E-pood

Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 72 cm. All paremal: R. Sepp 64. Tartus Pallase 1938. aastal lõpetanud ja sinna ka elama jäänud Rudolf Sepp (1902-1980) on Pallase koloristliku koolkonna heaks esindajaks. Tema stiili iseloomustab ekspressiivsus ja faktuursus, mis muudab ka kõige argisemad teemad monumentaalseks ja üldistatuks. Hoogsalt ja tundliku valguse-varjuga maalitud teos kaevurite grupist toob esile meeste erinevad karakterid. Esialgu näib neid maalil olevat neli, ent tähelepanelik silm leiab viiendagi. Laiaõlgsete, tõsiste ja töökate kaevurite taoline koondpilt mõjub justkui eesti mehe sümbolportreena, mille universaalsele mõõtmele aitab kaasa teose abstraktne taust.

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 48 x 70 cm. Pöördel kunstniku autograaf: Joh. Võerahansu „Ootaja“ Johannes Võerahansu (1900-1980) astus Pallasesse sügisel 1932, otse Ado Vabbe maaliateljeesse, kust ta juba järgmisel aastal viidi üle meisterateljeesse. Ent juba eelnevalt oli temast kujunenud tugev maalija, eelkõige tänu õppimisele Ants Laikmaa ateljeekoolis. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1958. aastal  korraldatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogist leiame käesolevale teosele sarnase signeeritud sangviinijoonistuse (nr. 19, repro lk. 15), millele autor on kirjutanud „Rahvalaulik“. See on toona koos mõningate teiste samas tehnikas joonistustega paigutatud õpiaega Pallases, täpsemalt aastasse 1932, ent tundub siiski, et need joonistused jäävad  koolieelsesse perioodi, mida võiks dateerida laiemalt, 1920. aastate lõpp kuni 1932. Nii dateerime ka käesoleva maali „Ootaja“, mis on Võerahansu üks olulisemaid Pallase-eelseid õlimaale, väga ilus oma tumesinise tähistaevaga figuuri kohal. Ootajate teema läbib kunstniku loomingut alates 1920. aastate algusest 1970ndateni välja. Kui peale sõda sai mille või kellegi ootus hoopis teise tähenduse, siis käesoleva maali valmimise ajal mõeldi pigem muule – siin näiteks oodatakse merelt tagasi tulevaid kalureid, kelle kunstnik sumedasse öösinisesse peidab. Ühel Võerahansu kavandil ootavad istujad autori sõnutsi vihma ning seda ka põhjusega – eriti Lääne-Saaremaal olid põuad sagedased ning see on ka üks Võerahansut väga paelunud teemasid. Üldiselt tundub aga, et kunstnik mõistis selle all inimeste igavest ootust ja lootust millelegi paremale.

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 73 cm All vasakul: A. Vardi

“Vaikselt, armunult avanevad igal kevadel vana puu võras õiepungade õrnad huuled. See on lihtne ja imeline.”

Katkend Doris Kareva luuletusest “Vee ja valguse viis”

Tartust pärit Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergmann, 1901-1983) oli eesti silmapaistvamaid ja stiilipuhtamaid impressioniste ning üks Pallase esimesi õpilasi. Koolis jäi ta kohe silma kui võimekas ning sihikindel õpilane ning nii sai Vardi stipendiumi välismaale sõiduks. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppinud kunstnik suunduski peale kooli lõppu neljaks aastaks Pariisi (1925-1929). Vaid lühikesel perioodil, 1945-48 muutus kunstniku käsitluslaad maastikes hämusemaks, hakates kandma õrna uduvinest nooti. Samas säilitas ta siiski loodusetunnetuse värskuse, õhulisuse, pintslikäsitluse vabaduse ja liikuvuse, mille järgi Vardi ilmeksimatult ära tunneme. Just seda perioodi esitleb ka meie ees olev idülliline “Suvi”, mille taamal särab Peipsi järv.

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 33 x 48 cm All vasakul: Varmo Pirk 959 Pöördel: Varmo Pirk 1959 “Abstraktsioon” 1950. aastate lõpp tähistab Varmo Pirgi (1913-1980) töödes perioodi, mil abstraktsioon muutub üha teadlikumaks kompositsiooniliseks valikuks. See oli aeg, mil eesti maal oli juba vabanenud kanoniseeritud kunstikäsitlusest ning Moskvas näidatud USA abstraktse kunsti ja pallasliku maalikooli rehabiliteerimise kõrval katsetati agaralt ka muudes väljendusviisides. Pirgi kaunis, klassikaliselt tasakaalustatud abstraktne kompositsioon reedab heas mõttes kolorismi hindavat Pallase kooli. Dünaamiline maalipind tuletab meelde tohutu kiirusega keerlevat tantsupidu sadade paaridega, ent seos ameerika abstraktse ekspressionismiga on ikkagi tugev.

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 43 x 56 cm. All paremal: Eric Pehap Erich Pehapi (1912-1981) figuratiivsed maalid on omaette põnev kunstiline rännak, sest klassikalise figuurikäsitluse asemel taandab ta keha suuremateks värvipindadeks. Nii muutuvad tema teosed täiesti erinevaks väga lähedalt või väga kaugelt vaadates. “Daam helesinisel” baseerub punasel, helesinisel ja pehmel oranžil, mille Pehap on jaganud selgelt eristatavatesse sektoritesse. Kunstnikule omaselt on erilise tähelepanu all valgus, mis jagab kauni modelli näo kaheks pooleks – nähtavaks ning varjatuks, lisades teosele täiesti uued alltekstid.

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm. All paremal: SIR-NAT 96 Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 40 x 55 cm. All paremal: M Bormeister Tallinn Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 27,5 x 27, 5 cm, raamiga 36 x 36 cm. All paremal: I. Lind. 82 ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli. Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.