Näitan 556–570 tulemust 580-st

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.

Eduard Wiiralt “Näkk”, 1926

MÜÜDUD Puulõige. Raamitud. Mõõdud: 21,5 x 16,6 cm Odessast pärit ukrainlanna Halina Izdebska ning tema poolakast abikaasa Vladimir Izdebsky aitasid Wiiraltil Pariisis end sisse seada. Nii pakkusid nad talle 1925. aasta lõpus ulualust kuniks kunstnik leidis endale korteri Montparnasse’il, Impasse du Rouet 7. Samasugust lahkust eestlaste vastu on pere pakkunud ka teistele eestlastele, muuhulgas peatusid seal Kuno Veeber ja Adamson-Eric. Tänutäheks abi eest valmis Wiiraltil teos „Näkk“, mis sai illustreerima Halina Izdebska luulekogu „La naiade ivre“ (eesti k. „Joobunud najaad“; kirjastus Ceux qui viennent, Pariis 1926), täpsemini selle luuletust „L’arc en ciel“, 1927 (eesti k. „Vikerkaar“). Najaadid, kreeka mütoloogiast tuntud imekaunid nümfid valvasid allikaid ja järvi. Wiiralti õrn ja malbe olekuga najaad on asetatud kuupaistel järvestseeni, millel laines lokkidega kaunitar graatsiliselt öist suplust naudib.

Raivo Järvi “Jõehobu trepikojas”, 1978

Litograafia. Soovi korral saame abiks olla teosele raami valimisel ja kergel puhastamisel. Mõõdud: Lm 56,5 x 44 cm, plm 53,5 x 40,5 cm. Raivo Järvi (1954-2012) lõpetas ERKI 1979. aastal graafikuna ning sai peagi tuntuks imeliste loomapiltide joonistaja ning lugude jutustajana. "Jõehobu trepikojas" on ühest küljest nii koduselt lähedane kui sürreaalselt müstiline teos, mis peegeldab hästi "Jutupliiatsi" autori fantaasiarikast maailma.

Eduard Wiiralt “Päevalehte lugemas”, 1918

MÜÜDUD Kõrgtrükk, tsinkograafia. Raamitud. Mõõdud: kujutise mõõt 9 x 5,9 cm, koos raamiga 43 x 35,5 cm. Teos on valminud 1918. aastal illustratsioonina Henrik Saare raamatule "Käbid torbiku sees". Päevalehte lugev ja piipu popsutav vanahärra on Wiiralti vanaisa Jüri Assur, keda kunstnik natuuris raamatu jaoks joonistas.  

Avo Keerend “Pajude all”, 1956

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 23,5 x 18,3 cm. Koos raamiga 42 x 37 cm
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik. Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all). Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.

Ado Lill “Nägu”, 1989

MÜÜDUD Ofort, akvatinta. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: ava 16 x 11 cm. Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.

Udo Külv “Kalur”, ca 1967

MÜÜDUD Mõõtmed: pildiväli 42 x 30 cm, koos raamiga 69,5 x 57 cm. Udo Külv (Köhler) sündis 1917. aastal Tallinnas ning viljeles nii graafikat kui maali. Tema vanavanaisa oli legendaarse Johann Köleri vanem vend. Külv illustreeris ja kujundas arvukalt raamatuid ning töötas ETVs kunstnikuna. Udo Külv oli üdini loodusemees ning armastas käia maalimisretkedel erinevates Eesti looduskaunites paigus, sh mereäärsetes külades Põhja-Eestis, Saaremaal ning Peipsi ääres. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos valminud just ühel neist reisidest.  

Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985

MÜÜDUD Kõrgtrükk, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Ava mõõt 26 x 23,9 cm Tõnis Vint (1942 - 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige.  Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana.  

Ardo Sivadi “Toolse linnus”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 80 cm. Ardo Sivadi (1900-1966) oli Narvas sündinud pallaslane, kellele sageli andis ainest vaated Ida-Virumaalt. Samuti tegi ta mitmeid Tallinna vaateid.

Jüri Ristna “Muusa”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 24 x 19 cm.  

Jüri Ristna “Rannamännid”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 36 x 40 cm. Jüri Ristnat inspireeris mitmekesine Eestimaa loodus ning väga tihti kasutas kunstnik oma loomingus just rohelise erinevaid varjundeid.  

Lembit Saarts “Tantsupidu”, 1957

Õli, paber. Raamitud. Mõõdud: ava 19 x 26,5 cm, koos raamiga 30 x 37 cm. Tartumaal sündinud Lembit Saarts oli erakordse värvitunnetusega kunstnik, kelle loomingut mõjutas Pallase maalikooli vaimsus ja esteetika. 1957. aastal valminud "Tantsupeo" hoogne ja vaba õhustik kiirgab endast rõõmu ning elujanu, mida aasta varem Kasahstani vangilaagrist vabanenud ning kodumaale naasnud kunstnik lõpuks ometi endast taas välja lasta sai.

Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel. Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.  

Jüri Arrak “Tiiger”, 1985

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Mõõdud: Plm 32,5 x 41,8 cm, raamiga 50 x 57 cm. 1980. aastail, eriti selle teisel poolel ilmus Jüri Arraku (1936-2022) loomingusse märkimisväärselt enam loomi. Lisaks lõvidele ja geparditele inspireeris teda majesteetlik tiiger. Kui Arraku allegooriliste estampide ja maalide puhul kohtame tihti mõistukõnet, varjatud õpetussõnu, siis loomaportreede puhul otsis kunstnik loomadest puhast, puutumata ilu. Valge tiiger, kes sünnib vaid siis, kui mõlema vanema poolt on saadud valge geen, mõjub oma eristuva karvkatte tõttu eriti eksootilise ning suursugusena. Arraku tiiger on võimas ja tugev, valmis kaitsma oma perekonda, riiki ja maad. Ta seisab kindlalt ja vankumatult oma mäel, lihaselised käpad valmis sekundiga spurtima ning meel ergas ja valvel. Kunstnik on teosele kandnud oma sügava armastuse looduse ja loomariigi vastu, tuues välja vägeva kiskja nii sisemise kui välimise ilu.