E-pood
Kuvatakse 91–120 tulemust 1249-st
Richard Sagrits “Toolse”, 1967
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 19,8 x 25,2 cm, raamiga 38 x 46 cm.
All vasakul: Linool. 1967.
All keskel: "Toolse"
All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 12,5 x 27 cm, raamiga 28,5 x 42,5 cm.
All vasakul: "Saaremaa küla" v. linool
All paremal: H Eelma 66.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Henno Arrak “Pähklipuust diivan”, 1967
Linoollõige paberil. 1967.
All vasakul: Pähklipuust diivan. Linoollõige, 23/25 V
All paremal: HArrak 1967
Selle võluva teosega astub Henno Arrak (1930-2017) dialoogi kunstiajaloo suurmeistri, itaalia renessansskunstniku Giorgionega, kelle „Magav Venus“ (1510) on inspireerinud nii Tiziani, Manet´ kui ka mitmeid teisi järgnevate põlvkondade kunstnikke – ka Arrakut. Näeme siin sarnasusi nii teose kompositsioonis kui esiplaanil oleva figuuri poosis kui ka pehmetes draperiivoltides ning diskreetselt kehakumerusi järgivas tagaplaanis.
Viimase järgi on Arrak teosele nimegi pannud. Ent just seda hinnalist, pähklipuust nikerdustega diivanit lähemalt uurides, märkame delikaatseid mustrimänge ja voluute, mis juhivad tähelepanu esiplaanil oleva kauni naise nõtkele figuurile, kes on diivanil hetkeks justkui suigatanud – käsi õrnalt põse all, teine vabalt puusal lebamas. Arraku „Venus“ ei provotseeri ega paku ennast. Ta ei võistle ega allu.
Ta ei varja oma keha ega tunne ka häbi. Ta lihtsalt on. Siin on sulnis ilu, millest vaataja saab osa kui millestki ülevast, mitte kui ihalusobjektist. Naine seal väärispuidust diivanil ei ole vaataja jaoks, ta on seal iseendana, iseenda jaoks. Nautimas rahulolu ja põgusat uinakuhetke. Meie ees on puhas olemise ilu.
Maks Roosma “Vana Toompea”
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28 x 19,5 cm, raamiga 48 x 38 cm.
All vasakul: Vana Toompea. Kuivnõel
All paremal: Maks Roosma
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Stina Murakas “Kodu”, 2014
Õli lõuendil.
Mõõdud: 130 x 180cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Teose vaatamise soovi korral palun andke enne galeriisse tulekut märku! Aitäh.
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Eveli Varik “Valulävi”, 2007
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Valdur Ohakas “Maastik saarega”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "Maastik saarega" 1980 50x70 V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Malle Leis “Rõõmsaid Jõule!”, 1987
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 17,7 x 32,8 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: Rõõmsaid jõule! serigraafia 14/50
All paremal: M. Leis 1987.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
BRON. Malle Leis “Head Uut Aastat!”, 1986
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 17 x 34 cm, raamiga 37 x 52 cm.
All vasakul: Head Uut Aastat! 30/48
All paremal: M. Leis 1986.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Henno Arrak “Istuv akt”, 1987
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 27,7 x 22,5 cm, raamiga 50 x 42 cm.
All vasakul: Istuv akt. Vernis mou, 7/50
All paremal: HArrak 1987
Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Vladimir Bogatkin “Õhtune rannik”, 1961
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38,7 x 58,2 cm, raamiga 63 x 82 cm.
All vasakul: II.III.61.
All keskel: Pühendus
All paremal: Богаткин 61.
1934. aastast silmapaistva graafiku ja maalija Aleksei Kravtšenko stuudios, seejärel 1936-1940 Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis Peterburis õppinud Vladimir Bogatkin (1922-1971) oli hinnatud kunstnik, kes jagas oma elu Tallinna ja Moskva vahel, mida tingis üheti nii armastus Eesti vastu kui ka abikaasa Valli Lember-Bogatkina, kes siit pärit oli.
Aleksander Pilar “Tallinn”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 40,5 x 49 cm, raamiga 54 x 63 cm.
All paremal: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 40 cm, raamiga 50,5 x 48,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 77
Pöördel: "Kui õunapuud õitsevad" Väino Paris 1977
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Käesoleval teosel särab lopsakas õievahus kümblev õunapuu.
Virge Jõekalda “Paradiis”, 2007
Kuivnõel paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 46,5 x 33 cm.
All vasakul: Paradiis I AP
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: Virge Jõekalda 2007
Eesti graafik Virge Jõekalda on lõpetanud aastatel 1981–1988 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis graafika erialal. Ta on olnud aastatel 1995-2007 graafika ja joonistuse õppejõud Eesti Kunstiakadeemias. Jõekalda on osalenud enam kui sajal rahvusvahelisel graafikanäitusel ning lisaks sellele on tal olnud 56 isikunäituseid.
Mall Nukke “Mäng pärast mängu”, 2007
Digitrükk paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 21 x 30 cm.
All vasakul: "Mäng pärast mängu" digi /35
All paremal: MNukke 07
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Maret Olvet “Eesti ikoon”, 2007
Silvi Liiva “Tants”, 1970/2007
Ofort paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 34 x 33 cm.
All vasakul: Tants. ofort 9/50 T. p. / 'a
All paremal: Silvi Liiva 1970/2007
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Mare Vint “Tuul”, 1990
Serigraafia paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 26 x 25,5 cm.
All vasakul: 55/180 "Tuul" serigraafia
All paremal: MVint '90
Graafik Mare Vindi (1942 – 2020) oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes.
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Rein Tammik “Les Petites Femmes de Paris”, 1998
Giclée lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 87,5 x 60,4 cm, raamiga 89 x 63 cm.
Pöördel: 10 Gliclée lõuendil 60,4x87,5 cm 1998. a TAMMIK "les Petites Femmes de Paris"
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides.
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 30,5 cm, raamiga 29 x 38 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Ofort, kuivnõel, kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,2 x 36,5 cm, lm 51 x 48,5 cm.
Teose all: Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79. Ofort, külmnõel, kõrgtrükk. 7/15 Tõnis Laanemaa 2016.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 50,5 cm, raamiga 79 x 69 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Motiv från Harlem (New York)
Boris Ninemäe oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Omaette peatüki moodustavad tema loomingus reisimuljed. Sarnaselt Eestimaa elanike igapäevaseid tegemisi kujutavale temaatikale jätkab Ninemäe seda ka oma reisisarjas ja loob üldistatud ülevaateid.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, raamiga 50 x 41 cm.
Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata
Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Richard Kaljo “Suplevad naised”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 18,3 x 9,8 cm, raamiga 39,5 x 31 cm.
All vasakul: Puugravüür 1961
All paremal: RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Vive Tolli “Peeker”, 2007
Söövitus, kõrgtrükk, vask paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 22,6 x 26,6 cm.
All vasakul: 12/50 "Peeker" (söövitus, kõrgtrükk) vask
All paremal: VTolli
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Urmas Viik “Vari I”, 2007
Avo Keerend “Seade XXVIII”, 1991
Kõrgtrükk, serigraafia paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: lm 40 x 30 cm.
All vasakul: Seade XXVIII 48/300
All paremal: Avo Keerend 1991
Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.