Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis.
Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.
E-pood
Näitan 16–30 tulemust 645-st
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad
Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 54 x 65 cm
All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.
Paul Liivak “Kail”
Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 40 cm.
All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus.
Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”.
Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.
Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 52 cm.
All paremal: EOkas 1985
Pöördel: EOkas 1985
Pöördel alusraamil: E. Okas 1985 Õli l. Lamav naine 31x52
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 18,5 cm.
Üleval ääres: Kaubandus-tööstusministri Ungari sigarid.
All ääres: "Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik!"
“Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima.
Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”
Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All vasakul: Must 2023
Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle.
Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina.
Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.
Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 58 x 30 cm.
All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Aleksander Litvinov “Algus”, 1985
Pronks.
Mõõdud: h=170,5 cm
Skulptuuri alumisel osal: A. Litvinov
1980. aastal ERKI skulptorina lõpetanud Aleksander Litvinov on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle töid kuulub kogudesse üle maailma. Kunstiteadlane Harry Liivrand kirjutab tema ühe suurima teose kohta: “Aleksander Litvinovi “Algus” on omamoodi pühendus 1920. aastate rahvusvahelisele avangardile, ajale, mil konstruktivism ja geometrism olid eriti moes ning mahulise dekoratiivse skulptuuri vormis tõsteti esile plastilist, dünaamilist lahendust. Litvinovi teos algab range geomeetrilise kujundiga, liikudes järjest vabama ja ekspressiivsema vormi suuna, lõppedes inimfiguuri meenutava kauni siluetiga”.
Maalikunstnik Mauri Gross muljetab: “Teost vaadeldes meenub kirjanduslik motiiv kamraadide vestlusest, me oleme sinuga käinud läbi vasktorude. Kas autor on sellele mõelnud või viidanud materjali valides, me täna ei tea. Minu mõtted viib see aga esteetikasse peidetud motiividele. Algelemendiks valitud rist, millele ehitatakse inimene, jalad, puusad, rinnad käed ja pea asemel laineline motiiv ootamas hinge.”
Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm
All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas.
Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.