E-pood
Kuvatakse 101–200 tulemust 1286-st
Kaupo Kikkas “Olav Maran”, 2023
Kaupo Kikkas “Herald Eelma”, 2023
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024
Kaupo Kikkas “Rauli viimane taru”, 2025
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024.
Kaupo Kikkas “Vive Tolli”, 2015
Kaupo Kikkas “Toomas Ailiga”, 2012.
Kaupo Kikkas “Toomas Ailiga”, 2012
Peeter Ulas “Silentium”, 2007
Voldemar Peil “Moonid”
Voldemar Peil “Sirelid”
Juss Piho “Kolm asja”, 2003
Tiiu Pallo-Vaik “Kevadised õied”
Evi Tihemets “Eesti ornament”, 2007
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1963
Edgar Valter “Hilda”, 1965
Tõnis Laanemaa “Aegruum VIII”, 2007
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Märt Bormeister “Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II”, 1975
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Henno Arrak “Otepää motiiv”
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Ernst Hallop “Muistsed talud (Kihnu)”, 1951
Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Jüri Arrak “Suvisel päeval”, 1962
Johannes Võerahansu “Tallinna vanalinna vaade”, 1973
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Evald Okas “Mõtisklus”, 1965
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Karl Burman junior “Vaade Tabasalust”, 1965
Enno Ootsing “Poiss ja liblikas”, 1975
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Käesolev teos on illustratsioon A. H. Tammsaare jutustusele “Poiss ja liblikas”.
Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Richard Sagrits “Toolse”, 1967
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Henno Arrak “Pähklipuust diivan”, 1967
BRON. Maks Roosma “Vana Toompea”
Stina Murakas “Kodu”, 2014
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Eveli Varik “Valulävi”, 2007
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Valdur Ohakas “Maastik saarega”, 1980
Malle Leis “Rõõmsaid Jõule!”, 1987
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
Malle Leis “Head Uut Aastat!”, 1986
Henno Arrak “Istuv akt”, 1987
Vladimir Bogatkin “Õhtune rannik”, 1961
Aleksander Pilar “Tallinn”, 1987
Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Virge Jõekalda “Paradiis”, 2007
Mall Nukke “Mäng pärast mängu”, 2007
Maret Olvet “Eesti ikoon”, 2007
Silvi Liiva “Tants”, 1970/2007
Mare Vint “Tuul”, 1990
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Rein Tammik “Les Petites Femmes de Paris”, 1998
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Edgar Valter “Õnnelik aednik”, 1963
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Richard Kaljo “Suplevad naised”, 1961
Vive Tolli “Peeker”, 2007
Urmas Viik “Vari I”, 2007
Avo Keerend “Seade XXVIII”, 1991
Loit Jõekalda “Ring III”, 2007
Richard Kaljo “Haruldane lugu”, 1968
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Henno Arrak “Päevitaja”, 1971
Andres Tolts “Maastik VII”, 2012
Teose "Maastik VII" kompositsioon on rangelt jaotatud vertikaalseteks tsoonideks, kus keskmine beežikas paneel toimib raamina kahele erinevale "pildile pildis". Maali küljepaneelid on kaetud Toltsile iseloomuliku täpilise mustriga, mis loob kontrasti keskmise osa puhtusega. Nende osade vahel asuv ruudustik toimib rütmilise aktsendina, mis hoiab kogu visuaalset süsteemi tasakaalus. Tolts on loonud siin intellektuaalse maastiku, kus kohtuvad kord ja kaos, graafiline joon ja maaliline faktuur.
Väino Paris “Roosid”, 1975
Boris Ottenberg “Meri”, 1943
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.





















