E-pood
Kuvatakse 61–90 tulemust 1249-st
Tiiu Pallo-Vaik “Kevadised õied”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 35,5 cm, raamiga 44 x 41 cm.
All vasakul: T PALLO-VAIK
Legendaarse kunstirühmituse ANK 64 liige Tiiu Pallo-Vaik (s 1941) ühendab oma loomingus realistliku motiivi ja puhtmaalilise abstraktse aktsendi. Loomult romantik, kannab Pallo-Vaigu maale ja akvarelle lüüriline meeleolu.
Evi Tihemets “Eesti ornament”, 2007
Söövitus paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 27,5 x 28 cm.
All vasakul: "Eesti ornament" /söövitus/ 3/35
All paremal: Evi Tihemets, 2007.a.
Silmapaistvalt andeka joonistusoskusega, kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Tema loomingust leiab muuhulgas nii loodus- kui linnamaastikke, portreid ning põnevaid kollaaže.
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 23 x 16,5 cm, raamiga 47 x 40 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgarwalter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Hilda”, 1965
Viltpliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28 x 38 cm, raamiga 54 x 63 cm.
All paremal: EW 65
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Tõnis Laanemaa “Aegruum VIII”, 2007
Ofort, kõrgtrükk paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 24,7 x 28 cm.
All vasakul: Aegruum VIII. Ofort, kõrgtrükk I 2/35
All paremal: Tõnis Laanemaa 2007.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 55 x 50 cm.
All paremal: Meiu Münt 2003
Pöördel: Meiu Münt “Pihik“ 2003 (õli, lõuend)
Meiu Mündi loomingusse ilmusid kleidid 2000. aastate alguses, algul taustaobjektidena, seejärel juba eraldiseisvate portreedena. Kunstnik ise selgitab teemani jõudmist nii: “Ehk on selle balletikleidi teema juured minu lapsepõlves, esimesest neljanda klassini käisin balletiringis ja unistasin muidugi baleriiniks saamisest. Esinesime kooli kevadpidudel ja isegi Vanemuise laval. Ühel korral kandsime kohevaks tärgeldatud valgest marlist balletikleidikesi – see on nii meeles, et peaaegu võin praegugi tunda sõrmede vahel seda jäika seelikuosa. See on kehamälu, kui füüsiliselt tunned mingeid aistinguid seoses mõnede mälestustega.” (Meiu Münt, Peeter Talvistu “Meiu Münt. Punane ja must”, 2020, lk 46).
Läbi pikkade sajandite naiselikkuse rõhutamise ühe põhilise riietusesemena kasutatud pihik mõjub tänases kontekstis kui ajalooline artefakt, omamoodi portree aadlidaamide lugudest, armuseiklustest ja hommikusest riietustseremooniast. Ning samaaegselt on see soe ja inimlik austusavaldus naiselikkusele, mida võimendab õrnalt lillelise mustriga taust.
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata kujunes Ohakast märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Võrumaa romantiliselt lainetava maastiku rüppe peitunud Kütioru puutumatu loodus omas Ohaka kujunemisel murrangulist rolli. Nagu on öelnud kunstiteadlane Liis Pählapuu, sündisid just seal tema tuntuimad mütoloogilised maastikuvisioonid. Nii ka käesolev teos, kus kunstnik annab järveäärse loodusmotiivi edasi laiade ning hoogsate pintslilöökidega. Peegelduse ilule rajatud kompositsioonis mängivad omavahel tumedad kaldaviirud ning pilvedest heledaks värvunud veepind.
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 71 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. Leškin 1981.
Pöördel: Leškin Viktor Semjoni Sünd. 1914. tesotatud 1981. "Kiisa jõel"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
BRON. Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45,8 x 49,2 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All vasakul: Proov “Tühjaks jäänud tuba” (söövitus)
All paremal: VTolli 1968
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Henno Arrak “Otepää motiiv”
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 9 x 12,5 cm, raamiga 24 x 27 cm.
All keskel: HArrak
Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 130cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. OHAKAS 89
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Õli puitlaastplaat. Raamitud.
Mõõdud: 32,5 x 23 cm, raamiga 47 x 38 cm.
All paremal: E A 77.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 25,5 x 34 cm, raamiga 40 x 48,5 cm.
Pöördel: Varmo Pirgi teos "Naine rattaga". Varmo Pirk Maastiku etüüd 1954 õli
Pallaslane Varmo Pirk (1913–1980) jõuti napilt enne lõputöö kaitsmist 1945. aastal arreteerida ja nii sattus kunstnik sarnaselt paljudele saatusekaaslastele aastateks vangilaagrisse, kust naases alles 1954. aastal. Tagasi Tartus olles puutus ta kokku Aleksander Vardiga ning hakkas tema mõjul impressionistlikumalt maalima.
Ernst Hallop “Muistsed talud (Kihnu)”, 1951
Pastell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: lm 35 x 49 cm.
All paremal: E Hallop 1951
Pöördel eraldi taga papil: Vanad Kihnu talutared E Hallop 1951 a. "Muistsed talud"
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
All paremal: Pere
Pöördel: HARJUTUSI LILLEDEGA 1992 Pere
1980-1990ndate eesti neoekspressionismi juhtfiguur Peeter Pere (s 1957) on mitmekülgne autor. Tema loomingulisest pagasist leiame nii maalikunsti, installatsioonid kui hooned, mida ta arhitektina loonud on.
Pere kunstilisse kõrgaega kuuluv maal on võrreldes tema varasemate figuratiivsete kompositsioonidega erandlik, seda eelkõige oma pretensioonituses. Peaaegu toonmaalist lähtuvale teosele maalib kunstnik vaid ühe lilleõie, ent annab sellele täieliku autonoomsuse kanda võrratult kogu lõuendit. Vaid õie servadesse ning varrele vajutab ta pintsliga pruunikad ja punakad aktsendid, lisades nii teosele korraga nii dramaatilisust kui ruumilisust. Ülemisse serva maalib ta punase märgi, mis lisab kollaažiliku elemendi ning viitab “harjutuse” protsessile.
Ent Pere ei piirdu värviga, vaid uurib maali pinda kui füüsilist keha, muutes klassikalised motiivid – nagu lill – kontseptuaalseteks ja materjalipõhisteks harjutusteks. Ühtlasi jätab ta õhku maaliruumi enda. Või siiski – ehk peitis mässajameelega Pere efektse õiekrooni taha hoopis 1990ndate algusele iseloomuliku punkrokilikult krobelise seina, peegeldades nii toonast eesti kunsti uuenemisvaimu, kus klassikalised teemad valati uude, radikaalsesse vormi.
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Jüri Arrak “Suvisel päeval”, 1962
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37 x 57 cm, raamiga 53 x 72 cm.
All vasakul: JArrak 62
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut.
Johannes Võerahansu “Tallinna vanalinna vaade”, 1973
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 49 cm.
All paremal: A. Puström-Uus
Arville Puström-Uus (1921-2014) armastas lilli kujutada ning käesoleval teosel on tema kangelannaks lopsakad karikakrad, mis läbi Marju Läniku kuulsa laulu on pea iga eestlase mällu kinnitunud kui armastuse sümbol.
Sama lopsakas kui õied ise, on ka kunstniku värvikäsitlus, mille mõju põhineb tumeda ja heleda kontrastil. Valides tagapõhjaks tumerohelise ning lastes valgusel paista otse heledatele õiekroonidele, loob ta volüümi andva sügavuse efekti. See on värskendav sõõm suve värskest ja külluslikust hingusest.
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 35 cm, raamiga 70 x 45 cm.
All vasakul: VOHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Evald Okas “Mõtisklus”, 1965
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 21,3 x 49,7 cm.
All vasakul: Mõtisklus. Ofort, akvatinta 5/15
All paremal: EOkas 965
Evald Okas (1915-2011) oli üks eesti 20. sajandi mitmekülgsemaid kunstnikke, kelle looming hõlmas nii monumentaalmaali kui ka kõrgetasemelist graafikat. 1960. aastate keskel süvenes tema töödes psühholoogiline üldistus ja figuuri poeetiline käsitlus.
See 1965. aasta tundlik teos kujutab lamavat naisfiguuri, kelle vorm kerkib tumedast, peeneteralise akvatinta taustast. Okas modelleerib keha läbi õrna joone ja heleda pinna, mis sügava musta ruumi taustal mõjub piduliku ja võimsana. Nii kujuneb „Mõtisklusest” intiimne ja meditatiivne teos, milles keha ei ole pelgalt anatoomiline vorm, vaid sisekaemuse kandja.
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Karl Burman junior “Vaade Tabasalust”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 27 cm, raamiga 45 x 46 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.a.
Teos vajab puhastust.
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Enno Ootsing “Poiss ja liblikas”, 1975
Värviline puulõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 18 cm, raamiga 46 x 36 cm.
All vasakul: VIII
All paremal: E. Ootsing
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Käesolev teos on illustratsioon A. H. Tammsaare jutustusele “Poiss ja liblikas”.
Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "LAHT" 1980 50x70 V.OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.