Näitan 16–30 tulemust 580-st

Dolores Hoffmann “Lilled vaasis”

380
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 35 x 28 cm. All vasakul: Hoffmann Eesti tuntuima vitraažikunstniku Dolores Hoffmanni hingematvalt kaunid teosed kaunistavad lugematul arvul Eesti tuntumaid kirikuid, sh Kaarli, Oleviste ja Jaani kirikud Tallinnas ning Pauluse kirik Tartus. Tema maaliloomingut kohtab harva ning käesolev maal tema varasemast loomeperioodist on seetõttu toredaks lisanduseks tema kunstile.

Abel Lee “Kalad”, 1971

420
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: 25,5 x 40 cm, raamiga 38 x 53 cm. All vasakul: Abel Lee 1971

Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG All paremal: 24  

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm. All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011

45
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk. Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud. Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.

Marje Üksine “Videvik”, 1990

600
Värviline litograafia paberil. Mõõdud: plm 35 x 40 cm. All vasakul: "Videvik" (värv. lito) All keskel: 28/30 All paremal: M. Üksine 1990. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.

Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957

800
Akvatinta paberil. Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm. All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta) All paremal: Ott Kangilaski 1957 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab. Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.

Dolores Hoffmann “Kompositsioon suvelilledega”

480
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 54 x 40 cm. All paremal: Hoffmann Eesti tuntuima vitraažikunstniku Dolores Hoffmanni hingematvalt kaunid teosed kaunistavad lugematul arvul Eesti tuntumaid kirikuid, sh Kaarli, Oleviste ja Jaani kirikud Tallinnas ning Pauluse kirik Tartus. Tema maaliloomingut kohtab harva ning käesolev maal tema varasemast loomeperioodist on seetõttu toredaks lisanduseks tema kunstile.

Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989

1 400
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia): Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a. Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI". Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
 
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee  

Ilmar Kimm “Kivine rand”

1 150
Õli lõuendi. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm. All paremal: I. Kimm Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60

BRON. Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.