Näitan 601–615 tulemust 645-st

Voldemar Peil “Vergi võrgukuurid”, 1972

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamitud. 60 x 75 cm. Kunstnik Voldemar Peil sündis 1907. aastal Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse.

Olev Soans “Eesti koorilaulu arengulugu”, 1988

MÜÜDUD Olev Soans armastas ühendada kunsti ja teadust ning nii on ta käesoleval teosel kirja pannud Eesti koorilaulu arenguloo, millesse süvenemine annab põhjaliku ülevaate meie rahvuse jaoks nii olulise elemendi ajaloost.

Raimo Saare “Punapäine modell”, 1960

Õli lõuendil. 1960. All paremal: Raimo Saare 1960. Raamitud.

Mõõdud 96,5 x 67,6 cm
Raimo Saare (1923-1995) õppis nii Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kui Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis, mille Saare lõpetas 1953. aastal maalijana. Aastaid Tartu Kunstikooli õppejõuna tuntud kunstnik on lisaks aktidele loonud nii linna- kui loodusvaateid ning figuraalkompositsioone. Käesoleva teose peategelane, punapäine modell on kujutatud spontaanselt ja kiiresti nagu krokiitunnis. Tulemuseks on võluv ja värske maal, mille pikad pintslitõmbed lisavad teosele hoogsust ning elu.

Aleksander Remmel “Akt külgvaates”, 1949

MÜÜDUD

Õli, kartong. 1949. All paremal: Remmel 49. Raamitud.

Mõõdud 91,5 x 64,5 cm
Aleksander Remmel (1898-1982) lõpetas 1917 Rakvere Õpetajate Seminari ning õppis kunstikoolis Pallas 1920-1923, mille lõpetas joonistusõpetaja kutsega. 12 aastat hiljem astus Remmel uuesti Pallasesse maali erialale, mille omakorda lõpetas 1937 Ado Vabbe käe all. 1951-1962 oli Remmel Tartu Kunstikooli direktor, peale mida suundus 15 aastaks ENSV Haridusministeeriumi kunstikasvatuse komisjoni esimehe ametikohale. Remmel oli ka paljude kunstiõpikute ja üldhariduskoolide kunstiõpetuse programmide koostaja. Tema kirglik armastus maalimise vastu kestis kogu elu. Aleksander Remmel oli klassikalise pallasliku koolkonna esindaja. Käesolev maal “Akt külgvaates” aastast 1949 on maalitud vaatamata karmile ajale eht pallaslikus stiilis ja koloriidis.

Edgar Valter “Poiss ja kaelkirjak”, 1964

MÜÜDUD Monotüüpia, 1964. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 24 x 35,5 cm, koos raamiga 59 x 45 cm.
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
 

Alar Pääro “Kübaratrikk”, 2021

Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 40, raamitud. Pärnu kunstnik Alar Pääro on küll iseõppija, kuid tema fantaasiaküllased teosed on esinenud mitmetel näitustel. Tema üks lemmikvärve on pruun, millest ta leiab lõputuid toone, millega mängida. Nii ka "Kübaratrikis".

Erich Pehap “Port de Grave”, 1976

Teost saab näha ja osta galeriist. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud:  65 x 86 cm. Koos raamiga 67,1 x 87,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teoski on valminud tema uuel kodumaal, Port de Grave´i poolsaarel Newfoundlandis. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel. PS! Teos vajab kerget restaureerimist.    

Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.

Erich Pehap “Kaks naist”, 1960ndad

MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Ava 30 x 20 cm, koos raamiga 49 x 38,5 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.  

Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
 

Mauri Gross “Sosista edasi”, 2021

5 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 129 x 82 cm (raamiga 132,5 x 85,5 cm). Flat-screen televiisori mõõtudes kunstiteose "Sosista edasi" tihedat taimestikku lähemalt uurima asudes jääb pilk üsna kiirelt peatuma vaid ühte õide või kõrrelehte korraga. Sellest mitmekihilisest taimerägastikust leiab rahu, aega ning salapärase tuuleiili hüpnotiseeriva sosina: "Tule ja tantsime koos!" Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Vaata ka kunstniku tõlgendust oma loomingust, sh käesolevast maalist: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=12s

Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad

Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile. Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri. Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.

Mauri Gross “Punastab”, 2021

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 50 x 60 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Erich Pehap “Piknik”, 1947

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 22,6 x 25,7 cm. Raamiga: 43,6 x 50,6 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on valminud tema Rootsi perioodil, mil kunstnik töötas reklaamibüroos ning nädalavahetuseti tegeles oma lemmiktegevuse ehk maalimisega. Katsetusaltina on Pehap siin vaid üht tooni kasutades andnud edasi õdusa pühapäeva sooja idülli. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Elmar Kell “Tants kurega”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 100 x 70 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.