E-pood
Kuvatakse 151–180 tulemust 1249-st
Peeter Allik “Natüürmort niidirulliga”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 72 cm.
Pöördel: Peeter Allik 89
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Brainwashing machine”
Segatehnika, ready-made kangal. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 65,5 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Aleksander Pilar “Otepää”, 1962
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 31,8 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All paremal: Pilar 62
Pöördel kleepsudel: Otepää. 1962. Отепя. 1962.
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Jüri Palm. Kavand maalile “Kangelassurm”, 1975
Tušš, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 24,9 cm, raamiga 48 x 48 cm.
Pöördel pliiatsiga J. Palmi mitte puutuv tekst: ISA! Ärata mind kohe kui ise tõused! Elvi
Jüri Palm (1937-2002) oli eesti graafik ja maalikunstnik. Ta õppis aastatel 1956–1963 ERKI-s keraamikat ja graafikat. Ta oli 1965. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.
Jüri Palmi õlimaal "Kangelassurm" asub Eesti kunstimuuseumis.
Maret Olvet “Vana turu kael”, 1978
Edgar Valter “Kindral”, 1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 35 x 27 cm, raamiga 50 x 42,5 cm.
All vasakul: EW 63
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Erich Pehap “Akt”
Pliiats, Joonisfilmi vinüülpaberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45,5 x 29,5 cm, raamiga 69 x 53 cm.
All vasakul: PEHAP
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Evald Okas “Õhtune Toompea”, 1961
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 33 x 64,5 cm, raamiga 49 x 80 cm.
All vasakul: Õhtune Toompea. Akvatinta.
All paremal: EOkas 961
Teos vajab restaureerimist.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Ta on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Helgi Hirv “Hansu-Jürka talu Ruhnus”, 1970
Pehmelakk, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43,7 x 51,4 cm, raamiga 61 x 68 cm.
All vasakul: "Hansu-Jürka talu Ruhnus", vernis mou, akvatinta, II 4/50
All paremal: H. Hirv, 1970.
Helgi Hirv (1925-1977) oli eesti graafik. Ta alustas oma kunstiõpinguid 1943. aastal Pallase kunstikoolis. 1951. aastal lõpetas Ado Vabbe ja Leopold Ennosaare õpilasena Tartu Riikliku Kunstiinstituudi.
Helgi Hirve abikaasa oli maalikunstnik Louis Pavel ja nende poeg on luuletaja Indrek Hirv.
Sama teose eksemplar kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Peeter Sink “Päikeseloojang”, 1930ndad
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 33,5 x 49 cm, raamiga 49 x 63 cm.
All paremal: P. SINK
Peeter Sink oli eesti maalikunstnik. 1919. aastal lõpetas ta Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel.
Olga Terri “Liiliad”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 34,5 cm, koos raamiga 55 x 50 cm.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Reti Saks “Julge samm”, 2003
Leslie Laasner “Märg linn”, 2014
Vive Tolli “Kalur kassiga”, 1965
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 32 cm, raamiga 41 x 53 cm.
All vasakul: 4. "Kalur kassiga" (söövitus) vask
All paremal: VTolli 1965
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Eveline Adelheid von Maydell “Mõtlik kaunitar”, 1921
Tušš paberil.
Mõõdud: lm 18,5 x 13,5 cm.
All paremal: Eveline v. Maydell 1921
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eveline Adelheid von Maydell (aastani 1914 Frank; 1890-1962) oli Eestis tegutsenud saksa soost kunstnik, kelle noorusaeg möödus Pärnumaal. Tema kunstiõpingud algasid Riias, jätkusid Peterburis ja lõppesid Düsseldorfi Akadeemias.
Richard Kaljo “Eeden”, 1967
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 18 cm, raamiga 41 x 31 cm
All vasakul: “Eeden” puugravüür 67 RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos “Eeden” oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades” ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Edgar Valter “Hobused öös”, 1960ndad
Õli, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 40,4 x 28,6 cm, raamiga 62 x 50 cm.
Edgar Valteri üheks lemmiktehnikaks õlimaali kõrval oli õligraafika. Selle nime andis kunstnik teostamisviisile ise, sest keegi teine Eestis seda ei viljelenud ning nii polnud ka meie keeles sobivat vastet. Õlivärviga kaetud pinnale graafilise joonise lisamine tekitas igal korral uue ja põneva tulemuse, millega Valter katsetas niikaua kuniks saavutas perfektse tulemuse.
Edgar Valter “Lustakas pilt”, 1962
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 20 x 11 cm, raamiga 35 x 27 cm.
All paremal: EW 62
Edgar Valter (1929-2006) päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Tema illustratsioonid ja lõbusad šaržid kuuluvad eesti huumorikunsti klassikasse.
Edgar Valter “Kummalised juhtumised öös”, 1964
Enn Põldroos “Perfomance”, 2023
Digimaaling lõuendil. Teose tiraaž on 25.
Mõõdud: 85 x 69 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Erich Pehap “Kellalööja”
Segatehnika paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 50 x 35 cm.
All paremal: E. P
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Valdur Ohakas “Akt rohelisel”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 29,5 x 41,5 cm, raamiga 32,5 x 44,5 cm.
Üleval paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Aleksander Pilar “Alpikannid”, 1966
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 40 x 57 cm.
All vasakul: Pilar 66
Pöördel: "Alpikannid" A. PILAR 1966 40x57
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. Käesoleval teosel vallutavad vaataja meeled hõrgult mahlakad alpikannid.
Roman Mänd “Kivine jõgi”, 1985
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 50 cm, raamiga 45 x 60 cm.
All paremal: RM
Pöördel: ROMAN MÄND KUSTAVI p s. 1915 a. "KIVINE JÕGI" 38x50 cm teostatud 1985 a.
Roman Mänd (1915-1991) oli eesti kunstnik. Ta lõpetas 1941 aastal Tallinna Riikliku Kõrgema Kunstikooli, kus maaliõppejõuks oli Johannes Greenberg. Ta oli abielus lastekirjaniku Heljo Männiga.
Edgar Valter “Õnnelik aednik”, 1963
Andrei Jegorov “Talvine kodutee”
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 33,5 cm, raamiga 33 x 43 cm.
All paremal: A. Jegorov
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Joann Saarniit “Kodu rannikul”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm.
All paremal: John Saarniit
Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt – August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Hugo Lepik “Lummav maastik”, 1945
Õli masoniidil.
Mõõdud: 61 x 80 cm.
All paremal: H. LEPIK 1945
Teos on värskelt restaureeritud ja suurepärases seisukorras. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.