Näitan 1–100 tulemust 642-st

SAABUMAS. Gregor von Bochmann “Kaks meest ja hobune”

Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30,5 cm, raamiga 33 x 39,5 cm. All paremal: G. Bochmann.

SAABUMAS. Lembit Ränd “Agulivaade”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 36 cm, raamiga 42 x 52 cm. All paremal: LRAND

SAABUMAS. Osvald Eslon “Veneetsia”

Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 34,5 x 26 cm. All vasakul: O. ESLON Venezia

SAABUMAS. Joann Saarniit “Maastik”

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm. All paremal: John Saarniit

SAABUMAS. Endel Kõks “Rainbow women I”, 1970

Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud:  Km 71,5 x 51,5 cm, raamiga 90 x 68,5 cm. All vasakul: The Rainbow Women I, offset litho 59/60 1970 All paremal: Endel Kõks Üleval paremal plaadil: Kõks 1970

SAABUMAS. Erich Pehap “Lilled”, 1976

Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 29,5 x 48 cm, raamiga 49 x 67 cm. All paremal: E. Pehap 1976

SAABUMAS. Erich Pehap “Kaktus”, 1979

Cardboard cut. Raamitud. Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm. All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT All paremal: E. Pehap 1979

Boris Ninemäe “Pillimees”

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 49 x 57 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Sjömans - nöje i skansen

SAABUMAS. Rein Tammik “Talvemaastik”

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm. All vasakul: TAMMIK

Julius August Gentalen “Kaskede all”, 1943

2 900
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 79,4 x 69 cm, raamiga 91 x 81,5 cm. All paremal: J. Gentalen 43.

Eerik Haamer “Autoportree”, 1966

680
Litograafia paberil. Mõõdud: Lm 51 x 72 cm. All paremal: Haamer 66 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954

1 200
Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm. All vasakul: Pehap 1954 Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.

Boris Ninemäe “Lootus”

1 980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 53 x 64 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Hoppets förnyelse

Boris Ninemäe “Jaanipäev”

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Midsommer i byn

Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 64 x 75 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Bradskande skördetid
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis. Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.  

Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980

1 600
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 54 x 65 cm All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.

Paul Liivak “Kail”

580
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 18 x 17,5 cm. Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.  

Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964

2 800
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 40 cm. All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus. Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”. Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.

Evald Okas “Lamav naine”, 1985

3 700
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 31 x 52 cm. All paremal: EOkas 1985 Pöördel: EOkas 1985 Pöördel alusraamil: E. Okas 1985 Õli l. Lamav naine 31x52
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.

Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002

2 000
Tušš paberil. Raamitud. Mõõdud: Ava 46 x 61 cm All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
  “Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –  taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.” Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991 Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.

Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad

1 100
Tušš paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,5 x 18,5 cm. Üleval ääres: Kaubandus-tööstusministri Ungari sigarid. All ääres: "Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik!"   “Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima. Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”

Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023

3 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All vasakul: Must 2023 Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle. Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi  impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina. Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.

Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad

1 500
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 58 x 30 cm. All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.

Aleksander Litvinov “Algus”, 1985

4 400
Pronks. Mõõdud: h=170,5 cm Skulptuuri alumisel osal: A. Litvinov
1980. aastal ERKI skulptorina lõpetanud Aleksander Litvinov on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle töid kuulub kogudesse üle maailma. Kunstiteadlane Harry Liivrand kirjutab tema ühe suurima teose kohta: “Aleksander Litvinovi “Algus” on omamoodi pühendus 1920. aastate rahvusvahelisele avangardile, ajale, mil konstruktivism ja geometrism olid eriti moes ning mahulise dekoratiivse skulptuuri vormis tõsteti esile plastilist, dünaamilist lahendust. Litvinovi teos algab range geomeetrilise kujundiga, liikudes järjest vabama ja ekspressiivsema vormi suuna, lõppedes inimfiguuri meenutava kauni siluetiga”. Maalikunstnik Mauri Gross muljetab: “Teost vaadeldes meenub kirjanduslik motiiv kamraadide vestlusest, me oleme sinuga käinud läbi vasktorude. Kas autor on sellele mõelnud või viidanud materjali valides, me täna ei tea. Minu mõtted viib see aga esteetikasse peidetud motiividele. Algelemendiks valitud rist, millele ehitatakse inimene, jalad, puusad, rinnad käed ja pea asemel laineline motiiv ootamas hinge.”

Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979

9 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas. Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.

Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011

5 000
Akrüül, pigment lõunedil. Mõõdud: 100 x 95 cm. All paremal: Lill Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse. Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.

Rudolf Sepp “Päevalilled”, 1943

1 150
Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24 x 17,5 cm, raamiga 52 x 40,5 cm. All paremal: R. Sepp 43

Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm. All keskel: OM23 Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5 Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel  Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus. 21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.

Jüri Marran “Kannad”, 1978

3 200
Õli papil. Raamiga. Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm. All paremal: JM 78. Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.

Jüri Marran “Kevad”, 1977

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm. All paremal: JM77 Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.

Jüri Marran “Natüürmort”, 1972

2 200
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm. All vasakul: JM. 72 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.

Kalju Nagel “Kikajärve motiiv Paganamaalt”, 1961

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 32 x 41 cm, raamiga 48 x 57 cm. Pöördel: Kikajärve motiiv Paganamaalt.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971

1 100
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm. All paremal: K Nagel 71. Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel

Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969

400
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39,5 x 29,5 cm, raamiga 60 x 49 cm. All vasakul: "Kaluri tare" linoollõige All paremal: RRaamat 69

Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962

700
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm. All paremal: JArrak 62

Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool

1 800
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 75 x 60 cm. All vasakul: Tamme Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965). Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.

Epp Maria Kokamägi “Mõtlevad vihmale”, 2007

7 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120,5 x 150,3 cm. All keskel: Mõtlevad vihmale. 2007 Epp Maria Pöördel alusraamil: Vihmapilv 150,3 x 120,5

Juss Piho “P-Room”, 2020

1 950
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm. All paremal: Piho Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020

Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010

2 700
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm. Üleval paremal: J.ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "GRAY AND NOTHING" ACRYLIC/CANVAS 80x100 cm 2010

Silvi Liiva “Tuules”, 1984

870
Ofort paberil. Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm. All vasakul: Tuules. ofort. All paremal: Silvi Liiva 1984 Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Viktor Turp “Lahemaa”, 1973

1 000
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 34,5 x 49 cm Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.

Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021

20
Seitset rännujuttu sisaldav kogumik. Eesti keeles, 56 lehekülge, formaat 14 x 20,5 cm Kirjastanud  Studio Raus, november 2021

Urmo Raus “Pax Capri”, 2021

4 700
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Villa San Michele”, 2021

11 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 160 x 190 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Üle jõe ja puude varju”, 2023

11 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 180 x 190 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Grotta azzurro, Capri”, 2021

11 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 180 x 190 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Etruria”, 2023

4 700
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

BRON. (kuni 04.06) Urmo Raus „Laguun”, 2024

4 700
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus “Le Mépris”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Casa Malaparte”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Casa Come Me”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Homerose seiklus”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Mattinium”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Piiniate varjus, Capri”, 2021

11 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 180 x 190 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Principium”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Rocca al Mare”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Isola”, 2024

3 800
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 85 x 105 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Lõunanäoline Umbria”, 2024

11 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 180 x 190 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Nel Blu Dipinto Di Blu”, 2023

2 200
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 70 x 90 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Urmo Raus „Vesper”, 2024

4 000
Autoritehnika lõuendil. Mõõdud: 90 x 110 cm. Pöördel: Urmo Rausi autoritempel

Ivo Lill “Põhjamaa”, 2007

12 500
Klaas. Mõõdud: 50 x 10 x 8 cm. Skulptuuril: I. Lill 07. Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt. See on ka abstraktne ilu, esteetiline nauding, mida Lille klaasobjekte vaadeldes võib kogeda. Poolemeetrine klaasist skulptuur “Põhjamaa” võlub talvisest jäämängust inspireeritud  kontuuriga, mis tekib mahedalt mattide klaasilaamade ja lihvitud puhta klaasi koosluses. See karge ja pühalik jäädvustus on austusavaldus põhjamaise looduse karmide tuulte käes kristalliseerunud ilule – puhas iluelamuse pakkumise meistriklass.

Jüri Marran “Meeskoor”, 1975

3 900
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 63 x 43 cm. All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht. Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”

Gerhard von Rosen “Maastik mändidega”, 1920

1 400
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 35 x 25,5 cm, raamiga 53,5 x 40,5 cm. All vasakul: G. Rosen 1920 Pöördel: NÄHE VON KLEIN-KREUTZ MALER: HERR V.ROSEN LEITER DER KUNSTHOCHSCHULE BERLIN

Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976

1 900
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 20,5 x 34 cm, raamiga 51,5 x 64 cm. All paremal: E. Pehap 1976

Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987

1 200
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm. All vasakul: Pilar 87 Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Einar Vene “Tantsuharjutus”, 2007

2 900
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm All paremal: EV.

Enno Allik “Rannamaastik”, 1996

480
Õli lõuend kleebitud masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 55 cm, raamiga 49 x 63,5 cm. All paremal: E. Allik. 1996. Pöördel: Enno Allik. 1996. I 12. Rannamaastik. 40 x 55. õli. lõuend papil.

Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934

2 800
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm. All paremal: B. Ottenberg. 1934 Pöördel: B. Ottenberg Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed. Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele. Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.

Silvi Liiva “Udu”, 1994

800
Söövitus paberil. Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm. All vasakul: Udu. etching. 7/30 All paremal: Silvi Liiva 1994 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Stina Murakas “Buddha tants”, 2021

3 900
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 150 cm. Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021 Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956

1 200
Akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm. All vasakul: Tallinn Toompea All paremal: EOkas 956 Plaadil all paremal: EOkas 956

Eugen Dücker “Mererannik Rügenil”, 1875-1900

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 44 x 66,1 cm, raamiga 57 x 79 cm.

Maris Siimer “Jänes kapsaaias”, 2022

1 100
Akrüül lõuendil. 100 x 120 cm Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski. Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm. All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971 Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt. Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999

750
Õli Soome papil. Raamitud. Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm All vasakul: Jegikeon 99 Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga" Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961

850
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm. All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür) All paremal: E Waino 1961 Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.

Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952

1 400
Süsi, pliiats. Raamitud.   Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus. Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.

Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 103 x 80 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 103 x 80 2022 "HÕRGUTIS"  

BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960

1 000
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm. All vasakul: E. Hallop 60 Pöördel: luuletus Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.

Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982

950
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm. All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus) All paremal: VTolli 82 Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.

Mauri Gross “Ideaalmaastik 1”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.  

Ado Vabbe “Kolm naist”

700
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,5 x 11,5 cm, raamiga 48 x 41 cm.

Endel Kõks “Rainbow woman III”, 1970

1 400
Offset, litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 71,5 x 51 cm, raamiga  cm. Vasakul küljel plaadil: KÕKS 70

Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980

1 400
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Abel Lee “Kalad”, 1971

420
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: 25,5 x 40 cm, raamiga 38 x 53 cm. All vasakul: Abel Lee 1971

Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG All paremal: 24  

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm. All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

BRON. Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011

45
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk. Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud. Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.

Marje Üksine “Videvik”, 1990

600
Värviline litograafia paberil. Mõõdud: plm 35 x 40 cm. All vasakul: "Videvik" (värv. lito) All keskel: 28/30 All paremal: M. Üksine 1990. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.

Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957

800
Akvatinta paberil. Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm. All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta) All paremal: Ott Kangilaski 1957 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab. Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.

Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989

1 400
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia): Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a. Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI". Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
 
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee  

Ilmar Kimm “Kivine rand”

1 150
Õli lõuendi. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm. All paremal: I. Kimm Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60

Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.