Näitan 101–200 tulemust 645-st

Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.

Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953

700
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm. All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige All paremal: 1953. Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.

Ado Vabbe “Mees ja naine”

700
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 13,5 x 11,5 cm, raamiga 43 x 41 cm.  

Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961

1 350
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm. All vasakul: John Saarniit 61. Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.

Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm. All vasakul: "Utria rand" (ofort) All paremal: Ott Kangilaski 1948   Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid.  Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.

Kai Kaljo “Hara laht”, 2023

1 200
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel: HARA LAHT Kai Kaljo 10.2023

Endel Kõks “Rainbow woman II”, 1970

1 400
Offset, litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 71,7 x 51,5 cm, raamiga 83 x 67,5 cm. All keskel plaadil: KÕKS 70

Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
 

Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.  

Peeter Must “Kitarrihelid / Guitar sounds”, 2023

4 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Champ-de-Mars / Champ-de-Mars”, 2023

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Place du Tertre / Place du Tertre”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Seine’i kaldal I / On the Seine I”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Miraaž / The mirage”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Kaadrist väljas / Out of frame”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970

900
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm. All vasakul: O. Mikiver 70 Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett" Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.

Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962

950
New direct method, paber. Raamitud. Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm. All vasakul: 2/6 N.D.M All paremal: Eric Pehap 1962 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.

Helmi Herman “Lilled vaasis”, 1961

530
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 38 cm, raamiga 58 x 47 cm. All paremal: signatuur 23. X 61.

Erich Pehap “Pesunaine”, 1947

600
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 29,5 cm, raamiga 43 x 57,5 cm. All paremal: E. Pehap 1947

Mauri Gross “Kell 7”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91 x 77 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 91 x 77 2023 "KELL 7"  

Mauri Gross “Paju pill”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 120 x 130 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 120 x 130 2023"PAJU PILL"  

Mauri Gross “Suguvõsa 1”, 2023

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.

Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm. All vasakul: 2/4 Relieef print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".  

Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm. All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021

1 800
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) 50 x 60 cm AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND "MING DYNASTY LANDSCAPE II" 2020/2021

Erich Pehap “Värviline veski”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm. All vasakul: 9/12 Relief print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. "Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.

Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992

1 200
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 35 x 50 cm. Ees teosel: Tolts 92. Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts

Abel Lee “Pidu”, 1963

1 200
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 67,5 x 51 cm, raamiga 79 x 61,5 cm. All paremal: Abel Lee 1963 Legendaarse Günther Reindorffi käe all kunstihariduse saanud Abel Lee (1918-2010) emigreerus hiljem Kanadasse ning sai seetõttu oma kunstis edasi anda vaba maailma emotsioone. "Pidu" on tõeline värvide pillerkaar.

Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: 2022/24 J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Johannes Uiga “Naisakt”, 1988

1 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 86 cm. All vasakul: J. Uiga 88 a. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991

1 600
Õli lõuendil. 1991. Mõõdud: 60 x 92 cm. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.    

Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966

970
Litograafia paberil. Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm. All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10 All paremal: Alo Hoidre 66 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Marju Bormeister “Paabulind”

1 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm. Pöördel: M Bormeister

Peeter Must “Mäng / The game”, 2023

5 000
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.  

Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988

600
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm. All paremal: V OHAKAS 88 Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.

Evald Okas “Torm” 1964

1 100
Litograafia. Raamitud. Mõõdud: plm 26 x 40 cm, raamiga 41,5 x 54 cm All vasakul: Torm. Lito. All paremal: Okas 964

Peeter Must “Hetk enesele / A moment for yourself”, 2023

7 300
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 18 x 21 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 18 x 21 2020 "LADVAD JA JUURED" Mauri Gross on viimaste aastate nõutumaid tähti eesti kunstimaastikul, kelle filigraanselt maalitud fragmendid loodusest on justkui uimastav sõõm värsket kevadõhku. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis 21.02-21.03.2024 avatud näitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” (Uus tn 7, Tallinn)

Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "KOLLANE VALGUS / YELLOW LIGHT" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2023/2024

Mare Vint “Käik maa alla”, 1978

720
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm. All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50 All paremal: MVint '78 Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.  

Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967

400
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 22 x 30 cm, paspartuuümbrisega 35 x 42 cm. All vasakul: "Pühajärve kõrkjad" Linool All paremal: R. Veeber 1967 a.

BRON. Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986

800
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 47 x 68 cm, raamiga 48,5 x 69,5 cm. All vasakul: 150/200 All paremal: Marje Taska 86      

Heino Kersna “Savan I”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan I Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan I"

Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980

820
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm. All vasakul: "Tallinna motiiv" All keskel: (kuivnõel) All paremal: M. Üksine 80 Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.

Ermi Littover “Harku järvel”, 1960

450
Süsi, värviline kriit paberil. Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm. All paremal: Littover 08.60 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

700
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””

2 500
Õli lõuendil. 1981. Raamitud. All paremal: S. Kasemaa 81. Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61 Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023

30
Hard cover, 312 pages. Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA. The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed. The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050. This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41 Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.

Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941

750
Guašš kartongil. Raamitud. Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm All paremal: A. Jegorov / 41 NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri). Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.

Arno Arrak “Storming”, 2004

1 400
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm. All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04 Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023

30
Kõvakaaneline, 312 lk. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”. See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud. Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase. Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.

Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954

950
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm. All vasakul: trägravyr All paremal: A.Ristimägi PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!

Endel Kõks “Théme-timide”, 1968

850
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm. All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968 All paremal: Endel Kõks Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”

30
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale. 312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste. Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.  

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012

30
Kõvakaaneline, 312 lk. Autorid Andres Eilart ja Aavo Kokk on välja valinud rohkem kui 150 teost, et vaadata Eestimaa ja selle elanikke läbi kunsti vaatenurga.

Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021

27
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk. Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.

Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021

27
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik August Janseni eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Janseni teoste kataloogi. 94 lk. Koostaja: Mai Levin. Kujundaja: Koidu Pilve. Toimetaja: Katre Palm. Väljaandja: Allee galerii.  

Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890

5 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 2021 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.

Avo Keerend “Taluõu”, 1940

600
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm. All paremal: Avo Keerend 1940.a. Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012 Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?

Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele. „Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm. All vasakul: Monotüüp. , 1964 All paremal: Edgar Valter All paremal plaadil: EW 64 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991

350
Pehmelakk paberil. Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm. All vasakul: "Kajakaparv" All keskel: /pehmelakk AT/ All paremal: H. Mitt 91. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm. All paremal A. Pihelga 84 Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.

Erich Pehap “Autoportree”, 1979

900
Puulõige paberil. Mõõdud: plm 38,2 x 34 cm. All vasakul: 4/4 Woodcut (E. PEHAP) All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap on enda autoportrees kujutanud tunduvalt enamat kui vaid küljeprofiilis vaade inimese peast.  

Mati Uprus “Naine öisel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Märt Bormeister “Astrid”, 1966

690
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm. All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a. All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.

Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.

Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978

1 300
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida). Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm. All vasakul: Karl Burman junior 1978. a. Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973

800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 35 x 45 cm. All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973 Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis. Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958

1 000
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust). Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm. All vasakul: Pilar 58 Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968

800
Linool paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm. All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25 All paremal: HArrak 1968 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.  

Evi Tihemets “Suur laine”, 1985

800
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel. Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm. All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35 All paremal: E. Tihemets 85

Ado Lill “Näod”, 1991

600
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91 Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad

2 700
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.

Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962

340
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm. All paremal: AMildeberg 1962 Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.

Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989

800
Pehmelakk paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm. All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50 All paremal: E. Tihemets 87 89

Heino Kersna “Savan II”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan II Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan II"

Märt Laarman “Laev”, 1963

725
Puulõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 30,5 x 30 cm, raamiga 49,5 x 46,5 cm. All vasakul: Laev puulõige 1963 All paremal: M Laarmann

Eduard Einmann “Araablanna”, 1960

950
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 13,5 x 9,5 cm, raamiga 33, x 27 cm. All vasakul: Araablanna All keskel: kuivnõel All paremal: Ed. Einmann 1960

Mati Uprus “Kevadine armastus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 65 x 91 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960

260
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/ All paremal: AKütt 60

Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”

470
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm. All vasakul: Monotüüpia - 62. III All paremal: GRaud.

Nigul Espe “Kased”, 1966

390
Akvarell paberil. Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Mõõdud: ava 34 x 23 cm, raamiga 49 x 38 cm. All paremal: Nigul Espe 1966.

Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954

690
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm. All paremal: V. Väli 54 a 1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.

Juss Piho “Maaalune”, 1991

580
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm. All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10 All paremal: Juss Piho '91

Erich Pehap “Istuv modell”, 1949

1 900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 43,5 x 36 cm. Raamiga 67,5 x 59,5 cm All vasakul: E. Pehap 1949

Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967

975
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm. All vasakul: R. Tulving 67 Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.

Henno Arrak “Aiapidu”, 1971

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm. All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III All paremal: HArrak 1971 Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976). Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI  lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.