Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
E-pood
Näitan 1–100 tulemust 391-st
SAABUMAS. Nikolai Kormašov “Tuuline päev”, 1999
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 38,5 cm.
All paremal: Signatuur
Pöördel: KORMAŠOV N. "Bетреный день"д.в.п. M. 28x38,5 1999.
Nikolai Kormašov (1929-2012) oli eesti maalikunsti üks peenema värvivaistuga koloriste, kes kasutas oma loomingus üheaegselt nii tugevaid kontrasttoone kui pehmeid värvilahendusi. Ta oli väsimatu ikoonikunsti propageerija ning mängis olulist rolli ikoonide maalimise ja restaureerimise õpetamise alustamisel Eesti Kunstiakadeemia kolledžis.
SAABUMAS. Olga Terri “Lilled”,1985
Peeter Must “Cosmos bipinnatus I”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Marju Bormeister “Paabulind”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 140 x 150 cm.
All vasakul: M Bormeister 2005
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk, pidulikemal puhkudel ilmub aga lõuendile majesteetlik paabulind.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Mall Nukke “Keha-mängud VII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Kollaažid 2009-2024”
Arno Vihalemm “Suvine vaikelu saialilledega”, 1941
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 23,5 cm.
All paremal: A. Vihalemm
Pallaslane Arno Vihalemm (1911-1990) tegutses nii maalija, graafiku kui luuletajana. Muuhulgas olid just tema luuletused ühed esimestest, mida pagulaseestlaste sulest vaikselt siin uuesti avaldama hakati.
1941. aasta teos on valminud veel Eestis olles ning kantud Pallase värviõpetusest. Kuldkollased saialilled tõusevad sügavsinise vaasi taustal eredalt esile ning buketti asetatud lillhernedki kannavad sama eesmärki. See on pintsliga edasi antud emotsioon suvest, selle lõhnadest ning ilust.
Evald Okas “Setu naine”, 1966
Linoollõige paberil.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 59,5 x 44,7 cm.
All paremal: EOkas
Evald Okas on rahvarõivas naisi kujutanud varemgi. Setomaa kirevad rahvariided ning sealsete leelotajate eluenergia pani teda aga kujutama just selle piirkonna naisi. Moodsas võtmes hoogne teos toob lisaks kesksele modellile esile teisedki olulised elemendid nagu toop, tikitud lina ning pika kootud vöö, mis voolates kandub rõivastelt pildipinnale.
Edgar Valter “Eluratas”, 1974
Olev Soans “Noor Kreutzwald Varbola linnamäel”, 1960
Autolito.
Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 55 x 36 cm.
All vasakul: "Noor Kreutzwald Varbola linnamäel" (autolito) 6/15
All paremal: O. SOANS X 1960
Graafik ja pedagoog Olev Soans (1925-1995), kelle südameasjaks oli eesti kultuuriloo talletamine, käsitles oma loomingus sageli siinseid rahvuskangelasi, sh Friedrich Reinhold Kreutzwaldi. Võimalik, et kirjanik inspireeris Soansi nende ühiste huvi tõttu muististe ja pühakohtade vastu, sest kunstnik oli põhjalikult läbi uurinud tema eluloo ning teadis, et noor Kreutzwald oli 1920ndatel käinud Raplamaal asuvat Varbola Jaanilinna uudistamas. Külastuse ainetel valminud autolito annab emotsionaalselt edasi siirast huvi ning vaimustust ajaloo ja kultuuripärandi vastu.
Mauri Gross “Pesa”, 2024
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Jan Tammik “Tallinna lähistel”, 2024
Jan Tammik “Lilled”, 2024
Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm.
Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia.
Esmapilgul traditsioonilisena mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.
Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968
Linool paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25
All paremal: HArrak 1968
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Lembit Rull “Kasesalu”, 1953
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 40,5 cm, raamiga 40 x 49 cm.
Üleval paremal: L. Rull 1953
Pöördel: L. RULL 1958 (Lembit Rull)
Pallaslase Lembit Rulli (1904-1987) ampluaa oli märkimisväärne. Tema maali ja graafika õpingud Pallases alates 1925. aastast, mille ta lõpetas Ado Vabbe õpilasena, ei olnud ainsad erialad, milles oma annet rakendas. Lisaks sellele töötas ta lavakujundajana Vanemuise teatris ning oli hinnatud karikaturist.
Anni Köhler “Kevadised sirelid klaasvaasis”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 35 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: Köhler.
Anna-Elisabeth Köhler (1898 - 1942) õppis maalima Ants Laikmaa ateljees, kus ta õppis 1920-21. Kunstnikunimena suupärasemat nime Anni kasutanud naine pärines kuulsast suguvõsast - nimelt oli ta Johann Köleri vennapoja Georg Köhleri tütar. Meisterlikult edasi antud kevadiselt lõhnavate sirelite bukett tõestab tema virtuoossust tehniliselt väljakutsuvas akvarelltehnikas.
Väino Paris “Sügismaastik”, 1955
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 61 cm, raamiga 50 x 73,5 cm.
Pöördel alusraamil: "Sügismaastik" V. Paris 1955. a.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Muinasjutuliselt romantiline Eestimaa sel 1955. aastal valminud teosel võlub eelkõige tasakaalustatud kompositsiooni, nostalgilise atmosfääri ning kuldselt sooja tonaalsusega.
Ilon Wikland “Väike draakon”
Aleksander Pilar “Värviline Eestimaa”, 1978
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 55 x 57 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All paremal: Pilar 78
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Aleksander Pilar “Lillemäng”, 1973
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33,5 x 43,5 cm, raamiga 51,5 x 59,5 cm.
All paremal: Pilar 73
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla.
Mõõdud: 50 x 69 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.
Kai Kaljo “Vesikupp Mustjärves”, 2023
Õli, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul Kai Kaljo 23
Pöördel: Kai Kaljo 2023 VESIKUPP MUSTJÄRVES akrüül, õli lõuendil
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 45 x 47,5 cm.
All vasakul: “Utria rand” (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
BRON. Maret Kernumees “Vanapaganad mõtlevad”, 1968
Linoollõige paberil. Raamimata.
Mõõdud: km 22,5 x 36 cm.
All vasakul: Vanapaganad mõtlevad. Linool. 1968. 197/200
All paremal: MKernumees
Maret Kernumees (1934-1997) oli hariduselt raamatugraafik ning seetõttu on tema teosed enamasti jutustusliku iseloomuga. Nii ka linoollõikel "Vanapaganad mõtlevad", kus kolme tihedalt täis joonistatud figuuri taust on jäetud kõnekalt tühjaks representeerides mõtte vaba lendu.
Teos vajab restaureerimist.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Valli Lember-Bogatkina “Akt toolil”, 1950
Ado Vabbe – 7 joonistust
Pliiats paberil. Komplekt koosneb seitsmest raamitud Ado Vabbe joonistusest.
Teos nr 1. "Naisakt aknal". Mõõdud: ava 12 x 8,5 cm, raamiga 30,5 x 28 cm. (Teose klaas vajab vahetust)
Teos nr 2. "Suveöö unenägu". Mõõdud: ava 19,5 x 14,5 cm, raamiga 33 x 27 cm.
Teos nr 3. "Tütarlaps aknal". Mõõdud: ava 13,5 x 12,5 cm, raamiga 27 x 25 cm.
Teos nr 4. "Lokaalis". Mõõdud: ava 15 x 9 cm, raamiga 28,5 x 21,5 cm.
Teos nr 5. "Unistaja". Mõõdud: ava 15,7 x 10 cm, raamiga 29,5 x 22,5 cm.
Teos nr 6. "Vestlus". Mõõdud: ava 14 x 16 cm, raamiga 27,5 x 28,5 cm.
Teos nr 7. "Sõbrad pargipingil". Mõõdud: ava 12,5 x 19 cm, raamiga 26 x 31,5 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Andrei Jegorov “Kevadet oodates”, 1930ndad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 16,5 x 22 cm, koos raamiga 42 x 47 cm.
Arukülas sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) armastas lumiseid külateed hoburakenditega kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleval teosel annab kunstnik edasi ootusrikast aega, mil pikk talv on kohe lõppemas, esimesed lombidki juba põllule tekkinud ning päikesekiiredki võtnud soojemad ja mahedamad toonid. Ülipeened, justkui vaid ühe pintslikarvaga maalitud raagus puude tipud kutsuvad vaatajat teost lähemalt vaatama ning annavad tunnistust kunstniku pühendumisest. Seljataha vaatav talumees jätab mõtetes justkui hüvasti lumerikka talvega ja nii toob Jegorov valitseva meeleolu väga nappide, ent efektsete võtetega meisterlikult esile.
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Anatoli Strahhov “Tähesadu”, 2024
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 41 cm, raamiga 45,5 x 53,5 cm.
All paremal: Strahhov. A
Pöördel: "TÄHESADU" TALLINN. 2024. STRAHHOV.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad loomad.
Magda Bormeister “Eemu talu”, 1966
Jüri Ristna “Pirnid”, 2006
Õli, segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm, raamiga 39 x 43,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 06
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Teosel "Pirnid" kasutab autor hõbe- ning kuldlehti, millede helkleva efekti esile toomiseks on ta pealispinna alla jääva osa eelnevalt tumedaks värvinud. Nõnda muutub teos elavaks ning muinasjutuliseks, mis viib meid justkui ajas tagasi renessansiaega.
Jüri Ristna “Lilled”, 2012
Õli, segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 37,5 cm, raamiga 46 x 47,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 2012
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ristna teostes leiduv ajatu atmosfäär, soe, justkui välisest nähtamatust jõust tulenev valgus on hästi esindatud ka käesolevas teoses. Kunstnik isegi on intervjuudes öelnud, et tunnetas oma maalidel salapärast jõudu.
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna.
Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste või raamimisteenuse eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul.
Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Andrei Jegorov “Talvehärmas külatänav”, 1930ndad
Segatehnika kartongil.
Mõõdud: 25 x 35 cm, koos raamiga 32 x 41,5 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleva teose teeb eriliseks mitme eri tehnika kasutamine ning tavapärasest struktuursem kujutusviis. Esiplaanil olevate saanijälgede sügavad vaod pehmes lumes tõmbavad vaataja otse sündmuse keskmesse. Kuuleme krudiseva lume ning sõitva saani nostalgilist sahinat ning kapjade ühtlast ja kindlat kappamist. Jegorov on tabanud siin midagi nii igapäevast ning imepärast ühekorraga.
Mati Uprus “Kevadine armastus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 65 x 91 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Konstantin Süvalo “Karksi maastik”, 1958
Värviline pliiats. Raamitud.
Mõõdud: Km 18.5 x 22.5 cm.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov. 1884–1964) sündis Viljandimaal Karksis. Selleks, et koguda raha kunstiõpinguteks Riias, töötas ta raudteel, kus kogus piisavalt raha, et 1909. aastal astuda Venjamin Blumi erakooli Riias. Juba järgmisel aastal jätkas ta aga prestiižses Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Just neilt sai alguse armastus vabaõhumaali vastu ning algasid rännakud loodusesse. Seal valmisid akvarellid ja joonistused, neist edasi ateljees maalid. Et aga võimalikult täpselt edasi anda ehedat looduskogemust, sarnanes juba tema joonistuste laad maalikäsitlusele – samasugused kaldkriipsud nagu lühikesed pintslitõmbed lõuendil.
Käesolev südamlik teos kunstniku kodupaigast Karksist, kus Potisepa talus elasid ta sugulased, on valminud samadel printsiipidel. Maalijale on alati tähtis heletumedus: mets esiplaanil on hämaram, lage küngas taamal hele – just nii kannab Süvalo toonid alusele ka siin. Horisont on, nagu Süvalol tavaliselt, kõrge. Selle keskel aga kollast karva maja, ümbritsetud kaitsvalt metsaviirgudega, see on kodu…
Jaan Elken “Blues/TAXI ZUM KLO”, 1996-1997
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 82 x 100 cm
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: “BLUES /TAXI ZUM KLO“ 82 x 100 cm akrüül, õli/l 1996-1997 JAAN ELKEN S.1954
Jaan Elken (s. 1954) tegi 1990. aastatel oma loomingus radikaalse kannapöörde, siirdudes hüperrealistlikust äratuntavast urbanistlikust motiivist abstraktsionismi ja keskkonna üldistavasse tõlgendusse. Elkenit hakkavad siis eriliselt köitma graffitid ning neid integreerib ta oma erksavärvilistesse abstraktsetesse kompositsioonidesse nüüd orgaaniliselt sisse, jäädvustades linnalist – ennekõike eeslinnalist ehk käesoleval juhul Lasnamäe – anarhistlikku miljööd.
Rõõmsavärviline maal “Blues Taxi zum Klo” sisaldab ka tekstilist viidet kuulsale Berliini dokumentaalfilmile “Taxi zum Klo” (1981), kusjuures sinised värvilaigud assotsieeruvad maali pealkirja kontekstis terminiga “blue movies”. Teose visuaalne kujundikeel kannab sümbolistlikku sõnumit 1990. aastate uue seksuaalmoraali tulekust Eesti ühiskonda.
BRON. Peeter Must “Pühapäev”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 90 x 90 cm.
All paremal: Must 2024
Pöördel: “PÜHAPÄEV“ 90×90 cm ÕLI, LÕUEND 2023 A. P. Must
Kergelt impressionistlikus maalilaadis uusfotorealismi nimekamaid esindajaid Peeter Must (s 1967) on teinud endale viimastel aastatel nime nii maastiku- kui aktimaalijana. Akti maalides huvitab teda ennekõike tundeväljendus ja kehakeel, mitte niivõrd modelli portree. Seetõttu on Musta muusad anonüümsed ning oma õrnuses eksisteerivad justkui kuskil unenäomaailma ja reaalsuse vahel samaaegselt.
Maalis “Pühapäev” on kesksel kohal ilmselt äsja ärganud noore naise kuju, kes aknast vaadates näeb kaunist eredas päikses maastikuvaadet. Laisk pühapäevane meeleolu on maalil valdav seostudes märksõnadega naudinguga sissemagamine ja taamal tõmbava värske kohvi lõhn.
Juss Piho “Täiskuu ja maja”, 2024
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
Ilon Wikland “Haapsalu linn”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Evi Tihemets “Vaibavaatajad”, 1969
Litograafia paberil.
Mõõdud: plm 59 x 48 cm.
All vasakul: "Vaibavaatajad" (lito)
All paremal: ETihemets, 1969.a.
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Kunstnik Evi Tihemets oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.
Teose motiivina on kasutatud kunstnik Olga Terri poolt kunagi Läänemaa talust ostetud vaipa, mis hiljem leidis omale kodu ja koha Anu Raua talus. Evi Tihemets joonistas vaipa Olga Terri ateljees.
Ilon Wikland “Vaade Lotsbergetist”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 48,5, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 42/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Epp Maria Kokamägi “Kollane mantel”, 2007
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm.
All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Silvi Liiva “Õitsemine”, 1984
Ofort paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 41,5 x 24 cm, raamiga 66,5 x 42,5 cm.
All vasakul: Õitsemine. ofort. 10/30
All paremal: Silvi Liiva 1984
Eesti graafikas on Silvi Liiva (1941-2023) nähtus omaette, poeetilise sümbolismi suurkuju. Kui rääkida naiselikust peenusest, tundelisusest ja õrnusest, siis Silvi Liiva on see par excellence.
1980. aastatel toimub Liiva graafikas tegevus konkretiseerimata ruumis, kus sõnumit kannavad õrnad naisolevused. Nii ka "Õitsemises", kus kunstnik on kesksele kohale asetanud nõelpeente joontega kujutatud puu, mille õide puhkemist seda ümbritsevad figuurid imetlema on tulnud. Käesoleva tõmmise teeb eriliseks õrn punakas toon taustal, mis omakorda võimendab töö sõnumit.
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Ilmar Malin “Teel”, 1960ndad
Õli lõuendil. 1960ndad.
Mõõdud 92 x 73 cm.
Raamitud.
Tartu esisürrealisti Ilmar Malini abstraktne maal opereerib geomeetriliste vormide ning rõhutatud kontuurjoontega. “Teel” on sümboolse tähendusega seisukohavõtt, väljendades autori jaoks modernistlike kunstivooludega kaasaminekut, eksperimenteerimisvajadust, loomingulisi eneseotsinguid.
Teoses on huvitavalt lähenetud ruumiprobleemile, pildisisese sügavuseillusiooni kujutamisele, kasutades nii kubismile, abstraktsele ekspressionismile kui sürrealismile omaseid võtteid – aga värvikäsitlus reedab ometi pallaslikku peenendunud maalikooli.
Kunstnik Mauri Gross kirjutab: “Jõuline segadus on autorile omaselt selge ja äratuntav. Võimas ja selge pinnamotiiv on hea ankur neile, kes mängureegleid teavad, aga kõigile teistele jätab see õhku pinevad küsimused. Lopsakalt üle maalitud kihid kindlalt piiritletud kontrastsete erksate värvidega pädevad sama efektsena ka tänases kunstimaailmas”.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Edgar Viies “Dodekafooniline”, 1990ndad
Pronks.
Mõõdud: 22.5 x 18 cm.
Nii nagu Ülo Sooster on Eesti modernistliku maalikunsti ja graafika suurnimi, on Edgar Viies (1931-2006) modernistliku skulptuuri suurnimi. Nad on oma erialadel võrdse suurusega loojad.
1960. aastatel lõi Viies oma kõige vormiuuenduslikumad ja radikaalsemad abstraktsed skulptuurid, andes eesti raidkunstile koos Olav Männiga rahvusvahelise modernistliku vormikeele. Viiest huvitas väga erinevate materjalidega eksperimenteerimine ja kooskasutus.
1990. aastate algusest alates lõi Viies ka pronksis väiksemahulisi objekte. Tema metallobjekt “Dodekafooniline” koosneb nii valmisesemeist ehk ready made´ist kui pronksivalust. Interpreteerides lääne klassikalise muusika omaaegset radikaalset suunda, mis oli abstraktse kunsti omamoodi muusikaline ekvivalent, annab ta noori muusikuid ja progressiivset publikut erutanud dodekafoonilisele muusikale kongeniaalse skulptuurilise vaste.
Evald Okas “Purjekad”, 1976
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: Plm 49 x 64,5 cm.
All vasakul: Purjekad. Ofort, akvatina. II 9/50
All paremal: EOkas 976
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud.
Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.
Imbi Lind “Saaremaa talu”, 1995
Õli lõuend kleebitud papile. Müügil raamitud kujul, kuid soovitame vahetust.
Mõõdud: 46 x 38 cm.
All paremal: Imbi Lind 1995.
Pöördel: Imbi Lind "Saaremaa talu" 1995.a. Tallinn
ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli.
Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.
Ervin Õunapuu “Elutuli”, 1994
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80,5 x 90 cm
All paremal: EÕ 94
“Olevast olematust kogu aeg antakse aimu. Kõigile kuulatada. Usun elu ja ennast, kõiges elavat vaim, vaikust sõnade taga”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Nii palju kordi on sind puudutanud”, 1980
Eesti sürrealismi klassik Ervin Õunapuu (s 1956) on õlimaali praktiseerinud väga vähe – peamiselt tunneme teda akvarellistina – ent eksistentsiaalsus on läbivaks teemaks neis mõlemis. “Elutuli” räägib maailma algusest. Hetkest, mil trööstitult pimedas rabas alustasid õitsemist laternataimed. Hetkest, mil vaikselt ärganud tuul haaras kaasa nende valguse ning tuulispasana keerutades sünnitas täiesti uue tule, elutule. Õunapuu looming on täis filosoofilisi mõttekäike, mis viivad vaataja kaugele ära, metafüüsilisse maailma, kus pole inimest. Sinna, kus on vaid ürgne looduse jõud ning sünnivad taipamised, mille äratundmiseks tuleb sukelduda sügavale alateadvusse. Sinna, kus peitub su tõeline elutuli.
Mati Uprus “Naine öisel tänaval”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Santa Zukker “Annabel”, 2024
Akrüül masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 25 cm, raamiga 43,5 x 44 cm.
All vasakul: SZ.
Pöördel: "Annabel" Santa Zukker 2024.a akrüül masoniidil 20 x 25 cm SZukker.
1991. aastal Võrus sündinud Santa Zukker kirjutab oma tundeküllasest teosest "Annabel": "Elu on kui raamat, milles on erinevad peatükid. Hetke jäädvustamine annab aimu sellest, kuidas aeg möödub. Ilma keeruliseta me ei märkaks tagasi vaadates kõike seda ilusat, mis on meie ümber."
Käesolev teos oli eksponeeritud 2024. aasta Maalikunstnike Liidu aastanäitusel "Sinu keha" Kadrioru galeriis (kuraatorid Tiiu Rebane ja Triinu Soikmets).
Tiit Markin “Vahutavad lained”, 1990
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 84 cm, raamiga 68 x 92 cm.
All paremal: T Markin 90
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist (1902-1995) kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Andro Kööp “Maagiline aed”, 2024
Õli linasel lõuendil.
Mõõdud: 50 x 55 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.” Teos “Maagiline aed” on eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 5.-21.12.2024. Selle soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 52 53 147!
Andro Kööp “Jälle pidu”, 2024
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All paremal A. Pihelga 84
Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm
August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.
Ilmar Kruusamäe “Maasikas”, 1991
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 70 cm
All vasakul: Ilmar Kruusamäe 91.
Pöördel alusraamil: Ilmar Kruusamäe (s. 1957) MAASIKAS 1991 õli. 6070cm
Tartu slaidistide hulka kuuluva Ilmar Kruusamäe (s. 1957) fotorealistlik looming kuulub olulise osana erinevate eesti kunstimuuseumite varasalve ning tema juhitavast legendaarsest Tartu Ülikooli Kunstikabinetist on aga välja kasvanud terve rida eesti kunsti olulisi nimesid. Muuhulgas oli tema üks kuulsamaid teoseid, “Kevadine koolivaheaeg” (EKM, 1983) kaasatud sel aastal Vilniuses toimunud võimsal Balti riikide kunsti tutvustaval näitusel “We don´t do this”.
“Maasikas” esindab Kruusamäe sürrealistlikku loomingut, mida ta viljeles rühmituse Para liikmena. Meelelised kujundid on Kruusamäed alati huvitanud ja ka selles töös mängib ta lihtsa, ent erutavalt tundelise kujundiga – okkalise südamekujulise maasikaga naise huulte vahel. Teos sobib hästi 1990. aastate alguse Eesti visuaalsesse maailma, mil erootilise kunsti populaarsus erinevates valdkondades justki paisu tagant vallandus ning ühendab Kruusamäe võimed realistliku maalitehnika ning sürrealistliku motiivikäsitluse vahel.
Boris Ninemäe “Rikkalik saak”
Boris Ninemäe “Vanaisalt tasub õppida”
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Juss Piho “Sibul”, 2024
Ivo Lill “Põhjamaa”, 2007
Klaas.
Mõõdud: 50 x 10 x 8 cm.
Skulptuuril: I. Lill 07.
Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt. See on ka abstraktne ilu, esteetiline nauding, mida Lille klaasobjekte vaadeldes võib kogeda.
Poolemeetrine klaasist skulptuur “Põhjamaa” võlub talvisest jäämängust inspireeritud kontuuriga, mis tekib mahedalt mattide klaasilaamade ja lihvitud puhta klaasi koosluses. See karge ja pühalik jäädvustus on austusavaldus põhjamaise looduse karmide tuulte käes kristalliseerunud ilule – puhas iluelamuse pakkumise meistriklass.
Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024
Pehmed kaaned, 64 lk.
Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Juss Piho “Kuubis”, 2023
Õli lõuendil. 2023
70 x 50 cm.
All paremal: PIHO
Pöördel: JUSS PIHO “KUUBIS” ÕLI, LÕUEND 80x50 cm. 2023
Juss Piho (s 1963) loodud jutustustes valitseb absurd, iroonia, huumor ja mitmemõttelisus ja nii toimivad nad omamoodi "brain teaserina", mil hakkame nägema kastist välja lahendusi ka iseenda ümbruses.
Juss Piho “Bukett II”, 2024
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Leonhard Lapin “Naine-masin XXIII B”, 1975/96
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 13,7 x 13,2 cm, raamiga 38 x 36,5 cm.
All vasakul: Naine-masin XXIII B 5/32
All paremal: L Lapin 1975/96
Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin oli Eesti üks avangardliikumise juhtfiguure. Tema masinate-seeria sai alguse 1973. aastal, mil see koosnes abstraktsetest ja minimalistlikest geomeetrilistest vormidest. 1974. aastal lisandusid Mees-Masin ja Naine-masin, mis mängisid olulist rolli erootilise kunsti tekkes Eestis ning tegid Lapini rahvusvaheliselt tuntuks. Veidi hiljem tõi ta oma masinate-seeria idee ka arhitektuuri tekitades uue mõiste masin-arhitektuur.
Erootilis-meeleline kujutlusviis on kunstniku jaoks loomulik ja ürgne, mis seob meid otseselt loodusega. Arhitekti loomusest tulenevalt usub ta aga tehnoloogia tulevikku ja sulatab oma kunstis kaks teemat harmooniliselt ühte.
Märt Laarman “Laev”, 1963
BRON. Nigul Espe “Õhtukumas kodujärv”, 1954
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 34,5 cm, raamiga 40,5 x 48,5 cm.
All paremal: Nigul Espe 1954
Nigul Espe (1907-1970) loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”.
Ka käesolev, õhtukuma soojade toonidega võluv maal on suure tõenäosusega maalitud kuskil Pärnu ja Tartu ümbruses või nende vahelisel alal.
