E-pood
Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!
Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!
Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee
Kuvatakse 1–30 tulemust 1292-st
Marju Bormeister “Muhu jaanalinnud”, 2005
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 100 cm, raamiga 68 x 108 cm.
All vasakul: M Bormeister
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn 2005 MUHU JAANALINNUD ÕLIMAAL - LINANE 60x100
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid. Sageli kujutavad tema teosed linde või kalu - siin, jaanalinde.
Mauri Gross “Maastik peene joonega”, 2025
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 49 cm, raamiga 61 x 61 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 49x49 2025 "MAASTIK PEENE JOOENGA"
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Jüri Ristna “Nõmme veski”, 2000
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 61 x 72 cm.
All paremal: SIR NAT 2000
Pöördel: SIRNAT NÕMME VESKI
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna.
Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul.
Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.
Valdur Ohakas “Koloreino”, 1975
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 93 cm, raamiga 86 x 100 cm.
All paremal: V. Ohakas 1975
Pöördel: 78x93 "Koloreino"
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis.
Jüri Ristna “Metsajärv”, 1996
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 47,5 x 47,5 cm, raamiga 53,5 x 53,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Pöördel sildil: Jüri Ristna"Metsajärv"
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Endel Kõks “Merel”, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 40 x 39,5 cm, raamiga 62 x 62 cm.
All vasakul: Merel, linoollõige 60/100, 1953.
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Valli Lember-Bogatkina “Mänd rannal”, 1989
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 43,5 x 51 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 1989
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Tõnu Soo “Maamehe IME-nägemus”, 1990
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 52,8 x 35,5 cm, lm 62 x 47,5 cm.
All: Maanmiehen IME-näkemys, litografia 10/30 Tõnu Soo, Estonia, 1990
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Tõnu Soo “Andam Kraapsjalaga”, 1987
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 47 x 34 cm, lm 62 x 45,5 cm.
All: Kraapsjalga andamiga litograafia 11/16 Tõnu Soo (Estonia) 1987
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Tõnu Soo “Meie imelapsed”, 1987
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 47,5 x 34,5 cm, lm 57,6 x 43,4 cm.
All: Meie imelapsed, litograafia 14/20 1987 Tõnu Soo. Estonia
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Tõnu Soo “Läänemere isandad Röövkala matustel”, 1989
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Teose lehel on kerge kulumisjälg, teost raamides see häirima ei jää.
Mõõdud: km 35 x 53 cm, lm 47 x 62 cm.
All: Idämeren isännät Petokalan hautajaisissa, litografia 7/30 Tõnu Soo, Estonia 1989.
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
SAABUMAS. Valdur Ohakas “Maastik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 100 cm, raamiga 87 x 108 cm.
All paremal: V. Ohakas
Pöördel: V Ohakas MAASTIK 80x100
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis.
Andrei Jegorov “Päikseline õhtu”
Õli, tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 39,5 x 49,5 cm, raamiga 49,5 x 59 cm.
All paremal: A. Jegorov
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Kaupo Kikkas, Harry Liivrand “Igavesed inimesed”, 2026
Kõvakaaneline raamat, 2026. 128 lk.
Fotod: Kaupo Kikkas
Tekst: Harry Liivrand
Toimetaja: Katre Palm
Kujundaja: Karl Kevad
Väljaandja: Allee galerii
Kaupo Kikkase 14 aastat kestnud fotoprojekt jäädvustas Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid klassikuid: Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Sirje Runge, Olav Maran, Ludmilla Siim, Toomas Vint, Aili Vint, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Vello Vinn, Herald Eelma, Vive Tolli, Raul Meel, Lembit Sarapuu, Evi Tihemets, Kaarel Kurismaa, Lola Liivat. Raamatule kirjutas kaastekstid (biograafiad ja kunstnikke iseloomustavad tekstid) kunstiteadlane Harry Liivrand.
Raamat sisaldab ka intervjuud kahe autori vahel.
Avo Keerend “Pühavaimu hoov”, 1954
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 28,5 x 14,5 cm, raamiga 48 x 34 cm.
All paremal: Avo Keerend 1954.a
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja.
Arnold Peeter Vihvelin “Maastik helesinise taevaga”, 1930ndad
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 61 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: A. Vihvelin -
Arnold Peeter Vihvelin (1892 – 1962) sündis Tartumaal ja tema kirg kunsti vastu sai alguse juba 6-aastaselt, mil noor poiss oma portreemaalijast sugulase innustusel maalima hakkas. Erinevates maalistuudiotes end täiendamas käimine päädis Peterburi Kunstiakadeemia eduka lõpetamisega. Peale kooli asus Vihvelin tööle Rakverre, kus lisaks joonistusõpetaja ametile tegeles aktiivselt edasi maalimise ja graafikaga.
Einar Vene “Üle mere”, 2018
Õli lõuendil. Raamimata.
Mõõdud: 100 x 80 cm.
All paremal: EV
Pöördel: "Üle mere" E. Vene 2018
Naivismi sürrealismiga sünteesiv Einar Vene (s. 1952) on üks kõige originaalsemaid maalijaid – kui asi puutub süžeesse. Tallinna legendid prevaleerivad tema lõuenditel alatihti, kuid maal "Üle mere" kannab endas krüpteeritumat sõnumit.
Vene esitab armastuse allegooriat kompositsiooniga, kus laeva südamekujuline ahter ja roosad flamingod häälestavad reisile Venuse saarele, taevast valvavad selle õnnestumise üle aga pilvedesse peituvad silmad. Maali pastelne koloriit on Vene loomingule omane ning loob teosele helge ja positiivse üldmulje.
Aleksander Pilar “Vaade linnale”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,2 x 63,2 cm, raamiga 67 x 82 cm.
All vasakul: Pilar 67
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Teos on reprodutseeritud raamatus "Köögikunst - 150 pintsliga tõmmatud toidulugu", lk 190 (2026).
Heli Šestakova “Pärnu motiiv”, 1966
Efraim Allsalu “Kompositsioon lilledega”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 30,5 cm, raamiga 44 x 34 cm.
All paremal: EAllsalu
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Alar Pääro “Kapriis valgega”, 2000
Õli lõunedil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 80,4 cm, raamiga 109 x 89 cm.
All paremal: PÄÄRO
Pöördel: KAPRIIS VALGEGA TALLINN 2000
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Alar Pääro “Looduse sümfoonia”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 120 cm, raamiga 71 x 130 cm.
All paremal: APÄÄRO
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Evald Okas “Tütarlaps”, 1968
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 15 cm, raamiga 41,5 x 31,5 cm.
All vasakul: EOkas 968.
Evald Okas (1915-2011) oli üks eesti 20. sajandi mitmekülgsemaid kunstnikke, kelle looming hõlmas nii monumentaalmaali kui ka kõrgetasemelist graafikat ja joonistusi. 1960. aastate keskel süvenes tema töödes psühholoogiline üldistus ja figuuri poeetiline käsitlus. Nii ka käesolevas, õrnade joontega edasi antud tütarlapse portrees.
Vive Tolli “Äärel”, 1979
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 61,5 x 50 cm, raamiga 88 x 75 cm.
All vasakul: A. P. "Äärel" söövitus
All paremal: VTolli 79
Vive Tolli (1928-2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.