E-pood
Kuvatakse 31–60 tulemust 1166-st
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Henno Arrak “Päevitaja”, 1971
BRON. Malle Leis “Rõõmsaid jõule!”, 1988
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
Andres Tolts “Maastik VII”, 2012
Teose "Maastik VII" kompositsioon on rangelt jaotatud vertikaalseteks tsoonideks, kus keskmine beežikas paneel toimib raamina kahele erinevale "pildile pildis". Maali küljepaneelid on kaetud Toltsile iseloomuliku täpilise mustriga, mis loob kontrasti keskmise osa puhtusega. Nende osade vahel asuv ruudustik toimib rütmilise aktsendina, mis hoiab kogu visuaalset süsteemi tasakaalus. Tolts on loonud siin intellektuaalse maastiku, kus kohtuvad kord ja kaos, graafiline joon ja maaliline faktuur.
Väino Paris “Roosid”, 1975
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.
