Näitan 616–630 tulemust 645-st

Eduard Spoerer “Austrikasvandus Normandias”, 19. sajandi lõpp

1 450
Õli. Raamitud. Mõõdud: 46,4 x 65 cm. Raamiga 59 x 77 cm. Tallinnas sündinud Eduard Spoerer (1841-1898) õppis 1859-1868 Peterburi Kunstide Akadeemias. Alates 1870. aastast elas ta Düsseldorfis, kus sai muuhulgas näpunäiteid kuulsalt baltisaksa kunstnikult Eugen Dückerilt. Peale Saksamaa ja Šveitsi on Spoerer palju maalinud Prantsusmaal, eriti Bretannias ja Normandias. Just viimase aineil on valminud ka käesolev teos.  

Raivo Vare “Jõemaastik paadiga”, 1964.

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 54 x 81,3 cm (koos raamiga 66 x 92,5 cm). Tartumaal sündinud Raivo Vare lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali alal 1951. aastal. Suure loodusearmastajana ühendas Vare oma kaks kirge, metsanduse ja kunsti. Nii on tema loodusemaalidel tunda teadlase siirast huvi kujutatava vastu.

Mauri Gross “Rookatus”, 2021

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 81 x 91 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Erich Pehap “Sadam”, 1948

Litograafia, koloreeritud tušiga. Raamitud. Mõõdud: Plm 13,7 x 16,2 cm. Koos raamiga 27,1 x 32,1 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.

Erich Pehap “Rock kontsert”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 49 x 43,5 cm. Koos raamiga 77,1 x 71,3 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Kunstnik töötas välja enda kõrgtrükitehnika, millele andis nime “new direct method“. Käesolev teos “Rock-kontsert” on reprodutseeritud tema teoseid koondavas raamatus “Eric Pehap: Paintings & Graphics” (Toronto, 1981) ning on eksponeeritud Allee galerii näitusel septembris 2022.
   

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.

Eduard Wiiralt “Näkk”, 1926

MÜÜDUD Puulõige. Raamitud. Mõõdud: 21,5 x 16,6 cm Odessast pärit ukrainlanna Halina Izdebska ning tema poolakast abikaasa Vladimir Izdebsky aitasid Wiiraltil Pariisis end sisse seada. Nii pakkusid nad talle 1925. aasta lõpus ulualust kuniks kunstnik leidis endale korteri Montparnasse’il, Impasse du Rouet 7. Samasugust lahkust eestlaste vastu on pere pakkunud ka teistele eestlastele, muuhulgas peatusid seal Kuno Veeber ja Adamson-Eric. Tänutäheks abi eest valmis Wiiraltil teos „Näkk“, mis sai illustreerima Halina Izdebska luulekogu „La naiade ivre“ (eesti k. „Joobunud najaad“; kirjastus Ceux qui viennent, Pariis 1926), täpsemini selle luuletust „L’arc en ciel“, 1927 (eesti k. „Vikerkaar“). Najaadid, kreeka mütoloogiast tuntud imekaunid nümfid valvasid allikaid ja järvi. Wiiralti õrn ja malbe olekuga najaad on asetatud kuupaistel järvestseeni, millel laines lokkidega kaunitar graatsiliselt öist suplust naudib.

Raivo Järvi “Jõehobu trepikojas”, 1978

Litograafia. Soovi korral saame abiks olla teosele raami valimisel ja kergel puhastamisel. Mõõdud: Lm 56,5 x 44 cm, plm 53,5 x 40,5 cm. Raivo Järvi (1954-2012) lõpetas ERKI 1979. aastal graafikuna ning sai peagi tuntuks imeliste loomapiltide joonistaja ning lugude jutustajana. "Jõehobu trepikojas" on ühest küljest nii koduselt lähedane kui sürreaalselt müstiline teos, mis peegeldab hästi "Jutupliiatsi" autori fantaasiarikast maailma.

Eduard Wiiralt “Päevalehte lugemas”, 1918

MÜÜDUD Kõrgtrükk, tsinkograafia. Raamitud. Mõõdud: kujutise mõõt 9 x 5,9 cm, koos raamiga 43 x 35,5 cm. Teos on valminud 1918. aastal illustratsioonina Henrik Saare raamatule "Käbid torbiku sees". Päevalehte lugev ja piipu popsutav vanahärra on Wiiralti vanaisa Jüri Assur, keda kunstnik natuuris raamatu jaoks joonistas.  

Avo Keerend “Pajude all”, 1956

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 23,5 x 18,3 cm. Koos raamiga 42 x 37 cm
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik. Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all). Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.

Ado Lill “Nägu”, 1989

MÜÜDUD Ofort, akvatinta. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: ava 16 x 11 cm. Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.

Udo Külv “Kalur”, ca 1967

MÜÜDUD Mõõtmed: pildiväli 42 x 30 cm, koos raamiga 69,5 x 57 cm. Udo Külv (Köhler) sündis 1917. aastal Tallinnas ning viljeles nii graafikat kui maali. Tema vanavanaisa oli legendaarse Johann Köleri vanem vend. Külv illustreeris ja kujundas arvukalt raamatuid ning töötas ETVs kunstnikuna. Udo Külv oli üdini loodusemees ning armastas käia maalimisretkedel erinevates Eesti looduskaunites paigus, sh mereäärsetes külades Põhja-Eestis, Saaremaal ning Peipsi ääres. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos valminud just ühel neist reisidest.  

Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985

MÜÜDUD Kõrgtrükk, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Ava mõõt 26 x 23,9 cm Tõnis Vint (1942 - 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige.  Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana.  

Ardo Sivadi “Toolse linnus”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 80 cm. Ardo Sivadi (1900-1966) oli Narvas sündinud pallaslane, kellele sageli andis ainest vaated Ida-Virumaalt. Samuti tegi ta mitmeid Tallinna vaateid.