Näitan 1–100 tulemust 540-st

Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 18 x 21 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 18 x 21 2020 "LADVAD JA JUURED" Mauri Gross on viimaste aastate nõutumaid tähti eesti kunstimaastikul, kelle filigraanselt maalitud fragmendid loodusest on justkui uimastav sõõm värsket kevadõhku. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis 21.02-21.03.2024 avatud näitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” (Uus tn 7, Tallinn)

Peeter Must “Podcast”, 2024

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.

Mauri Gross “Ülekanne”, 2023

9 800
Õli lõuendil. 2023 Mõõdud: 124 x 124 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE" Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik").

Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.  

Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024

9 800
Õli lõuendil. 130 x 120 cm All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 24 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS" Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.

Peeter Must “Hetk enesele / A moment for yourself”, 2023

7 300
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023

7 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 88 x 88 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"  

Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023

2 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Must 2023  

Mauri Gross “Seelik”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.

Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Ülemäng”, 2022

8 800
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"  

Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"  

Peeter Must “Kitarrihelid / Guitar sounds”, 2023

4 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Champ-de-Mars / Champ-de-Mars”, 2023

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Algus”, 2023/2024

9 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 125 x 125 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"  

Peeter Must “Miraaž / The mirage”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG All paremal: 24  

Peeter Must “Place du Tertre / Place du Tertre”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 103 x 80 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 103 x 80 2022 "HÕRGUTIS"  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.

Peeter Must “Seine’i kaldal I / On the Seine I”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Kell 7”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91 x 77 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 91 x 77 2023 "KELL 7"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 51 x 49 2024 "IDEAALMAASTIK 2"  

Peeter Must “Kaadrist väljas / Out of frame”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Udu”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Mõõdud: 69 x 88 cm.  

Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
 

BRON. Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 95 x 80 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 95 x 80 2019 "PÕLEV PÕÕSAS"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 1”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.  

Mauri Gross “Suguvõsa 1”, 2023

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.

Peeter Must “Mäng / The game”, 2023

5 000
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Carte Blanche”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 16 x 21 cm.  

Mauri Gross “Paju pill”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 120 x 130 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 120 x 130 2023"PAJU PILL"  

Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992

1 400
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 35 x 50 cm. Ees teosel: Tolts 92. Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts

Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969

450
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm. All vasakul: Akt draperiiga 86/100 All paremal: HArrak 1969 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.

Marju Bormeister “Paabulind”

1 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm. Pöördel: M Bormeister

Ilon Wikland “Unedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga All vasakul: 73/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Boris Ninemäe “Võrkude parandamine”

1 900
Õli lõundil. Raamitud. Mõõdud: 27 x 22 cm, raamiga 45 x 40 cm Pöördel: Stormens ödeläggelse Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.

Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952

1 400
Süsi, pliiats. Raamitud.   Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus. Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.

Boris Ninemäe “Hilissuvel viljapõllul”

2 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22 x27 cm, raamiga 40 x 45 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: Ansträngda ryggar

Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006

740
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm. All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50 All paremal: Silvi Liiva 2006 Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Ootel”, 1992

680
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 18 cm, raamiga 35,5 x 28,5 cm. All vasakul: Ootel. ofort 14/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos “Ootel” annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.

Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011

45
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk. Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud. Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.

BRON. Eduard Maaser “Valge pilv”, 1972

1 650
Akvarell. Raamitud. Mõõdud ilma raamita: 55,5 x 76 cm. Eduard Maaseri õrnalt läbikumav akvarell "Valge pilv" on idülliline vaade Lõuna-Eesti suvisele maastikule.

Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986

800
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 47 x 68 cm, raamiga 48,5 x 69,5 cm. All vasakul: 150/200 All paremal: Marje Taska 86      

Evald Okas “Torm” 1964

1 100
Litograafia. Raamitud. Mõõdud: plm 26 x 40 cm, raamiga 41,5 x 54 cm All vasakul: Torm. Lito. All paremal: Okas 964

Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980

1 400
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990

1 000
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm. All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70 Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.

Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: 2022/24 J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

BRON. Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "KOLLANE VALGUS / YELLOW LIGHT" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2023/2024

Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021

1 800
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) 50 x 60 cm AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND "MING DYNASTY LANDSCAPE II" 2020/2021

Johann Naha “Naine peeglis”, 1950-ndad

420
Süsi, sangviin paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 31 x 23 cm, raamiga 51 x 42 cm. All paremal: JN

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

1 300
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967

400
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 22 x 30 cm, paspartuuümbrisega 35 x 42 cm. All vasakul: "Pühajärve kõrkjad" Linool All paremal: R. Veeber 1967 a.

Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987

870
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.

Heino Kersna “Savan I”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan I Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan I"

Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980

820
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm. All vasakul: "Tallinna motiiv" All keskel: (kuivnõel) All paremal: M. Üksine 80 Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.

Ermi Littover “Harku järvel”, 1960

450
Süsi, värviline kriit paberil. Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm. All paremal: Littover 08.60 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Heino Kersna “Savan II”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan II Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan II"

Eduard Einmann “Araablanna”, 1960

950
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 13,5 x 9,5 cm, raamiga 33, x 27 cm. All vasakul: Araablanna All keskel: kuivnõel All paremal: Ed. Einmann 1960

Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960

260
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/ All paremal: AKütt 60

Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”

470
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm. All vasakul: Monotüüpia - 62. III All paremal: GRaud.

Nigul Espe “Kased”, 1966

390
Akvarell paberil. Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Mõõdud: ava 34 x 23 cm, raamiga 49 x 38 cm. All paremal: Nigul Espe 1966.

Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954

690
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm. All paremal: V. Väli 54 a 1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.

Juss Piho “Maaalune”, 1991

580
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm. All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10 All paremal: Juss Piho '91

Boris Ninemäe “Päev mererannal”

1 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 22 x 27 cm, raamiga 37 x 42 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: En dag vid kusten Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.

Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962

950
New direct method, paber. Raamitud. Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm. All vasakul: 2/6 N.D.M All paremal: Eric Pehap 1962 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.

Eduard Wiiralt “Väike Gisèle” / “La petite Gisèle”, 1946

6 900
Kuivnõel paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus. Mõõdud: plm 35 x 32 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Haruldane ja ebamaiselt kaunis „Väike Gisèle“, mis on esmakordselt Eestis oksjonile jõudmas, valmis ajal, mil Wiiraltil oli õnnestunud pommiderahe alla sattunud Berliinist pääseda Rootsi. Sel perioodil graveeris kunstnik juurde vaid kaks uut teost. Nii valmis lisaks käesolevale toona ka hinnatud „Lapi maastik“. 1946. aastal sai Prantsusmaaga jätkuvalt sidemeid hoidev kunstnik tellimuse France Presse’i esindajalt Stockholmis, kes vaimustatuna Wiiralti graveerimisoskusest tellis temalt oma kuueaastase tütre Gisèle’i Hervieu portree. 4. aprillil alustas Wiiralt portree graveerimist ning veidi vähem kui kolme nädala pärast sai ta tõmmata esimesest seisundist tõmmised. Gisele´i rahulik ilme oli justkui idüllilise Rootsi elu vastupeegeldus, mis aitas Wiiraltil ärevust tagasi tasakaalu saada peale Eestis ja Saksamaal kogetud pommitamisi ja varemetemerd. Tüdruku sametised tumedad silmad, mis tulenesid tema indohiina päritolust, aitasid kaasa ilmeka ja mõjuvõimsa portree loomisele. Hetkest, mil Wiiralt käesolevat teost graveeris, on ajalooarhiivides säilinud ka foto (Eesti Rahvusraamatukogu).

Eduard Wiiralt “Virve”, 1943

7 800
Kuivnõel paberil. Mõõdud: plm 33,5 x 31,9 cm Plaadil all paremal: E. WIIRALT Viljandi 1943 Plaadi all keskel: Virve Plaadil üleval paremal: II éme état Mai 1951 Lehel üleval paremal: 43 121/19 Pöördel: Eesti komitee kinnitus Pöördel pliiatsiga: 25 V 1951 Eesti graafikakunsti ühe signatuurportree, Eduard Wiiralti (1898-1954) “Virve” modell pärines Viljandimaalt Kolga-Jaanist. 1943. aastal oli ta juhuse tahtel külas oma sugulastel Tamme talus, kus Wiiralt parajasti oma kuulsat “Viljandi maastikku” joonistas. Tollal vaid 9-aastane tüdruk käis pidevalt kunstniku tööprotsessi uudistamas ning Wiiraltil ei jäänud märkamata noore talutüdruku uudishimulik pilk ja eriliselt suured silmad. Väikese tüdruku portree joonistamiseks tõsteti ta kõrge pingi peale ning erilise rõhu panigi Wiiralt justnimelt silmadele, mis mõtlikult ja unistavalt lootusrikkalt kaugusse vaatavad. Wiiralti viimaseks Eestis valminud teoseks jäänud teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Käesolev tõmmis kuulus kuni 2006. aastani Eduard Wiiralti pärandit haldavale Stockholmi Eesti Komiteele. Teose autentsust kinnitab Sihtasutus Eduard Wiiralt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988

600
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm. All paremal: V OHAKAS 88 Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm. All vasakul: 2/4 Relieef print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".  

Erich Pehap “Värviline veski”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm. All vasakul: 9/12 Relief print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. "Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””

2 500
Õli lõuendil. 1981. Raamitud. All paremal: S. Kasemaa 81. Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61 Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.

Benita Vomm “Sirelid”, 1984

900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 91,5 x 60,5 cm. Raamiga 100,5 x 70 cm All paremal: B Vomm. Pöördel: Benita Vomm, oil „Lilacs“, 1984. Rakverest pärit Benita Vomm lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli, käesoleval teosel lopsakaid sireleid. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Leonhard Lapin “Jumal, kaitse Eestimaad”, 1989

1 200
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Lm 75 x 50 cm, raamiga 86,5 x 66 cm. All vasakul: Jumal, kaitse Eestimaad All keskel: siiditrükk 20/31 All paremal: Leonhard Lapin 1989 1980. aastate teisel poolel sekkus siinse avangardliikumise üks juhtfiguure, Leonhard Lapin (1947-2022), aktiivselt Eesti ühiskondlike protsesside visualiseerimisse. Tema siiditrükis “Jumal, kaitse Eestimaad” on kunstiline parafraas Tõnis Mäe tuntud laulule, pannes kokku rahvusvärvid ja ristikujundi. Kuna mõlemad, nii rahvuslik trikoloor kui usupropaganda, olid nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, väljendab Lapini tugeva sõnumiga teos töö alanud poliitilisi ja vaimseid vabanemisprotsesse täpselt ning otsekoheselt. Teos oli eksponeeritud Leonhard Lapini 2009-2010. aasta näitusel “Merkit ja tyhjyys” Wäino Aaltose muuseumis ja Hämeenlinna Kunstimuuseumis Soomes ning on reprodutseeritud näituse kataloogiosas.

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41

Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941

850
Guašš kartongil. Raamitud. Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm All paremal: A. Jegorov / 41 NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri). Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.

Arno Arrak “Storming”, 2004

1 400
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm. All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04 Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023

30
Kõvakaaneline, 312 lk. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”. See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud. Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase. Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.

Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954

1 100
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm. All vasakul: trägravyr All paremal: A.Ristimägi PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!

Endel Kõks “Théme-timide”, 1968

850
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm. All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968 All paremal: Endel Kõks Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”

30
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale. 312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste. Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.  

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012

30
Kõvakaaneline, 312 lk. Autorid Andres Eilart ja Aavo Kokk on välja valinud rohkem kui 150 teost, et vaadata Eestimaa ja selle elanikke läbi kunsti vaatenurga.

Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961

850
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm. All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür) All paremal: E Waino 1961 Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.

Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890

5 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Avo Keerend “Taluõu”, 1940

600
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm. All paremal: Avo Keerend 1940.a. Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012 Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?

Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele. „Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm. All vasakul: Monotüüp. , 1964 All paremal: Edgar Valter All paremal plaadil: EW 64 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023

30
Hard cover, 312 pages. Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA. The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed. The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050. This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.

Kai Kaljo “Loksa“, 2023

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Kai Kaljo ´23 Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Boris Ninemäe “Soojas”

2 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 22 x 27, raamiga 40 x 45 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: In i värmen Boris Ninemäe (1925-1991) oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades  isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Ninemäe teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.