E-pood
Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!
Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!
Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee
Näitan 1–30 tulemust 475-st
Herald Eelma “Toompea”, 1976
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 32,3 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: "Toompea" pehmelakk
All paremal: Eelma 76
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Esko Lepp “Hommik”, 1970
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 24,5 cm, raamiga 48 x 39 cm.
All vasakul: "Hommik" akvatinta 1970
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Valdur Ohakas “Suvine kompositsioon”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm, raamiga 44 x 44 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Karl Tael (Doll) “Kivimurd”, 1936
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 52 x 76 cm.
All paremal: K. Doll 1936
Pöördel: Kivimurd. K. Doll
Karl Tael (kuni 1941. aastani Doll, 1894-1975) oli lisaks kunstnikuna tegutsemisele tuntud ka kui Riigi Trükikoja graveerimismeister, rahatähtede ja postmarkide kavandaja ning samuti klassikalises vasegravüüris valminud Eesti kultuuritegelaste portreede autor.
Selgevormiline „Kivimurd“ on iseloomulik näide Taela maalilaadist, mis oli enamasti mahedates toonides ning jutustas üldistavas laadis lugusid inimeste igapäevastest tegemistest, käesoleval juhul karjääris. Kunstniku käe all muutub aga stseen omamoodi poeetiliseks, sellel toimetavad inimesed saavad omaks ning soe valgus viitab rohkem romantilistele lõunamaa riikidele kui kodusele Eestile. Ometigi on tegu aga Eestimaaga, millise paigaga täpsemalt, jääb aga vaid kunstniku teada.
Tõnis Mäerand “Üksildus”, 2025
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Üksildus" september 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Tõnis Mäerand “Üksildus”, 2025.
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 16,5 x 25 cm, raamiga 27 x 36 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Üksildus" oktoober 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Juss Piho “Punane korsten”, 2025
Õli lõuendil.
Mõõdud: 27,5 x 35,5 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "PUNANE KORSTEN 27,5x35,5 cm 2025
Juss Piho on Eesti Kunstnike Liidu liige. Selgepiiriliste figuuride ning kujunditega loob ta korrastatud minimalistlikke maailmu, milles ometigi sünnivad jutustused, mis paeluvad vaatajat oma äratuntavate motiividega.
Juss Piho “Hoone”, 2025
Õli lõuendil.
Mõõdud: 36 x 27 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "HOONE" "BUILDING" 36x27 cmOIL ON CANVAS ÕLI, LÕUEND 2025
Juss Piho on Eesti Kunstnike Liidu liige. Selgepiiriliste figuuride ning kujunditega loob ta korrastatud minimalistlikke maailmu, milles ometigi sünnivad jutustused, mis paeluvad vaatajat oma äratuntavate motiividega.
Adolf Kortel “Etüüd maalritest”, 1962
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1964
Jüri Ristna “Kuldne valgus”, 1993
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 36 cm, raamiga 34 x 42 cm.
All vasakul: SIR-NAT 93
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
BRON. Valdur Ohakas “Kuuvalgel”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 27 x 27 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Henno Arrak “Suveidüll võrkkiiges”, 1980
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56,5 x 48,5 cm.
All vasakul: HArrak 1980
Suvise aeglaselt kulgeva idülli allegooriana sobib võrkkiiges poseeriv naine teemasse nagu rusikas silmaauku ja Henno Arrak (1930-2017) pole jätnud juhust kasutamata. Väga hea joonistajana demonstreerib kunstnik nii oma perfektset viirutustehnikat kui ka esteetilist maitset – ta ei välju kompositsioonis hea maitse piiridest.
Kohati meenutab Arraku valguse-varjuga modelleerimine renessansikunstnike või natsareenlaste joonistusi. Et aga töö liiga pinnaliseks ei jääks, asetab ta stseeni taustale tumedamas koloriidis kadakate puhmad, luues niimoodi sügavuse mõõtme.
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Viktor Karrus “Värvides maastik”, 1971
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 34,5 x 41,2 cm.
All paremal: V. Karrus 71
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Maks Roosma “Mets”, 1930-1940
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 34,8 x 27 cm, raamiga 47 x 39 cm.
All paremal: MRoosman
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 33 cm.
All vasakul: A. Jegorov
Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31).
Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Aleksei Viilup “Talumaastik kraaviga”, 1940-1950
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 39,5 cm, raamiga 42 x 54 cm.
Aleksei Viilup (1916-1978) lõpetas 1941. aastal J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli. Pärast sõda töötas ARS'is ja maalis selle kõrvalt erinevaid žanreid. Antud etüüd on talle iseloomulikus kerges, voolavas laadis ja heledas koloriidis.
August Pulst “Suvine aed õitsva õunapuuga”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 47,5 cm.
Pöördel: A. PULST 61×47,5
Enne I maailmasõda koos Konstantin Süvaloga Riia kunstikoolis õppinud maalija ja museoloog August Pulst (1889-1977) jäi oma kunstilises loomingus truuks impressionistlikule käsitluslaadile. Kunstiteadlane Mai Levin on kirjutanud, et Pulsti mõjutasid “juugendajastu kunstile laiemalt omane kevadevaimustus, helenenud koloriit ja kompositsioonitunnetus, mida ta koges Riia kunstimiljöös” (“August Pulst kunstnikuna”, 2025, lk 31).
Helgus ja värskus iseloomustavad ka käesolevat, hetke meeleolu tabamisele keskendunud maali, milles võluvad õhuvirvendused ja kiire pintslitöö. Tuules võbelevad puulehed esiplaanil ja tinglikult maalitud metsaviir taustal moodustavad ühe maalilise terviku, millesse harmooniliselt sulandub ka maja. Kujutage vaid, kui mõnus oleks sealsel rõdul istudes hommikust kohvi nautida – miljonivaade õitsvale aiale!
Evald Okas “Lamav akt”, 1989
Eveline Adelheid von Maydell “Baleriin ja tema sõber”, 1923
Tušš paberil.
Mõõdud: lm 13,4 x 18,5 cm.
All paremal: Eveline v. Maydell New york 1923
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eveline Adelheid von Maydell (aastani 1914 Frank; 1890-1962) oli Eestis tegutsenud saksa soost kunstnik, kelle noorusaeg möödus Pärnumaal. Tema kunstiõpingud algasid Riias, jätkusid Peterburis ja lõppesid Düsseldorfi Akadeemias.
Väino Paris “Sünnipäeva kimp”, 1990
SAABUMAS. Enn Volmere “Pühajärv”
SAABUMAS. Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Enno Lehis “Kased”
Viktor Leškin “Pirita klooster sügisel”, 1975
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49,2 x 70,2 cm.
All paremal: В. Лешкин 1975.
Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud lausa kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maastikumaalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Leškin vajas maalimiseks vahetut kontakti natuuriga, selles loodusega suhtlemise vahetuses ongi tema maastike võlu. Pirita klooster ise sai 1975. palju tähelepanu, eelkõige, kuna sel aastal hakati seal uuesti läbi viima arheoloogilisi uurimustöid. Kunstnikku on antud töö juures aga lisaks kloostrile endale paelunud sügise kuldsed toonid ning taevas oma tuules lendlevate pilvedega.
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Benita Vomm “Lilled”, 1991
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 50,5 cm, raamiga 56 x 60 cm.
All paremal: B. Vomm 1991
Pöördel: BENITA VOMM, ARTIST "LILLED", ÕLI 1991 "FLOWERS", OIL 1991
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Viktor Leškin “Sügis metsas”, 1987
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm, raamiga 60 x 80 cm.
All paremal: V. Leškin 1987.
Pöördel: Leškin Viktor Semjon'i p. Sünd 1914.a teostatud 1987. "Sügis metsas"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.