E-pood
Näitan 31–60 tulemust 909-st
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024
Pehmed kaaned, 64 lk.
Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Valve Janov “Kummardus päikesetõusule”, 1963
Guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,8 x 41 cm, raamiga 48 x 60 cm.
All paremal: V. Janov 63
Koos Silvia Jõgeveri ja Kaja Kärneriga Tartu kuldsesse naiskunstnike kolmikusse kuulunud Valve Janov (1921-2003) oli 1950. aastate teisest poolest alates eesti kunsti uuendajate väärikas reas. Ühtlasi mängis Võerahansu, Kitse ja Vabbe käe all Pallases õppinud Janov 1980. aastate lõpus olulist rolli Kunstiühingu Pallas taastamisel Tartus.
Erich Pehap “Party time”, 1974
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,1 x 28,9 cm, raamiga 52,5 x 53,5 cm.
All vasakul: 2/35 PARTY TIME, LINOLEUM CUT
All paremal: E. Pehap 1974
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Ilmar Kimm “Õhtu”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 24,5 x 34,5 cm, raamiga 37 x 47 cm.
All paremal: I. Kimm 87.
Pöördel: ILMAR KIMM "ÕHTU" 1987. õ. p. 24,5 x 34,5 cm
Ilmar Kimmi (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud.
Loodusvaateid on peetud tema loomingu tugevaimaks osaks. 1960ndatest alates muutus tema koloriit erksamaks ning maalimisviis vabamaks. Ka käesoleva maali peamine võlu on just õhtuse valguse meisterlikus ja vabas edasiandmises.
Vive Tolli “Tants linna väljakul”, 1972
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 50 x 51 cm, raamiga 73 x 73 cm.
All vasakul: 27/30 "Tants linna väljakul" (söövitus)
All paremal: VTolli 72.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 25 x 27,5 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. “Hiiu rannatalud” räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Eugen Vaino “Lõuna-Eesti talud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 14,5 cm, raamiga 25 x 27 cm.
All vasakul: Lõuna-Eesti talud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) kunstilised jutustused räägivad sageli konkreetsetest paikadest Eestimaal, käesoleval teosel Lõuna-Eesti orgude vahel asuvast külast. Kunstnik viljeles lisaks graafikale ka õli- ja akvarellmaali.
Johannes Uiga “Akt”, 1950ndad
BRON. Evald Okas “Raekoda”, 1963
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36 x 23 cm, raamiga 50 x 32,5 cm.
All vasakul: "Raekoda" Linoollõige 5/10
All paremal: E. Okas 1963
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Ivo Lill “Peidik”, 1988
Klaas.
Mõõdud: 50 x 25 cm, raamiga 57 x 32 cm.
Pöördel: "PEIDIK" 1988 A 50x25 LILL IVO 1953 A
Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt.
August Albo “Baleriin”, 1960ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 40 cm, raamiga 74 x 60 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922. aastal Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
Valli Lember-Bogatkina “Männid”
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 12 x 9,5 cm, raamiga 32 x 27,5.
All vasakul: "Männid"
All paremal: V Lember-Bogatkina
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Illimar Paul “Laukaraba”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Laukaraba
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Illimar Paul “Käsmu”, 1980
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Käsmu
All paremal: IPaul 80
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Illimar Paul “Loopealne”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Loopealne
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
x
Linda Kits-Mägi “Matkajad”, 1960ndad-70ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
Pöördel: Linda Kits-Mägi “Matkajad” ning kavatseva maali suurus: 82 x 120
Matkajate ja suvitajate teema ilmus Linda Kits-Mägi (1916-1990) loomingusse 1960ndatel (vt ka “Rongile”, 1964, EKM). Looduskaunis Valgemetsas suvitades puutus ta Lõuna-Eestisse sõitnud puhkajatega sageli kokku ja nii inspireeris see kavandama suurt, 82 x 120 cm maali, mille ette valmistamisel valmis ka käesolev teos.
Kunstnikule omases temperamentselt sähvivas maalilaadis annab ta edasi enne matkale minemist õhus olevat elevust eesootavast seiklusest. Samal ajal kui maja ette pargitud autot täidavad kõige vajalikuga ähmis lapsevanemad, ei suuda lapsed rõõmu varjata ning jooksevad kilgates ümber auto.
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Vive Tolli “Lahutatud naine”, 1989
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15,5 x 14,8 cm, raamiga 35,5 x 33,5 cm.
All vasakul: 13/20 "Lahutatud naine" (söövitus)
All paremal: VTolli 89
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Ott Kangilaski “Märtsipäev”, 1967
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,8 x 24,8 cm, raamiga 40 x 43 cm.
All vasakul: Märtsipäev (kuivnõel) 36/40
All paremal: Ott Kangilaski 1967
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Boris Ottenberg “Kaldajärsak Toolses”, 1932
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 14,7 x 19,7 cm, raamiga 24 x 29 cm.
Pöördel: kunstniku autograaf (tindiga): Toolse. 1932 B. Ottenberg N 2.
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. Sealt polnud kauge maa ka Toolseni, mille järsk kallas on käesoleval teosel kunstniku tähelepanu võitnud.
Ilmar Kimm “Õhtune kodutee (Kanepi)”, 1969
Õli lõuend. 1969.
All paremal: I. Kimm 69.
Mõõdud: 70 x 80 cm
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis maaliõppejõuna töötanud Ilmar Kimm (1920-2011) valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Maastik oli aga tema loomingus olulisel kohal läbi aastakümnete, sealhulgas eriti just Lõuna-Eesti oma.
Käesolev vaade Põlvamaal asuvale Kanepi asulale, täpsemalt Savimäele jälgib topograafilise täpsusega iga tõusutee ääres asunud maja. Otepää poolt tulles jääb ainsaks erandiks kirikutorn, mis peaks asetsema tegelikkuses veidi vasakul, kase varjus, ent kunstilistel eesmärkidel on Kimm selle terava tipu välja maalinud. Kimmi maastikumaalid paeluvadki eelkõige süvenemisega motiivi ning selle võlu diskreetse esiletoomisega.
Johannes Uiga “Pühajärve”, 1982
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm.
All vasakul J. Uiga 82 a.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.
Evi Tihemets “Kreeka muistendid”, 1980
Pehmelakk paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 26 x 21 cm, raamiga 37,5 x 30,5 cm.
All vasakul: "Kreeka muistendid" (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 80
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal.
Jüri Kass. Krokiijoonistused, 2025
(…) Jüri Kassi krokiid viimasest paarist aastast, tunduvad oma analüütilisuses üpris erilised. Need on otsekui uuringud, kuidas funktsioneerib inimkeha kui dünaamiline vormide kompleks, milles liikumine on immanentne ka puhkeasendis. Neil on kunstipedagoogliline väärtus, samas iseseisev kunstiline väärtus, nad on esteetiliselt nauditavad kui üks lõppematu lugu inimkehast ja tema väljendusvõimalustest, kui joonistus kui protsess oma lakoonilisuse ja nüansirikkusega, oma kerguse ning varjude ja rõhkude täpsusega. (…)
Mai Levin, kunstiajaloolane
Vive Tolli “Kotermann”, 1982
Helve Halla “Vürst Gabriel (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval paremal: Gabriel
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Kinos Kosmos täpselt 55 aastat tagasi esilinastunud “Viimne reliikvia” on vaieldamatult üks eesti tippfilme. Eduard Bornhöhe jutustuse põhjal valminud linateos sai koheselt kassahitiks ja on populaarne tänaseni tänu oma intrigeerivale süžeele, kiirele tempole ja lõpmatuseni tsiteeritavatele dialoogidele. Filmi kangelast Vürst Gabrieli mängis tänavu 87-aastaseks saav Ukraina päritolu Alexander Goloborodko, kelle legendaarse eestikeelse dublaaži luges sisse heliseva häälega Mati Klooren.
Filmi austajatel on siinkohal suurepärane võimalus oma kollektsiooni lisada kostüümikunstnik Helve Halla (s. 1939) 1969. aastal valminud originaalkavand Gabrieli nüüdseks hetkega äratuntavast kostüümist — valge särk, mustad püksid, pikad ratsasaapad, uhke taskutega vest ja vööl alati truu pistoda.
Narvas sündinud Helve Halla on teinud kostüüme mitmele tuntud eesti mängufilmile — sh veel “Toomas Nipernaadi”, “Kõrboja peremees” ja “Keskea rõõmud” — kuid on hariduselt maalikunstnik, olles õppinud kõigepealt Tartu Kujutava Kunsti Koolis ning hiljem lõpetanud ka EKA. Aastakümneid hiljem antud intervjuus ütles Halla, et “Viimne reliikvia” oli tema kõige huvitavam ja parim töö (http://kultuur.elu.ee/ke482_Halla.htm).
Helve Halla “Vend Johannes (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval vasakul: Johannes
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Filmi kostüümikunstnike looming jääb enamasti teiste filmitegijate varju, ent ometi kinnistuvad vaatajale lisaks näitlejatele endile mällu justnimelt kostüümid, eriti selliste ajalooliste filmide puhul nagu “Viimne reliikvia”.
1939. aastal sündinud Helve Hallat võib nimetada avastamata geeniuseks ehk üheks olulisemaks eesti filmide kostüümikunstnikuks, kelle erialaline karjäär algas legendaarse “Viimse reliikvia” kostüümide kavandajana 1969. aastal ja jätkus tõusvas joones üle 20 aasta, sh valmisid tema käe all kostüümid “Kõrboja peremehele”, “Toomas Nipernaadile” jpt.
Esimest korda oksjonile tulev Halla traditsioonist lähtuv originaalkostüümikavand “Viimse reliikvia” ühele võtmetegelasele vend Johannesele on maiuspala igale filmikunsti fännile ning esindab 1960. aastate kostüümikunstnike elegantset ja siluetti rõhutavat joonistusstiili par excellence.
