E-pood
Kuvatakse 101–200 tulemust 532-st
Enn Põldroos “Kõditajad II”, 2021
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 67 x 100 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Uni kõiksuse kohal”, 2019
Digimaaling lõuendil. 4/25
Mõõdud: 90 x 75 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna".
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: "1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /.../ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati - arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne."
Andrei Jegorov “Talvehärmas külatänav”, 1930ndad
Segatehnika kartongil.
Mõõdud: 25 x 35 cm, koos raamiga 32 x 41,5 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleva teose teeb eriliseks mitme eri tehnika kasutamine ning tavapärasest struktuursem kujutusviis. Esiplaanil olevate saanijälgede sügavad vaod pehmes lumes tõmbavad vaataja otse sündmuse keskmesse. Kuuleme krudiseva lume ning sõitva saani nostalgilist sahinat ning kapjade ühtlast ja kindlat kappamist. Jegorov on tabanud siin midagi nii igapäevast ning imepärast ühekorraga.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Johannes Võerahansu “Emajõel”
Johannes Võerahansu “”Uus elu” Kolhoos”, 1951
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21 x 41,5 cm, raamiga 35,5 x 56 cm.
All paremal: JV. 1951 "Uus elu" Kolh.
Raplamaal Raikküla vallas asunud kuulsast miljonärkolhoosist räägiti 1950ndate alguses meedias palju, Johannes Võerahansu (1900-1980) on seda aga kujutanud ikka omas võtmes - keskendudes loodusele. Nii mõjuvad heinatööd tegevad inimesed loomuliku osana sellest.
Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 34 cm, raamiga 39 x 50 cm.
All vasakul plaadil: WIIRALT 1920
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Voldemar Tank “Ratsanikud rannikul”, 1984
Õli lõuendil.
Mõõdud: 65 x 100 cm.
All vasakul: W. Tank 1984
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Ilon Wikland “Vaade Lotsbergetist”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 48,5, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 42/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Aleksander Pilar “Roosid”, 1977
Akvarell paberil.
Mõõdus: ava 48 x 39,8 cm, raamiga 64 x 54 cm.
All paremal: Pilar 77
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Roosid" võlub oma ühtaegse lihtsuse ja suursugususega - on ju Pilar siin kujutanud aedade kuningannasid Tarbeklaasi kuulsas sinises vaasis, ent tausta jätnud lakooniliselt lihtsaks, sest just nii saavad peategelased särada.
Erich Pehap “Tivoli”, 1960
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 46 cm, raamiga 39 x 60 cm.
All paremal: E. Pehap 60
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Teater, muusika, tsirkus ja meelelahutusmaailm laiemalt pakkusid Pehapile lõputut inspiratsiooni - teda võlusid seal valitsev kergus ja lõbujanu. Nii ka "Tivolis", kus kunstnik opereerib vormide ja värvidega, luues võrratu kompositsiooni lõbustuspargist.
Johannes Võerahansu “Kolhoos “Uus elu””, 1951
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 41 cm, raamiga 37 x 55,5 cm.
All paremal: JV. 1951 Kolhoos "Uus elu"
Raplamaal Raikküla vallas asunud kuulsast miljonärkolhoosist räägiti 1950ndate alguses meedias palju, Johannes Võerahansu (1900-1980) on seda aga kujutanud ikka omas võtmes - keskendudes loodusele. Nii mõjuvad heinatööd tegevad inimesed loomuliku osana sellest.
Johannes Võerahansu “Vana toomingas”, 1976
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28 x 19,5 cm, raamiga 42,5 x 34 cm.
All vasakul: JV. Kiiu-Abla - 76
Üleval paremal: Vana toomingas
Põhjarannikul Kuusalu vallas asuvat Kiiu-Abla (ka Kiiu-Aabla) küla jäädvustanud Johannes Võerahansu (1900-1980) demonstreerib teosel virtuoosset joonistusoskust. Üksik toomingas mõjub sel kivisel rannaküla maastikul Võerahansu loomingus kui sümbol Eestimaa looduse sitkusele ja jõule.
Johannes Võerahansu “Lodjad Emajõel”
Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 33 cm.
All vasakul: A. Jegorov
Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31).
Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.
BRON. Anatoli Strahhov “Mäng kahele I”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 34 x 28 cm, raamiga 48 x 42 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "MÄNG KAHELE" I STRAHHOV. A TALLINN. 2025.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri.
Ivar Kaasik “Hype V”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm.
All paremal: V. OHAKAS 77
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
BRON. Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
BRON. Ott Kangilaski “Laoba”, 1964
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,6 x 29,9 cm, raamiga 37 x 45 cm.
All vasakul: Laoba (kuivnõel) 24/40
All paremal: Ott Kangilaski 1964
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Kihnu saarel asuvat Laoba randa kujutaval teosel annab Kangilaski edasi rannamaastikule omast rahu ja ajatust.
Marje Üksine “Suveõhtu II”, 1983
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 17 cm, raamiga 48 x 43 cm.
All vasakul: "Suveõhtu II" (metsotinto) 18/25
All paremal: M. Üksine 83.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Priidu Aavik “Päev sadamas”, 1960ndad
Õli papil. 1960ndad.
Mõõt: 50 x 70 cm Priidu Aavik (1905-1991), kes oli ka ise kirglik meremees, tundis hästi nii merd ennast kui selle ääres elava rannarahva igapäevaelu. Töötades 1960ndatel kalalaeval, kujutas ta selle töö telgitagust elu otse ja varjamata, samas jättes sellesse mereeluga kokkukäivat poeesiat. Iga kalapüügist vaba hetke kasutas visandamiseks ja maalimiseks, selgitades: “Kunst õpetab eelkõige mõtlema, natuurist olemust nägema ja siis lõpuks ka tabama. Kui kunstnikul on alus käes, võib ta teha ükskõik mida, valesti teha siis ei saagi, üksnes isikupäraselt.” Kord, olles külma ja tuulise ilmaga 3 tundi järjest väljas maalinud, kopsupõletikku jäädes kirjutas ta: “Inimene peab end mugavusest lahti raputama, raskusi trotsima”, tervenedes aga teatas rõõmsalt: “ma sain s e l l e merepinna!” 1960ndatel maalis Aavik nii Norras kui Eestis Pranglil. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos just viimasest inspireeritud. Maali maalähedased toonid annavad edasi ranna ja mere jahedust, ekspressiivne maalilaad järgib täpselt nii vormi kui tuulte teekonda. Maali tsentris olev latern poolitab maali ja suunab pilgu helendava avaruse poole, kus hallide ja õrnlillade pilvemassiivide vahelt kumab helesinine taevas maheda kollasega. Just see viimane kõlab omamoodi kokkuvõttena tema elufilosoofiast, kus ta karmi kalurielu nimetab möödunud elu ilusaimateks loomingupäevadeks.
Silvi Liiva “Kesköö”, 2007
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,8 x 14 cm, raamiga 32 x 26 cm.
All vasakul: Kesköö. Ofort 12/30
All paremal: Silvi Liiva 2007
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Tõnis Mäerand “Üksildus”, 2025
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Üksildus" september 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Tõnis Mäerand “Perfectus”, 2025
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 25 cm x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Perfectus" 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025
Õli ja akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 25
Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Kaisa Puustak “Post ja köied”, 1985
Pehmelakk, kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 45,4 cm, raamiga 55 x 68 cm.
All vasakul: 16/20 Post ja köied (pehmelakk, kuivnõel)
All paremal: KPuustak 85
Pikaaegne õppejõud ning legendaarne graafik Kaisa Puustak (s 1945) leiab inspiratsiooni argiesemetest enda ümber. Ta on lõpetanud 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm.
All paremal: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm.
All vasakul: Kalju Nagel
Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961
Silvi Liiva “Õitsemine”, 1984
Ofort paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 41,5 x 24 cm, raamiga 66,5 x 42,5 cm.
All vasakul: Õitsemine. ofort. 10/30
All paremal: Silvi Liiva 1984
Eesti graafikas on Silvi Liiva (1941-2023) nähtus omaette, poeetilise sümbolismi suurkuju. Kui rääkida naiselikust peenusest, tundelisusest ja õrnusest, siis Silvi Liiva on see par excellence.
1980. aastatel toimub Liiva graafikas tegevus konkretiseerimata ruumis, kus sõnumit kannavad õrnad naisolevused. Nii ka "Õitsemises", kus kunstnik on kesksele kohale asetanud nõelpeente joontega kujutatud puu, mille õide puhkemist seda ümbritsevad figuurid imetlema on tulnud. Käesoleva tõmmise teeb eriliseks õrn punakas toon taustal, mis omakorda võimendab töö sõnumit.
Valdur Ohakas “Vaade männikust”, 1992
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 69,5 cm, raamiga 53,5 x 73 cm.
All paremal: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Juss Piho “Tasakaal”, 1995
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 22,2 x 27,1 cm, raamiga 48 x 51,5 cm.
All vasakul: "Tasakaal" /ofort/ 12/20 Tpl'a
All paremal: Juss Piho '95
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla.
Mõõdud: 50 x 69 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.
Enn Volmere “Pühajärv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,5 x 93,5 cm, raamiga 84 x 98 cm.
Teos vajab restaureerimist.
Maalikunstnik, ühiskonnategelane ja aiandusagronoom Enn Volmere (1908-1978) hakkas näitustel osalema juba 1943. aastal. Lõuna-Eesti patrioodina valmisid eelkõige selle kandi vaated ning loomulikult inspireeris teda ka Pühajärv oma eenduvate poolsaarte ja romantiliste saarekestega.
BRON. Navitrolla “Koos”, 2001
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 4,3 x 4,3 cm, raamiga 27 x 27 cm.
All: KOOS kuivnõel 64/180 Navitrolla
Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Renaldo Veeber “Linda kadumine”, 2003
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 28,5 x 38,5 cm.
All paremal: R Veeber 2003 Linda kadumine
“Kaljuks moondunud kodukana
Lindat, Kalevite leske,
Võite täna tunnistada
Iru mäe peal istub leski.”
Renaldo Veeber (1937-2010) oli võrdväärselt suurepärane nii graafikas kui skulptuuris, samuti kirglik pärandkultuuri uurija ja Saatse muuseumi juhtfiguur. Sageli juhtusid tema huvialad omavahel segunema ja nii kandusid muistendid ja rahvalood ka tema loomingusse, sh Kalevipojast inspireeritud lood.
Tema tušijoonistus “Linda kadumine” demonstreerib graafikast tuntud maskuliinset käekirja. Sel Kalevipoja eepose kolmandast loost inspiratsiooni saanud tööl vaatavad jahilt naasnud kalevipojad otsival pilgul ringi, otsides koju jäänud ema Lindat. Viimase oli vahepeal ära röövinud tuuslar, ent appikarjeid kuulnud taevataat tõttas kiirelt appi ning muutis Linda kivikujuks, mis Veeberi teosel seisab meeste taga.
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Esko Lepp “Hommik”, 1970
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 24,5 cm, raamiga 48 x 39 cm.
All vasakul: "Hommik" akvatinta 1970
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Erich Pehap “Pliidi juures”, 1932
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 49 x 33,5 cm.
All vasakul: E. Pehap 1932
All Paremal: E. Pehap 1932 Pöördel: Pliidi juures 1932 pastell
Agulistseenid moodustasid Pallase kunstitudengite ja noorte kunstnike loomingus olulise peatüki esmajoones 1920. aastatel ning 1930. aastate algul ning ka käesolev teos on Erich Pehapil (1912-1981) valminud just Pallases õppimise ajal.
Eluühenduslik kultuurikäsitlus oli moes ja Erich Pehap järgib ajastu vaimset suunda oma sangviinijoonistuses “Pliidi juures”. Täpselt fikseerimata tagapõhjaga köögi keskseks objektiks on kulpi potis liigutav, vaba käe joonega artistlikult visandatud, peas traditsiooniliselt rätikut kandev naine. Pliidi serval märkab aga kaasaegse disainiga keedukannu, mis näitab, et progress oli ka seda kodunurka puudutanud. Punane üldkoloriit vastab hästi köögi õhustikule ja loob sooja meeleolu.
Herald Eelma “Toompea”, 1976
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 32,3 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: "Toompea" pehmelakk
All paremal: Eelma 76
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Herald Eelma “Eluring”, 1972
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 43 cm, raamiga 67 x 63 cm.
All vasakul: “Eluring” linool
All paremal: autoritõmmis Herald Eelma 1972
Herald Eelma (s 1934) tööstiil on põhjalik; ta on virtuoosne joonistaja, kes eksponeeris 1970. aastate keskpaigast alates näitustel keerukaid joonistusi, mis põimisid loodusmotiive ja inimesi omapärasteks kompositsioonideks. Sel ajal otsis ta linoollõike kõrvale varjundirikkamat ja suuremat detailitäpsust võimaldavat väljendusviisi. Seejuures on ta oma loomingus olulise etapina nimetanud just 1970. aastat, mil toimus tema näitus Eesti Kunstimuusemis (koos Peeter Ulasega), valmis Eelma kuulus linoollõige “Kodumaa” (variatsioon käesolevast autoritõmmisest) ning aasta varem oli sündinud legendaarne “Tüdrukud”.
Tema 1970. aasta linoollõikest nimetusega “Eluring” on olemas tõmmis ka Tartu Kunstimuuseumis, kus see kannab pealkirja “Kodumaa” (TKM TR 8802 GR 2437). Ka Jüri Haini 1980. aastal välja antud raamatus Herald Eelmast on teos reprodutseeritud “Kodumaa” nime all, kusjuures ta kirjutab seeriast, millel on kaks osa (käesolev neist on esimene). Teosel järjekorranumbriga “II” seisavad vastamisi mees- ja naisfiguur, kelle profiilidest joonistub välja võimsa puu siluett, mille sees on omakorda vaade Lõuna-Eesti maastikule.
Ka käesoleval, seeria esimesel teosel näeb Hain selle keskses tumedas pinnas puutüve. Puu “ümber” seisavad erinevates vanustes, väljendusrikaste nägudega naised ja lapsed, selle südames aga viide II Maailmasõjale, langenud sõjamehe kujuna tolleaegse patriootliku teemakäsitluse vaimus. Filosoofiline üldistus ja mehiselt napisõnaline vormikäsitlus annab tööle veenvuse.
Lembit Saarts “Buduaaris”, 1981
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm.
Ülal vasakul: L Saarts -81
Pöördel: L Saarts 81 Telekast nähtud Rembrandti ateljees
See mitmetähenduslik maal Tartu märgilisemalt hilispallaslaselt Lembit Saartsilt (1924-2016) esitab rohkem küsimusi kui siinne annotatsioon võimaldaks ning kontseptuaalse kunstitööna on tal tollases kunstielus oluline koht. 1980. aastate lõpp – 1990. aastate algus on radikaalsete eksperimentide aeg meie kunstis, vanade süsteemide lagunemise ja kahtluse alla seadmise ning uute võimaluste otsimise loov aeg. Maal demonstreerib kunstniku mälu ja tehnilist taset, kompositsiooni terviklikkust ja koloristlikku ilu, kusjuures seljatagant maalitud naisakt meenutab stilistikalt hoopis mõnda Ingres´ tööd kui Rembrandti oma, millega seosele vihjab kiri maali tagumisel küljel. Ehk soovis Saarts veidi intriigi tekitada ning vaataja meelega segadusse ajada?
Lembit Saarts “Päike”, 2007
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 35 cm.
All paremal: L Saarts ’07
Pöördel: Lembit Saarts Päike
Tartumaal sündinud Lembit Saarts (1924-2016) oli erakordse värvitunnetusega kunstnik. Tema loomingu hilisperioodi kuuluv teos on valminud vaid mõned aastad enne kehva nägemise tõttu maalimisest lõplikku loobumist, mistõttu võib selles minimalistlikus stseenis näha justkui oodi elule.
Saartsi teoseid kirjeldades on kasutatud väljendeid nagu lüüriline ja tundlik värvikasutus, mahe maalilisus ning tinglik vormikäsitlus. Käesolevas teoses on kõik see öeldu korraga kokku saanud. Hoolikalt komponeeritud kompositsioonis võimendab hetke haprust mänglevalt hooletuna näiv pintsli- ja värvikäsitlus. Ühtlasi võib vihjamisi tunda vaataja vuajeristlikku kohmetust, tunnistades õhtupäikeses kümbleva modelli intiimset kohalolu. Saarts on sellesse lihtsasse abstraktsiooni kätkenud meisterlikult nii päeva kui öö, nii taeva kui vee, nii vaikelu kui unistused. Kas tegemist on impressiooni või hoopis elatud elu kvintessentsiga?
Karl Tael (Doll) “Kivimurd”, 1936
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 52 x 76 cm.
All paremal: K. Doll 1936
Pöördel: Kivimurd. K. Doll
Karl Tael (kuni 1941. aastani Doll, 1894-1975) oli lisaks kunstnikuna tegutsemisele tuntud ka kui Riigi Trükikoja graveerimismeister, rahatähtede ja postmarkide kavandaja ning samuti klassikalises vasegravüüris valminud Eesti kultuuritegelaste portreede autor.
Selgevormiline „Kivimurd“ on iseloomulik näide Taela maalilaadist, mis oli enamasti mahedates toonides ning jutustas üldistavas laadis lugusid inimeste igapäevastest tegemistest, käesoleval juhul karjääris. Kunstniku käe all muutub aga stseen omamoodi poeetiliseks, sellel toimetavad inimesed saavad omaks ning soe valgus viitab rohkem romantilistele lõunamaa riikidele kui kodusele Eestile. Ometigi on tegu aga Eestimaaga, millise paigaga täpsemalt, jääb aga vaid kunstniku teada.
August Pulst “Suvine aed õitsva õunapuuga”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 47,5 cm.
Pöördel: A. PULST 61×47,5
Enne I maailmasõda koos Konstantin Süvaloga Riia kunstikoolis õppinud maalija ja museoloog August Pulst (1889-1977) jäi oma kunstilises loomingus truuks impressionistlikule käsitluslaadile. Kunstiteadlane Mai Levin on kirjutanud, et Pulsti mõjutasid “juugendajastu kunstile laiemalt omane kevadevaimustus, helenenud koloriit ja kompositsioonitunnetus, mida ta koges Riia kunstimiljöös” (“August Pulst kunstnikuna”, 2025, lk 31).
Helgus ja värskus iseloomustavad ka käesolevat, hetke meeleolu tabamisele keskendunud maali, milles võluvad õhuvirvendused ja kiire pintslitöö. Tuules võbelevad puulehed esiplaanil ja tinglikult maalitud metsaviir taustal moodustavad ühe maalilise terviku, millesse harmooniliselt sulandub ka maja. Kujutage vaid, kui mõnus oleks sealsel rõdul istudes hommikust kohvi nautida – miljonivaade õitsvale aiale!
Valdur Ohakas “Õhtu rannakülas”, 1961
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 33,2 x 50,1 cm.
All paremal: V. OHAKAS 61
Valdur Ohaka (1925-1998) loomingus on olulisel kohal nii naisefiguur kui maastik. 1950. aastate lõpust alates otsib ja katsetab Ohakas mitmes eri laadis oma käekirja, minnes kaasa kaasaegsete modernistlike vormiotsingutega, ent need kaks teemat jäävad teda saatma läbi loomingu.
Maalil “Õhtu rannakülas” on keskkond, kuhu kaks figuuri on asetatud ainult ettekäändeks tegelemaks maastiku ja inimese ühendamisega fovistlikus maalilaadis. Ent pildilt õhkub ka kesksuve laiska fluidumit ja kuumust. Maaliliselt terviklikuks seotud – ka sinikas-pruunid figuurid sulanduvad sujuvalt rohelis-ookerjasse üldkoloriiti – demonstreerib Ohakas oma artistlikkust ja värvimaitset.
Viktor Karrus “Talvemaastik”, 1975
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 31,4 x 40 cm.
All paremal: V K 75
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Adolf Kortel “Etüüd maalritest”, 1962
Osvald Lääne “Looduse vorm”, 1987
Segatehnika paberil.
Mõõdud: lm 37 x 24,5 cm.
All vasakul: OL 87 II
Pöördel: Osvald Veebruar 87 V. K. laigud P. M. ruudud Looduse vorm Osvald
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Anatoli Strahhov “Kalurite saar II”, 2025
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 65 x 76 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "KALURITE SAAR" II STRAHHOV. A TALLINN. 2025 AKR. ÕLI
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad loomad.
Viktor Leškin “Pirita klooster sügisel”, 1975
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49,2 x 70,2 cm.
All paremal: В. Лешкин 1975.
Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud lausa kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maastikumaalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Leškin vajas maalimiseks vahetut kontakti natuuriga, selles loodusega suhtlemise vahetuses ongi tema maastike võlu. Pirita klooster ise sai 1975. palju tähelepanu, eelkõige, kuna sel aastal hakati seal uuesti läbi viima arheoloogilisi uurimustöid. Kunstnikku on antud töö juures aga lisaks kloostrile endale paelunud sügise kuldsed toonid ning taevas oma tuules lendlevate pilvedega.
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Enno Lehis “Kased”
Benita Vomm “Lilled”, 1991
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 50,5 cm, raamiga 56 x 60 cm.
All paremal: B. Vomm 1991
Pöördel: BENITA VOMM, ARTIST "LILLED", ÕLI 1991 "FLOWERS", OIL 1991
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Viktor Karrus “Värvides maastik”, 1971
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 34,5 x 41,2 cm.
All paremal: V. Karrus 71
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Rein Raamat “Kaluri tare”, 1969
Endel Taniloo “Viljakuse jumalanna”
Kips, 1980
Mõõdud: 200 x 50 x 50 cm
Noore mehena Siberisse saadetud Endel Taniloo (1923-2019) pääses üle noatera seal nälga suremisest. Ehk on just seetõttu hilisema Tartu skulptuuriklassiku isiklikust kogemusest tulenev otsing rahu ja harmoonia järele märgatav ka tema loomingus.
Aktifiguuri täismõõdus formaat on tema loomingus võrdlemisi haruldane ning seda hinnatavam. Art decolikult stiliseeritud vormitunnetusega ja kipsi kui materjali plastilisi omadusi hästi välja toov naisekuju lähtub esmapilgul justkui antiiksest Aphrodite kujutamisest. Ent samas peab ta töös dialoogi ka 1930ndate esteetikaga, kus abistavaks kehamodelliks oli toonane tuntud leedulannast kunstnik. Samast teosest valmis Tanilool ka pronksskulptuur.
Teose autorlust kinnitab kunstniku tütar Airike Taniloo-Bogatkin.
Henno Arrak “Suveidüll võrkkiiges”, 1980
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56,5 x 48,5 cm.
All vasakul: HArrak 1980
Suvise aeglaselt kulgeva idülli allegooriana sobib võrkkiiges poseeriv naine teemasse nagu rusikas silmaauku ja Henno Arrak (1930-2017) pole jätnud juhust kasutamata. Väga hea joonistajana demonstreerib kunstnik nii oma perfektset viirutustehnikat kui ka esteetilist maitset – ta ei välju kompositsioonis hea maitse piiridest.
Kohati meenutab Arraku valguse-varjuga modelleerimine renessansikunstnike või natsareenlaste joonistusi. Et aga töö liiga pinnaliseks ei jääks, asetab ta stseeni taustale tumedamas koloriidis kadakate puhmad, luues niimoodi sügavuse mõõtme.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Eduard Wiiralt “Figuurid”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,9 x 13,9 cm, raamiga 40 x 35 cm.
All vasakul plaadil: W
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Aleksei Viilup “Talumaastik kraaviga”, 1940-1950
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 39,5 cm, raamiga 42 x 54 cm.
Aleksei Viilup (1916-1978) lõpetas 1941. aastal J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli. Pärast sõda töötas ARS'is ja maalis selle kõrvalt erinevaid žanreid. Antud etüüd on talle iseloomulikus kerges, voolavas laadis ja heledas koloriidis.
Ene Korstnik “Tormine rand”, 1993
Mai Levin “Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Richard Uutmaa 120“ 18. september — 11. oktoober 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Richard Uutmaa eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Uutmaa teoste kataloogi.
Kataloogi põhitekst: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundus: Karl Kevad. Fotod ja reproduktsioonid: Stanislav Stepaško, Virumaa Muuseumid SA. Trükikoda: DiGra OÜ. Meediasuhtus: Harry Liivrand
Silvi Liiva “Tallinna motiiv”, 1973
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 29 x 24 cm, raamiga 46 x 40 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv" (ofort) 25/14
All paremal: Silvi Liiva 73
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning samuti silmapaistvalt. Nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale.
Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Voldemar Peil “Tuuline rand”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 75 cm, raamiga 65 x 80 cm
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Agu Pilt “Lend”, 1982
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 31 x 31 cm, diameeter 29,5 cm. Raamiga 47 x 45,5 cm.
Teosel keskel: PILT 82
All paremal: pühendus
1972. aastal Tõnis Vindi juhitud Studio22 uksest sisse astumine kujundas oluliselt Agu Pildi (1951-2002) loomingut. Vindiga heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud Pildist kujunes eesti erootikakunsti üks olulisemaid nimesid ning 2000. aastal korraldasid nad koos Vindiga ühise näituse Kastellaanimaja galeriis.
Vive Tolli “Kotermann”, 1982
Söövitus paberil.
Mõõdud: km 54 ×51 cm
All vasakul: 6/40 "Kotermann" (söövitus)
All paremal: VTolli 1982
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Valli Lember-Bogatkina “Vaade kaldalt”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 60 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: V. Lember 1967
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Maks Roosma “Mets”, 1930-1940
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 34,8 x 27 cm, raamiga 47 x 39 cm.
All paremal: MRoosman
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Evald Okas “Lamav akt”, 1989
Evald Okas “Tallinna tornid”, 1970
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 34,5 x 64,5 cm
All vasakul: Tallinna tornid. Ofort, akvatinta 18/40
All paremal: EOkas 970
Pöördel: Evald Okase tempel.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Eduard Poland “Sügismaastik”, 1928
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 45 cm, raamiga 41,5 x 58 cm.
All paremal: Ed. Poland. x. 28.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
Marje Taska “Muster”, 1984
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 95,5 x 20 cm, raamiga 96,5 x 21,5 cm.
All paremal: Marje Taska 84
Saanud kunstihariduse Tõnis Vindi stuudios ning hiljem Rootsis, kujunes Marje Taskast (s 1955) geomeetrilisse vormi valatud vaimseid väärtuseid hindav kunstnik, kes on tegutsenud vabakutselise kunstnikuna juba ligi 50 aastat. Rahvusvahelise haardega kunstniku isiku-ja grupinäituste nimekiri on pikk ja tema tänaseks kodulinnaks on Tallinna kõrval Stockholm.
Evi Tihemets “Muhu talu õu”, 1962
Priidu Aavik “Iru nõlvadel”, 1967
Õli papil.
Mõõdud: 50 x 80 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 67.a.
Pöördel: "Iru nõlvadel" 1967 a P Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
BRON. Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Priidu Aavik “Ruila”, 1977
Õli papil.
Mõõdud: 52 x 86 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 77 a
Pöördel: Ruilas 1977 a Priidu Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Amandus Adamson “Damon”, 1905
Biskviit. Signeering alusel.
Meremehe pojana sündinud Amandus Adamson (1855-1929) sündis Paldiskis, kõrge paekalda peal. Mere ääres üles kasvamine oli ideaalseks loominguliseks tõukejõuks poisi kunstilembusele. Just seal, sadamakail istudes, nikerdas ta oma esimesed puidust laevakesed. Kirg kunstiõpingute järgi oli nii tugev, et vaid 14-aastasena põgenes ta Tallinna Toomkoolist, et asuda teele Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Liigse nooruse ja vähese kogemuse tõttu ta sinna sisse ei saanud. Ent Adamson ei jätnud jonni ning olles vahepeal tisleriametis kätt harjutanud, alustaski 1873. aastal seal õpinguid.
Peale lõpetamist oli uudis andekast skulptorist juba liikvele läinud ning Adamsonil tekkinud oma prestiižne tellijaskond. Ajavahemikus 1899-1905 lõi Adamson Peterburis Keiserliku Portselanivabriku tellimusel seitse erinevat skulptuuri biskviidis teostamiseks, milledest üks oli Damon, kaks on meile tundmatud. Keisri perekond kavatses vähemalt osadest lasta teha suuremad tiraažid impeeriumi muuseumidele kinkimiseks. Tellimuse taga seisis aga suure tõenäosusega portselanivabriku skulptuuriosakonna tolleaegne juhataja, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik August Timus.
Adamsonil oli oskus oma skulptuurid elama panna, neis on pehmust, soojust ja elastsust. Siinjuures mõjub “Damon” unistuslikult mõtlikuna, sarnanedes motiivilt ja psühholoogiliselt lähenemiselt Adamsoni biskviitskulptuurile „Merehelinate kuulaja“ (1904, EKM). Mõlemad neist kannavad endas erilist rahu, vaikset kuulamise hetke. Arvestades, et Damon oli olnud 5. sajandil e.Kr. Ateena riigimehe Periklese nõunik ja muusikateoreetik, kelle arvates oli muusikal oluline mõju inimeste moraalile, lisab see tööle sügava filosoofilis-psühholoogilise nüansi.
Teose teised kolm teadaolevat eksemplari asuvad Eesti Kunstimuuseumis (saadud 1952 Läti Riiklikult Kunstimuuseumilt), Tuva oblasti koduloomuuseumis Kõzõlis ning Aleksandr Polovtsovi (1832 – 1909) villa talveaias Kamennõi Ostrovil Peterburis. Viimane muideks oli lisaks töösturi ja riigitegelasena tegutsemisele ka Vene Ajalooseltsi asutaja ja esimees.
Käesolev skulptuur kannab endal Peterburi Keiserliku Portselanivabriku templit, millega märgistati vaid kõige õnnestunumaid eksemplare. Samuti on “Damon” reprodutseeritud Tiina Nurga monograafias Amandus Adamsonist (1959, lk. 41; kataloogis nr. 137) ning Heini Paasi albumis Eesti Kunstimuuseumis asuvatest Adamsoni töödest (2006, lk. 45, kataloogi nr. 23).
Andrus Rõuk “Vaimuvõlu”. 3., 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 75 x 65 cm
All paremal: RÕUK
Pöördel: Andrus Rõuk "Vaimuvõlu" 3. 2005 õli, lõuend (75 x 65)
Tallinnast pärit maalikunstnik ja luuletaja Andrus Rõuk (s. 1957) õppis EKAs, tolleaegses ERKIs, arhitektuuri ja seejärel teatrikujundust, lõpetades viimase eriala aastal 1989. Rõuk on alates 1977. aastast osalenud kümnetel isiku- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal ning on autasustatud 2018. aastal ka Valgetähe IV. klassi teenetemärgiga.
Lisaks erakordselt produktiivsele tööle maalikunstnikuna on Rõuk kujundanud mitmeid teatrilavastusi ja filme ning kirjutanud arvukalt luulet, mida on avaldatud nii Loomingus kui ka Vikerkaares. Just oma patriootliku, 1981. aastal Loomingus ilmunud luuletuse "Silmades taevas ja meri" tõttu — mille esimesed tähed moodustasid sõna SINIMUSTVALGE — heideti Rõuk tolleaegsete ENSV võimude poolt kunstiinstituudist välja, kuhu tal lubati naaseda alles kolm aastat hiljem.
Vabariigi algusaastatel astus Rõuk Eesti Kunstnike Liitu ning hakkas välja arendama sedasama omanäolist abstraktset stiili, mida näeme ka käesoleval, 2005. aastal valminud õlimaalil "Vaimuvõlu 3". Rõuk ise on oma eeskujudena muuhulgas välja toonud Rene Magritte'i ja eriti Joan Miro'd, kelle sümbolite sulandamine geomeetriaga on kunstnikule palju mõju avaldanud.
Hugo Mitt “Õitsvad kibuvitsad”, 1985
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 48,8 cm, raamiga 42 x 64 cm.
All vasakul: "Õitsvad kibuvitsad" /pehmelakk 16/50/
All paremal: H. Mitt 85.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Juhan Kangilaski “Lohusuu”, 1967
Linoollõige paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 30,8 x 41,2 cm.
All vasakul: "Lohusuu" /Linool/
All paremal: JKangilaski 1967
Juhan Kangilaski (1904-1981) omandas 1923. aastal graafika eriala Tallinna Kunsttööstuskoolis. Aastatel 1923–1927 õppis ta Pallases maalikunsti.
Ivar Kaasik “Õhtune meri”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Marju Bormeister “Talu Saaremaal”, 1992
Õli masoniidil.
Mõõdud: 23,5 x 37 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn, 1992 Talu. Saaremaal. (Muhumaa, Liiva küla Paali talu) õli orgallit
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Leonhard Lapin “Müüdi sünd LXXX”, 2000
Boris Ottenberg “Kevadine Toolse”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 19,8 x 27,6 cm, raamiga 26 x 34 cm.
All paremal: B. Ottenberg
Pöördel: B. Ottenberg Kevadine Toolse 1934
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. Sealt polnud kauge maa ka Toolseni, mille järsk kallas on käesoleval teosel kunstniku tähelepanu võitnud.