Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–15 tulemust 714-st

Malle Leis “Troopiline I”, 1990

2 000
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 52,5 x 52,5 cm, raamiga 73 x 73 cm. All vasakul: Troopiline I serigraafia 4/50 All paremal: M. Leis 1990.a.

Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024

35
Pehmed kaaned, 64 lk. Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist. Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus. I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.

Mauri Gross “Ideaalmaastik 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 51 x 49 2024 "IDEAALMAASTIK 2" Mauri Gross (s 1969) kannab oma teatrikunstniku kogemuse ka maalidesse - ikka ja jälle tekib tunne, et tahaks piiluda põhimotiivi taha. Mis jääb eesriide taha, või Grossi teoste puhul taimevõrgustiku kireva maailma taha? Kus on algus ja kus on lõpp?  

Erich Pehap “Violence”, 1969

3 500
Õli. Raamitud. Mõõdud: 77,5 x 61,5 cm. All paremal: Eric Pehap 69 Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.    

Erich Pehap “Venna portree”

2 700
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 50 x 36 cm. All keskel: ALLAN PEHAP All paremal: E. Pehap Erich Konstantin Pehapi elus mängis tema vend Allan Endel Pehap olulist rolli. Kahjuks kaotas Eestist põgenedes kunstnik temaga aastateks kontakti. Käesoleval, 1948. aasta pastellil näeme poissi ennastunustavalt raamatut uurimas. Pastelli pehmusega tööst õhkub austust ja vennalikku armastust, diivanil olevad padjad aga meenutavad koduse Viljandi tikitud diivanipatju. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.    

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Evi Tihemets “Harilaid”, 1969

420
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20 x 25, 8 cm, raamiga 36 x 40,5 cm. All vasakul: /Harilaid/ värviline lito/ All paremal: Evi Tihemets, 1969.a.

BRON. Esko Lepp “Hiiumaa rand”, 1955

320
Akvatinta paberil. Mõõdud: plm 23,7 x 30,5 cm. All vasakul: "Hiiumaa rand" akvatinta 1955. All paremal: Esko Lepp Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp 25 XI 55 Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977)  õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.

Töö kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. Käesolev teos õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.

Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.

Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1985

600
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm. All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF! Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel. Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest. 

Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961

1 350
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm. All vasakul: John Saarniit 61. Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Valdur Ohakas “Järvemaastik”, 1994

490
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35,5 x 45,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 94 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Silvi Liiva “Helin”, 1992

250
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm. All vasakul: Helin. ofort. 11/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Hommik”, 1992

250
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm. All vasakul: Hommik. ofort. 6/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993

200
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm. All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30 All paremal: Silvi Liiva 1993 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.