitud. Mõõdud: Plm 51 x 40 cm, koos raamiga 71 x 58 cm. Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.

Ado Lill “Saarel III”, 1990

MÜÜDUD Värviline akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas. Mõõdud: 17 x 22 cm, koos raamiga 43 x 46,5 cm. Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati. Nii kujunes omamoodi paradoksaalne olukord, kus kunstnik oli tuntum välismaal kui kodus.

Mauri Gross “Hüpnoos”, 2019

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 20 x 20 cm, koos raamiga 38 x 38 cm. Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Jäälõhkuja”, 2021

4 200
MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 88 x 88 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Metsik”, 2020

MÜÜDUD. Õli lõuend. Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Ado Lill “Üks on kindel”, 1988

Ofort, akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas. Mõõdud: 16,5 x 21 cm, koos raamiga 43 x 46 cm. Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati.

Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988

MÜÜDUD Värviline kõrgtrükk. Raamimata. Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm. Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Tõnu Soo “Must šampanja” 1987

MÜÜDUD Litograafia. Soovi korral aitame valida teosele sobiva raami. Lm 62 x 43 cm. Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Tiina Tammetalu “Reisikirjad. Maastik kosega. Niagara I”, 2001

MÜÜDUD Õli, akrüül lõuendil. Mõõdud: 13,8 x 18 cm. Tiina Tammetalu on aktiivselt kunstielust ja näitustest osa võtnud juba mitukümmend aastat ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui välismaal.

Tiina Tammetalu “Reisikirjad. Maastik kosega. Niagara II”, 2001

MÜÜDUD Õli, akrüül lõuendil. Mõõdud: 14 x 18 cm. Tiina Tammetalu on aktiivselt kunstielust ja näitustest osa võtnud juba mitukümmend aastat ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui välismaal.

Kalev Mark Kostabi “Alter ego”, 2020

MÜÜDUD Serigraafia. 11/50. Teos on lehe kujul, saame hea meelega raamimisel abiks olla. Mõõdud: lm 63,7 x 46 cm. Ameerika ühendriikides, kuid eesti kodus sündinud Kostabi tunneb läbilõhki sealset elulaadi ja kultuuri, ent kunstniku homunculuste maailm peegeldab  kaasaegset reaalsust laiemaltki. Sealses ülikoolis joonistamist ja maalimist õppinud kunstnikust kujunes 1980. aastail üks kohaliku kunsti juhtfiguure kuulsas East Village´is. Peagi märkasid tema publikut kõnetavat kunsti ka erinevad plaadifirmad. Nii näiteks on ta lisaks teistele kuulsatele artistidele kujundanud Guns N´Roses´e plaadiümbrise, kes tema teose pealkirja “Use your illusion” ka kogu plaadi pealkirjaks panid.  

Kalev Mark Kostabi “Comfort zone”, 2020

Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: lm 31 x 33 cm, koos raamiga 47,3 x 45 cm.
Ameerika ühendriikides, kuid eesti kodus sündinud Kostabi tunneb läbilõhki sealset elulaadi ja kultuuri, ent kunstniku homunculuste maailm peegeldab  kaasaegset reaalsust laiemaltki. Sealses ülikoolis joonistamist ja maalimist õppinud kunstnikust kujunes 1980. aastail üks kohaliku kunsti juhtfiguure kuulsas East Village´is. Peagi märkasid tema publikut kõnetavat kunsti ka erinevad plaadifirmad. Nii näiteks on ta lisaks teistele kuulsatele artistidele kujundanud Guns N´Roses´e plaadiümbrise, kes tema teose pealkirja “Use your illusion” ka kogu plaadi pealkirjaks panid.  

Elmar Kell “Tüdruk päevavarjuga”, 1954

MÜÜDUD Õli lõuendil, 1954. Raamitud. Mõõdud: 69 x 89,3 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Erich Pehap “Showtime”, 1973.

MÜÜDUD Linoollõige, 8/20. Raamitud. Mõõdud: 40 x 32 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Avo Keerend “Relatsioonid II”, 1996

Raamimata. Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.

Paul Kostabi “XIU XIU”

MÜÜDUD Giclée. Soovi korral aitame valida sobiliku raami. Lehemõõt 61 x 44 cm. Paul Kostabi (sünd 1962) on eesti päritolu USA kunstnik ja muusik, kelle kunstistiil on unenäoline ning ekspressivne. Kostabi maalid on esindatud mitmete mainekate muuseumite püsikollektsioonides, sh Guggenheimis New Yorgis. Pauli vanem vend on kunstnik ja helilooja Kalev Mark Kostabi.

Paul Kostabi “EA”

MÜÜDUD Giclée. Soovi korral aitame valida sobiliku raami. Lehemõõt 61 x 43 cm. Paul Kostabi (sünd 1962) on eesti päritolu USA kunstnik ja muusik, kelle kunstistiil on unenäoline ning ekspressivne. Kostabi maalid on esindatud mitmete mainekate muuseumite püsikollektsioonides, sh Guggenheimis New Yorgis. Pauli vanem vend on kunstnik ja helilooja Kalev Mark Kostabi.

Paul Kostabi “ENA”

MÜÜDUD Giclée. Soovi korral aitame valida sobiliku raami. Lehemõõt 61 x 41,5 cm. Paul Kostabi (sünd 1962) on eesti päritolu USA kunstnik ja muusik, kelle kunstistiil on unenäoline ning ekspressivne. Kostabi maalid on esindatud mitmete mainekate muuseumite püsikollektsioonides, sh Guggenheimis New Yorgis. ENA oli ka nimi, mille alt kunstnikku ennast teati. Pauli vanem vend on kunstnik ja helilooja Kalev Mark Kostabi.

Paul Kostabi “Delorean”

MÜÜDUD Giclée. Soovi korral aitame valida sobiliku raami. Lehemõõt 61 x 43 cm. Paul Kostabi (sünd 1962) on eesti päritolu USA kunstnik ja muusik, kelle kunstistiil on unenäoline ning ekspressivne. Kostabi maalid on esindatud mitmete mainekate muuseumite püsikollektsioonides, sh Guggenheimis New Yorgis. Pauli vanem vend on kunstnik ja helilooja Kalev Mark Kostabi.

Evi Tihemets “Natüürmort”, 1964

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plm 33 x 44 cm, koos raamiga 63 x 72 cm. Graafik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi kunstnikke, kes Eestis 1960ndate algul koloreeritud graafikat hakkas harrastama. Ka käesolev natüürmort pärineb just sellest ajast. Tihemets on oma loomingu eest saanud rohkelt auhindu, sh Kristjan Raua preemiaga on teda premeeritud lausa kahel korral.

Valdur Ohakas “Meri”, 1990.

MÜÜDUD. Õli, raamitud. Mõõdud: 25 x 75 cm (koos raamiga 32 x 82 cm). Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Tallinnas Meriväljal elanud kunstnikule oli meri lõpmatuks inspiratsiooniallikaks ning nii on ka käesoleval teosel kujutatud merd majesteetliku ja kõikvõimsana.

Günther Reindorff “Vana hoov”, 1941

Ofort. Raamitud. 15 x 11 cm. Peterburis sündinud, kuid Eestis üles kasvanud Günther Reindorff oli peamiselt tuntud stiilse maastikujoonistajana. Reindorff juhatas aastaid Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaosakonda, mille oli varustanud presside ja muude töövahenditega, mida kasutati ka pärast sõda. Ta on teinud mõned estambid 1920. aastatel ja pöördus gravüüri juurde tagasi sõja-aastatel, luues mitmed eesti graafikaklassika pärlid. Väike intiimne “Vana hoov” juhatab koos ofordiga “Hommik metsas” (1941) selle peatüki tema loomingus sisse. Just sel ajal lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed, millest tuntuim oli „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ kujundus.

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991

MÜÜDUD Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70. Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm). Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma. Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise  ruumiga.

Eduard Wiiralt “Kaameli pea”, 1938/1950

MÜÜDUD Segatehnika, paber. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 29,2 cm. 1938. aastal reisis meie esigraafik Eduard Wiiralt Marokosse, mil kaamelid, põhjamaalase jaoks nii eksootilised ja väärikad loomad kohe tema tähelepanu pälvisid. Reisil tehtud joonistuste järgi valmisid järgmisel aastal Pariisis graafilised lehed, kuid nagu Wiiraltile tihti kombeks, siis armastas ta enda teoste valmimisaastaks märkida pigem idee sündimise aasta. Kaamelid võlusid kunstnikku veel pikalt peale reisi ning nii tegi ta  1950. aasta veebruaris ümbertöötluse 1938. aasta teosest. Uuele teosele oli lisatud öine maastik koos lumiste Atlase mägede ning tähistaevaga.

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Mauri Gross “Õhetab”, 2020

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 40 x 40 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Valdur Ohakas “Maastik 1”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 2”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 3”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Richard Uutmaa “Eisma”, 1973

MÜÜDUD Akvarell. Raamitud. 50 x 70 cm. Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.  

Olga Terri “Ootus”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli vineeril, 1940-ndad. Mõõdud: 28,5 x 23,1 cm, koos raamiga 36,5 x 31 cm.
Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega. Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.

Eduard Wiiralt “Virve”, 1943

Kuivnõel. Raamitud. Mõõdud: plm 33,5 x 31,9 cm. Eduard Wiiralti "Virve" noor modell pärines Viljandimaalt Kolga-Jaanist, kuid 1943. aastal oli külas oma sugulastel Tamme talus, kus Wiiralt parajasti oma kuulsat "Viljandi maastikku" joonistas. Noor, tollal vaid 9-aastane tüdruk käis pidevalt kunstniku tööprotsessi uudistamas ning Wiiraltil ei jäänud märkamata noore talutüdruku uudishimulik pilk ja eriliselt suured silmad. Väikese tüdruku portree joonistamiseks tõsteti ta kõrge pingi peale ning erilise rõhu panigi Wiiralt justnimelt silmadele, mis mõtlikult ja unistavalt lootusrikkalt kaugusse vaatavad.

Tõnu Soo “Ivaleidja”, 1987

MÜÜDUD Litograafia. Soovi korral aitame valida teosele sobiva raami. Lm 50,7 x 58 cm. Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal. Mõõdud: 70 x 50 cm. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Lamav akt”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 100 cm. Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Kunstiühingu "Pallas" auliiget Uigat tunnustati 1988. aastal Konrad Mäe medaliga.  

Jüri Ristna “Naine mustas kleidis”, 1993

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 25 x 20 cm.

Jüri Arrak “Susanna”, 2015

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plaadimõõt: 36 x 43. Sel sügisel oma 85. juubelit tähistava Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.

Voldemar Peil “Koguva külas, Muhu”

MÜÜDUD Õli lõuendil, 1970ndad-1980ndad. Raamitud. Mõõdud: 64,5 x 75 cm Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Muhu saarel asuv Koguva küla on kogujate seas otsitud motiiv.  

Richard Sagrits “Toolse”, 1962

Linoollõige, raamitud. Mõõdud: plm 19 x 40,5 cm, koos raamiga 50 x 69 cm. Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.

Viktor Leškin “Kullerkupud”, 1980

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 50 x 70 cm Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.

Tõnis Vint “Tagasitulek”, 1988

Kõrgtrükk. Raamitud, muuseumiklaas. Ava mõõt 23 x 18 cm. Tõnis Vint (1942 - 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige.  Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana.  

Enno Allik “Saaremaa etüüd”, 1994.

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 28 x 38 cm. Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning on esinenud mitmetel näitustel nii Eestis kui välismaal.

Elina Kasesalu “Lenna”

MÜÜDUD Hea meelega aitame kaasa ka raami valikuga teosele. 64 x 45 cm. Elina Kasesalu on eesti kunstnik ja disainer, kelle loome keskmes on tihti väekas, iseteadlik naine.

Margarethe Fuks “Karjääris”, 1952

MÜÜDUD Akvarell, paber. Teos on hetkel ilma raamita, kuid soovi korral aitame hea meelega ka raami ja paspartuu valikul. Mõõdud: 33,5 x 48,5 cm Margarethe Fuks (1921-2005) oli Peterburis sündinud eesti akvarellist, kes sai kunstihariduse 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ning peale seda Eerik Haameri ja Natalie Mei õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis. Andeka kunstnik oli muuhulgas tädiks Peeter Mudistile.

Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941

MÜÜDUD Metsotinto, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Lehemõõt 69,6 x 49 cm, plaadimõõt 49,4 x 31,8 cm. Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos "Istuv daam". Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.

Jaan Tuuling “Viru väravad”, 1976.

MÜÜDUD Õli kartongil. Raamitud. All vasakul: 9 VI ´76. All paremal: J. Tuuling Mõõdud: 15 x 18,8 cm (26,2 x 30 cm koos raamiga). Petseris sündinud Jaan Tuuling (1930-1998) lõpetas Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi maali alal ning lisaks tegevkunstnikuna töötamisele oli ka kunstiõpetaja. Tema töid leidub erinevates erakogudes üle maailma. Tuuling on viljelenud linna- ja loodusvaateid ning heal tasemel sotsrealismi.

Aavo Ermel “Punane kleit”, 2005

MÜÜDUD Digitrükk. Raamitud. Lehemõõt 54 x 38,5 cm (raamiga 69 x 53,5).
Graafiline disainer ja arhitekt Aavo Ermel (s 1959) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonna ning olnud seal ka õppejõud. Ermel on lisaks erinevatele raamatutele kujundanud ka Tallinna logo.

Evald Okas “Akt maskidega”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud, muuseumiklaas. 27 x 24 cm. Teatraalne "Akt maskidega" on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum).    

Voldemar Peil “Kaluritalu põhjarannikul”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Kunstnik Voldemar Peil sündis 1907. aastal Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse.    
Ostukorv
Trüki otsisõna