Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis.
Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.
E-pood
Näitan 1–100 tulemust 645-st
Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm.
All keskel: OM23
Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5
Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus.
21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Eerik Haamer “Autoportree”, 1966
Endel Kõks “Rainbow women I”, 1970
Erich Pehap “Lilled”, 1976
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
Boris Ninemäe “Pillimees”
Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm.
All vasakul: Pehap 1954
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.
Boris Ninemäe “Lootus”
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad
Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 54 x 65 cm
All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.
Paul Liivak “Kail”
Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 40 cm.
All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus.
Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”.
Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.
Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 52 cm.
All paremal: EOkas 1985
Pöördel: EOkas 1985
Pöördel alusraamil: E. Okas 1985 Õli l. Lamav naine 31x52
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 18,5 cm.
Üleval ääres: Kaubandus-tööstusministri Ungari sigarid.
All ääres: "Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik!"
“Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima.
Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”
Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All vasakul: Must 2023
Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle.
Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina.
Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.
Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 58 x 30 cm.
All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Aleksander Litvinov “Algus”, 1985
Pronks.
Mõõdud: h=170,5 cm
Skulptuuri alumisel osal: A. Litvinov
1980. aastal ERKI skulptorina lõpetanud Aleksander Litvinov on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle töid kuulub kogudesse üle maailma. Kunstiteadlane Harry Liivrand kirjutab tema ühe suurima teose kohta: “Aleksander Litvinovi “Algus” on omamoodi pühendus 1920. aastate rahvusvahelisele avangardile, ajale, mil konstruktivism ja geometrism olid eriti moes ning mahulise dekoratiivse skulptuuri vormis tõsteti esile plastilist, dünaamilist lahendust. Litvinovi teos algab range geomeetrilise kujundiga, liikudes järjest vabama ja ekspressiivsema vormi suuna, lõppedes inimfiguuri meenutava kauni siluetiga”.
Maalikunstnik Mauri Gross muljetab: “Teost vaadeldes meenub kirjanduslik motiiv kamraadide vestlusest, me oleme sinuga käinud läbi vasktorude. Kas autor on sellele mõelnud või viidanud materjali valides, me täna ei tea. Minu mõtted viib see aga esteetikasse peidetud motiividele. Algelemendiks valitud rist, millele ehitatakse inimene, jalad, puusad, rinnad käed ja pea asemel laineline motiiv ootamas hinge.”
Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm
All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas.
Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971
Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969
Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 75 x 60 cm.
All vasakul: Tamme
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.
Epp Maria Kokamägi “Mõtlevad vihmale”, 2007
Juss Piho “P-Room”, 2020
Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 102 x 67 cm.
Pöördel: ENN PÕLDROOS"SUSANNA SUPLEB", ÕLI 2014.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis.
Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22).
Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.
Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021
Ivo Lill “Põhjamaa”, 2007
Klaas.
Mõõdud: 50 x 10 x 8 cm.
Skulptuuril: I. Lill 07.
Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt. See on ka abstraktne ilu, esteetiline nauding, mida Lille klaasobjekte vaadeldes võib kogeda.
Poolemeetrine klaasist skulptuur “Põhjamaa” võlub talvisest jäämängust inspireeritud kontuuriga, mis tekib mahedalt mattide klaasilaamade ja lihvitud puhta klaasi koosluses. See karge ja pühalik jäädvustus on austusavaldus põhjamaise looduse karmide tuulte käes kristalliseerunud ilule – puhas iluelamuse pakkumise meistriklass.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Gerhard von Rosen “Maastik mändidega”, 1920
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Enno Allik “Rannamaastik”, 1996
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Stina Murakas “Buddha tants”, 2021
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 150 cm.
Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956
Maris Siimer “Jänes kapsaaias”, 2022
Akrüül lõuendil.
100 x 120 cm
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971
Linoollõige paberil.
Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm.
All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971
Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt.
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999
Õli Soome papil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm
All vasakul: Jegikeon 99
Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga"
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust.
Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Ilon Wikland “Imedemaa”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm.
All vasakul: 102/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022
BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm.
All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus)
All paremal: VTolli 82
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Endel Kõks “Rainbow woman III”, 1970
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
BRON. Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Marje Üksine “Videvik”, 1990
Värviline litograafia paberil.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm.
All vasakul: "Videvik" (värv. lito)
All keskel: 28/30
All paremal: M. Üksine 1990.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.
Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm.
All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta)
All paremal: Ott Kangilaski 1957
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab.
Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.
Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia):
Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a.
Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI".
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee
