Näitan 201–300 tulemust 645-st

Edgar Valter “Kelgutaja”,1963

500
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud  hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.

Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm. All paremal: A. Hoidre mai 1940. Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?

Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023

900
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 40 x 50 cm. All paremal: Jegikjan Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.

1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020

380
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm All vasakul: Jegikjan Pöördel: A. Jegikjan 2020. Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971

500
Pehmelakk paberil. Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm. All vasakul: VI All paremal: P. Ulas Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril. "Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.

Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002

1 600
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 52 cm, raamiga 47 x 57 cm. All vasakul: RK02 Pöördel raamil: Rene Kari "RK-XXXI" variatsioon A 2002 õli kartongil Rene Kari (s 1950) korraga nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseisse teosteisse süvenedes leiame neist täiusliku korrastatuse ja puhtuse, sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi.

Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,9 x 40,4 cm, raamiga 40,5 x 58,2 cm. All paremal: (Arrak) JArrak 24.09.60

Herkki-Erich Merila, sarjast “Real Estate of Mind”, 2006-2007

880
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 62 x 82 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
 

Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979

490
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm. All vasakul: Väino Paris 79 Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.

Kaljo Polli “Nihvitar Tšaivost”

Õli vineeril. Raamitud Mõõdud: 56,5 x 40 cm, raamiga 62 x 45,5 cm. All paremal: Polli Pöördel: NIHVITAR TŠAIVOST (SAHHALINILT)

Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,6 x 12,4 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Võitlus müüriga" Ofort, akvatinta 7/70 All paremal: PÄRN 88

Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 110 x 90 cm All vasakul: Roosimölder 1997 Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.

Viktor Sinjukajev “Pirita“, 2004

830
Segatehnika masoniidil. Raamitud. Mõõdud 55 x 45 cm, raamiga 70 x 60 cm. Viktor Sinjukajev (s 1941) on lõpetanud ERKI graafikuna ning tegutsenud nii kunstniku kui raamatuillustraatorina. Tema pastoosse värvipinnaga põnev teos "Pirita" kannab endas piirkonna rohelust ning mereäärset tuult.

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust.

Jüri Arrak “Linnaservas”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 28,5 cm, raamiga 37,7 x 46 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kolju”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24,8 x 20 cm, raamiga 42,5 x 37 cm. All paremal: JArrak Mai 1960

Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm. All: Lõõtsa talus JArrak 61 "Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal  – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.

Raoul Kernumees “Kartulisorteerijad”

450
Autolito. Raamitud. Mõõdud: 23 x 32 cm. Raamiga 44,5 x 52,5 cm. All vasakul: R Kernumees. autolito All keskel: "Kartulisorteerijad" Raoul Kernumees (1905-1990) sai kunstihariduse Pallasest ning juba 1925. aastal leiame tema töö kooli näitusekataloogist. Tema virtuooslik joonistusoskus väljendus eriti hästi figuraalsetes kompositsioonides, mis on hästi esindatud ka teoses "Kartulisorteerijad".

Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015

30
Hard cover. 305 pages. All the works of art in this book have been placed on a map of Estonia, thus giving a great overview of this beautiful Nordic country through art.

Herman Talvik “Maastik“

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm. All paremal: TALVIK Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade  muuseumid. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Arrak “Suvila”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad

1 350
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm. All paremal: A Murakin Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.  

Priit Pärn “1:1”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 7,7 x 6,2 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All: "1:1" Ofort, akvatinta PÄRN 86

Marje Üksine “Tornid”, 1990

750
Värviline lito paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm. All vasakul: "Tornid" (värv. lito) All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990 Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.

Priit Pärn “Saar”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 8 x 14,9 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Saar" Ofort, akvatinta 1/70 All paremal: PÄRN 88

Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966

1 600
Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Plm 47,5 x 30,5 cm. Raamiga 70,5 x 52,5 cm All paremal: E. Pehap 1966

Näitusekataloog “Erich Pehap 110”, 2022

25
Erich Pehapi 110. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloog. Näitus toimus septembris 2022 Allee galeriis ning sellel oli esindatud 55 erakogudest pärinevat teost erinevatest žanritest ja tehnikatest. Kuraator: Katre Palm. Kataloogi koostaja: Katre Palm. Kujundaja: Karl Kevad. Koordinaator: Mari-Liis Illi-Illik. Reprod: Stanislav Stepaško. Trükikoda: Trükiviis OÜ.  Väljaandja: Allee galerii. Erich Pehap sündis 1912. aastal Viljandis. Kunstihariduse sai ta nii Kõrgemast Kunstikoolist “Pallas”, kus Pehap õppis nii maali kui graafika erialal, kui Kanadast Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudist. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus Pehap osales aktiivselt kohalikus kunstielus korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäituseid. Pehapi looming on pälvinud mitmeid auhindu, milledest olulisemaiks tunnustuseks peetakse Accademia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972) ja  Accademia di Parma kuldmedalit (1979).        

Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021

520
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm. Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.

Rein Tammik “Britannia maastik”

750
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm. All vasakul: TAMMIK Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Silvi Väljal “Lilled”, 1974

1 100
Segatehnika. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 43 x 42 cm, raamiga 73 x 69,5 cm. All vasakul: Lilled (segatehnika), 4/25. All paremal: SVäljal 1974 Silvi Väljal (1928-2014) oli tunnustatud kunstnik, kelle raamatuillustratsioonidest tuntuim teos "Jussikese seitse sõpra" jõudis sadade tuhandete laste lugemislauale. Väljal on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning tema loomingut inspireeris loodus oma muinasjutulisuse ning lõputute variatsioonidega.

Mati Uprus “Foxy Lady”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Kaljo Simson “Tallinnas”

950
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 56 cm, raamiga 47 x 61 cm. All paremal: KALJO SIMSON Pöördel "TALLINNAS" KALJO SIMSON

Tuulikki Tolli “Sammalhabe”, 1991

970
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 96 x 81 cm. All vasakul: TU Pöördel raamil: TUULIKI TOLLI 1957 "SAMMALHABE" 1991 (ÕLI LÕUEND) 96 X 81 Maalikunstnik Tuulikki Tolli loomingust võib leida viiteid tema teatritaustale. Mitmekülgse loojana on ta tööd täis fantaasiat, mis omakorda loovad arvukalt tõlgendusvõimalusi, nii on see ka muinasjutuliselt mõjuvas "Sammalhabemes".

Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932

740
Tušš paberil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm. All paremal: Ernö Koch 1932. Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.

Ado Lill “Abstraktne”, 1994

5 200
Akrüül lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 85 cm. Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis. Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.

Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970

2 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 73 x 100 cm 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri. Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.

Mati Uprus “Õhtu puiesteel”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968

2 500
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone. Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.

Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78,4 x 100 cm Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.

Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65

1 250
Litograafia. 1964-1965. Raamitud. All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10. All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.

Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022

1 550
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära. Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja". Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018

1 390
Klaas, alabaster kips, kivi. Mõõdud: 28 x 16 cm All: GEA 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel. Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.

Mati Uprus “Õhtusel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.

BRON. kuni 12.06. Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Herkki-Erich Merila, seeriast “Real Estate of Mind”, 2006-2007

1 100
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud. Mõõdud: 70 x 100 cm, raamiga 81 x 112 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
   

Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022

1 300
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski. Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Henn Roode “Poiss rannakülast”, 1960ndad.

1 000
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 28 x 24 cm. Tallinnas sündinud Henn Roode (1924-1974) jõudis elu keerdkäikude tõttu aktiivselt kunstnikuna tegeleda vaid suhteliselt lühikese aja, kuid sel ajal sündinud looming on mitmekülgne ja rikkalik. Käesolev teos on maalitud 1960ndatel aastatel, mil kunstnik koos perega veetis suvesid Pärnumaal Treimanis. Roodet inspireeris sealne maalähedane, ehe ja läbilõhki looduslähedane eluviis, kalurite karm, aastakümneid põlvest põlve edasi kantud amet ning selle kandjad. Kuigi Roode jõudis oma vormianalüüsis abstraktsuseni, võis ta samas maalida looduslähedasi, natuurist inspireeritud  etüüde. Kunstniku vaimustust portreteeritava ehedusest on maalis selgesti tunda. Roode oligi muuhulgas tugev, mitte ainult vormi analüüsiv, vaid ka modelli karakterit tabada püüdev portretist. “Poiss rannakülast” oli eksponeeritud 2020. aastal Viimsi Rannarahva Muuseumis toimunud Henn Roode mereteemaliste maalide isikunäitustel “Meri ja rannarahvas”.

Enno Ootsing “Kangas”, 1977

800
Kuivnõel. Raamimata. Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm. All vasakul: Kangas Keskel: Kuivnõel 1/20 All paremal: E. Ootsing 1977

Ernst Hallop “Maastik”, 1966

700
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm All paremal: E Hallop 66 Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.

Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957

1 200
Õli lõuendil. 1957. Mõõdud: 65 x 80,2 cm. All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57 Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud. Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Erich Pehap “Seltskond”, 1979

1 200
Puulõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 34 x 38 cm. Raamiga 60,5 x 63 cm All vasakul: 16/17 wood cut All paremal: E. Pehap 1979

Märt Laarman “Kolmekuninga öösi”, 1954

180
Puulõige paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 23,5 x 15,5 cm, lm 31,8 x 25,4 cm All vasakul: I proov: Kolmekuninga öösi 1954. All paremal: MLaarman

Jaak Adamson “Kuulid”, 1974

4 000
Süsi paberil. Raamitud. Mõõt: 38 x 56 cm. Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas. Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse. Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.

Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946

900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Kaljo Polli “Krüsanteemid”, 1985

900
Õli, kartong. Raamitud. Mõõdud: 81 x 50 cm. Raamiga 85 x 55 cm. All paremal: KPolli 85. Pöördel: KALJO POLLI "KRÜSANTEEMID" 1985 ÕLI K. 81 X 50 Johannes Võerahansu käe all maalikunstnikuks kujunenud Kaljo Polli (1928-2004) peent kolorismitaju on tunda läbi tema loomingu. Ka käesoleva teose võluvaimaks väärtuseks on tundeline mäng värvidega, nende sulandumine ja esiletõus üheaegselt. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Benita Vomm “Keha”

1 900
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud. Mõõdud: 60 x 45,5 cm All paremal: B. Vomm Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.

BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm. All paremal: E. Hallop 59 Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993

280
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk õli 1993 Poeet Artur Alliksaare muusaks olnud Iris Uuk (s 1942) on tuntud oma lopsakate lillemaalide poolest.

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Erich Pehap “Vestlus”, 1966

1 950
Segatehnika (tušš, akvarell). Raamitud. Mõõdud: Plm 62,5 x 46 cm. Raamiga 66,5 x 50 cm All paremal: E. Pehap 1966

Iris Uuk “Kimp saialilledega”

320
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 31,5 cm, raamiga 31,5 x 37,5 cm. All paremal: IUuk

Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad

5 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm. All vasakul: A.Sivadi Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.

Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad

1 650
Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: ava 23,4 x 37 cm, raamiga 46 x 59 cm. All vasakul: A.Jegorov. Pöördel: ANDREI JEGOROV F. 1878 ARUKÜLA (ESTLAND)

Erich Pehap “Modell triibulises kleidis”, 1970

1 500
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 36 x 46 cm. Raamiga 58,5 x 69 cm All paremal: E. Pehap 1970

Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: ZED 015 Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma. Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma. Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.

Peeter Must “Äärel”, 2022

3 450
Õli lõuendil. Raamitud. 120 x 100 cm. EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.

Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!

50
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna. Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste või raamimisteenuse eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul. Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.  

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad

3 200
Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: 57 x 76 cm. Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail  kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes  endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939

1 200
Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini. Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud   kataloogis (2014, lk 50).

Iris Uuk “Lilled”, 1993

275
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk Lilled õli 1993

Benita Vomm “Kevadlilled”

980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 92 x 60 cm. Raamiga 98 x 67,5 cm. All paremal: B Vomm Pöördel: "Kevadlilled", õli, "Spring flowers" oil Artist: Benita Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., M4C 2N9 Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli. Benita abikaasa oli skulptor August Vomm. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Iris Uuk “Sinine ja valge”

140
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 10 x 10 cm, raamiga 11,5 x 11,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk

Richard Sagrits “Akt”, 1964

800
Pliiats, akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,3 x 30,3 cm, raamiga 43,4 x 44,4 cm. All paremal: RS 64

Emeric Weber “Kopli”

880
Õli vineeril. Mõõdud: 102 x 152,5 cm Eesti Kunstiakadeemias õppinud Emeric Weber on oma loomingu kohta öelnud: "Oma teostes väljendan tunnet või tundeid, mis mind teatud hetkes haaranud on, mõnikord vähendades ümbritsevat müra või tuues esile mingit konkreetset müraallikat. Lihtsustatud kujul hetked on painajalikud ning kordusesse haaravad."

BRON. 19.04 Einar Vene “Kaitseingel”, 2009

2 300
Akrüül lõuendil. Mõõdud 80 x 100 cm Ülal keskel: EV Pöördel raamil: "Kaitseingel" Einar Vene 2009 1980. aastatel tollasesse kunstipilti erandlikult kohamütoloogilise sürrealismiga ilmunud Einar Venest on tänaseks saanud elav klassik, kelle kogu looming seob omavahel Pirita kloostri ja teatud müstilis-maagilise taustsüsteemi. 2009. aastal maalitud teoses põimuvad ufo-nägemus, muretu lapsepõlv, mõistusele seletamatud lood ja Pirita kloostri monumentaalne kirik. Kuna Pirita on ka Vene lapsepõlvekant, tegeleb maal ühtlasi kunstniku kaugete mälestustega, visualiseerides alateadvusest esile kerkivaid mälupilte. Mõte, et last kaitseb alati kaitseingel, on käesoleva teose üks põhiajendeid.

Alar Pääro “Yin Yang”

900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 85,5 x 85,5 cm. Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid. Teosega tutvumiseks palun andke märku ning toimetame selle laost hea meelega galeriisse.

Vello Vinn “Lendavad saared I-III”, 2000 (12/12)

950
Segatehnika paberil. Mõõdud: plm 37 x 28 cm. Saaremaal sündinud graafiku Vello Vinna jaoks on rannaelu alati südamesse jäänud ning oma tuulise ilma käes lendama läinud Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit ja Muhu kujutaval teosel “Lendavad saared” avaldab ta austust just neile. Soovi korral saame nõu anda ning abistada ka raamimise osas. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas aadressil Uus tn 7.

Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019

6 000
Segatehnika vineeril. Mõõdud: 106,5 x 122 cm. Ees ülal: Enno Hallek Pöördel all: Enno Hallek Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel. Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.

Ааво Кокк, Андрес Эйларт “ЭСТОНИЯ кисти художника. Более 150 пейзажей на карте Эстонии”, 2015

28
Твердая обложка, 312 ст. Это одновременно обзорный художественный альбом и увлекательный путеводитель по природе Эстонии.

Erich Pehap “Composition”, 1961

1 200
New direct method. Raamitud. Mõõdud: Plm 44 x 31 cm. Raamiga 70,5 x 57 cm All vasakul: 3/10 "Composition" new direct method All paremal: Erich Pehap 1961

Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930

2 400
Tempera, guašš. Raamitud. Mõõdud: 45 x 33 cm Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat. Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.

Vello Vinn “Kiviaeg III”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm. 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Tallinna pildid I”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: Plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.  

Vello Vinn “Tallinna pildid III”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Graafik Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, milleks käesolevas teoses on kirikutornid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021

3 800
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm. Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia. Esmapilgul traditsioonilisena  mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.  

Vello Vinn “Kivikera II”, 1986 (7/20)

1 250
Söövitus, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 74 x 52,5 cm. Kera on Vello Vinna loomingus oluline motiiv, mis oma perfektse, igavikulise vormiga annab edasi kunstniku enda olemust. 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia saanud Vinna (s 1939) kohta kirjutati: "Tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi." (Allikas: https://www.kulka.ee/uudised/4-veebruar-on-kultuurkapitali-preemiapaev ). Saame hea meelega olla abiks ka teosele raami valimisel.

Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967

1 900
Guašš. Raamitud. Mõõdud: 31 x 43 cm Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale. 1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri. Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.

Helve Viidalepp “Pargis”, 1971

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 73 cm All paremal: H. Viidalepp 1971. Pöördel raamil: 60,5 x 73 õli lõuendil 1971 Helve Viidalepp "Pargis" Helve Viidalepp (1921-1979) päris oma kunstiande graafikust isalt August Roosilehelt ning ka abikaasa Ants Viidalepp oli kunstnik. Kompositsioon „Pargis“ meenutabki veidi tema abikaasa stiili, kuid viimase kergelt karikeerivast laadist erinevalt on südamlikus ja intiimses stiilis. Sügiskuldse puudesalu taustal frontaalselt siluettidena istuv trio mõjub sel kunstiuuenduslikkuse tippajal modernsena ja värskena.

Vello Vinn “Villa I”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostest on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.  

Vello Vinn “Villa II”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on saadaval vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Villa III”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Keskus I”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: Lm 72 x 77 cm Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Keskus II”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: lm 72 x 77 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev, vaid 5 tõmmisest koosnev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm. All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.