Aleksander Pilar “Roosid”, 1977

520
Akvarell paberil. Mõõdus: ava 48 x 39,8 cm, raamiga 64 x 54 cm. All paremal: Pilar 77 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Roosid" võlub oma ühtaegse lihtsuse ja suursugususega - on ju Pilar siin kujutanud aedade kuningannasid Tarbeklaasi kuulsas sinises vaasis, ent tausta jätnud lakooniliselt lihtsaks, sest just nii saavad peategelased särada.

Johannes Võerahansu “Kolhoos “Uus elu””, 1951

640
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 41 cm, raamiga 37 x 55,5 cm. All paremal: JV. 1951 Kolhoos "Uus elu" Raplamaal Raikküla vallas asunud kuulsast miljonärkolhoosist räägiti 1950ndate alguses meedias palju, Johannes Võerahansu (1900-1980) on seda aga kujutanud ikka omas võtmes - keskendudes loodusele. Nii mõjuvad heinatööd tegevad inimesed loomuliku osana sellest.

Johannes Võerahansu “Vana toomingas”, 1976

550
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 28 x 19,5 cm, raamiga 42,5 x 34 cm. All vasakul: JV. Kiiu-Abla - 76 Üleval paremal: Vana toomingas Põhjarannikul Kuusalu vallas asuvat Kiiu-Abla (ka Kiiu-Aabla) küla jäädvustanud Johannes Võerahansu (1900-1980) demonstreerib teosel virtuoosset joonistusoskust. Üksik toomingas mõjub sel kivisel rannaküla maastikul Võerahansu loomingus kui sümbol Eestimaa looduse sitkusele ja jõule.

Johannes Võerahansu “Lodjad Emajõel”

420
Süsi paberile. Raamitud. Mõõdud: ava 28 x 19,5 cm, raamiga 42,5 x 34 cm. All paremal: JV lodjad emajõel  

Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad

2 650
Tempera, guašš papil. Raamitud. Mõõdud: 48 x 33 cm. All vasakul: A. Jegorov Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31). Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.

Anatoli Strahhov “Mäng kahele I”, 2025

1 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 34 x 28 cm, raamiga 48 x 42 cm. All paremal: STRAHHOV. A Pöördel: "MÄNG KAHELE" I STRAHHOV. A TALLINN. 2025. Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri.

Ivar Kaasik “Hype V”, 2020

4 000
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 60 cm. Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering. Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist. Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana. Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks. Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.

Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024

8 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: 2022/24 J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977

1 200
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm. All paremal: V. OHAKAS 77 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991

1 200
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla. Mõõdud: 50 x 69 cm. All paremal: M. BORMEISTER Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk. Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.

Priidu Aavik “Päev sadamas”, 1960ndad

1 100
Õli papil. 1960ndad.
Mõõt: 50 x 70 cm Priidu Aavik (1905-1991), kes oli ka ise kirglik meremees, tundis hästi nii merd ennast kui selle ääres elava rannarahva igapäevaelu. Töötades 1960ndatel kalalaeval, kujutas ta selle töö telgitagust elu otse ja varjamata, samas jättes sellesse mereeluga kokkukäivat poeesiat. Iga kalapüügist vaba hetke kasutas visandamiseks ja maalimiseks, selgitades: “Kunst õpetab eelkõige mõtlema, natuurist olemust nägema ja siis lõpuks ka tabama. Kui kunstnikul on alus käes, võib ta teha ükskõik mida, valesti teha siis ei saagi, üksnes isikupäraselt.” Kord, olles külma ja tuulise ilmaga 3 tundi järjest väljas maalinud, kopsupõletikku jäädes kirjutas ta: “Inimene peab end mugavusest lahti raputama, raskusi trotsima”, tervenedes aga teatas rõõmsalt: “ma sain s e l l e merepinna!” 1960ndatel maalis Aavik nii Norras kui Eestis Pranglil. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos just viimasest inspireeritud. Maali maalähedased toonid annavad edasi ranna ja mere jahedust, ekspressiivne maalilaad järgib täpselt nii vormi kui tuulte teekonda. Maali tsentris olev latern poolitab maali ja suunab pilgu helendava avaruse poole, kus hallide ja õrnlillade pilvemassiivide vahelt kumab helesinine taevas maheda kollasega. Just see viimane kõlab omamoodi kokkuvõttena tema elufilosoofiast, kus ta karmi kalurielu nimetab möödunud elu ilusaimateks loomingupäevadeks.

Silvi Liiva “Kesköö”, 2007

340
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 14,8 x 14 cm, raamiga 32 x 26 cm. All vasakul: Kesköö. Ofort 12/30 All paremal: Silvi Liiva 2007 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.  

Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981

1 300
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm. All vasakul: Karl Burman junior 1981. Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.

Tõnis Mäerand “Üksildus”, 2025

750

Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.

Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Üksildus" september 2025.a.

Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.

Tõnis Mäerand “Perfectus”, 2025

750

Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.

Mõõdud: 25 cm x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Perfectus" 2025.a.

Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.

Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025

1 650
Õli ja akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All paremal: Kai Kaljo 25 Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.  

Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987

1 000
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950

1 720
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm. All vasakul: J. Grünberg 50 Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.

Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Flicker pa änger Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.

Kaisa Puustak “Post ja köied”, 1985

1 650
Pehmelakk, kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: 31,5 x 45,4 cm, raamiga 55 x 68 cm. All vasakul: 16/20 Post ja köied (pehmelakk, kuivnõel) All paremal: KPuustak 85 Pikaaegne õppejõud ning legendaarne graafik Kaisa Puustak (s 1945) leiab inspiratsiooni argiesemetest enda ümber. Ta on lõpetanud 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal.

Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960

780
Akvarell, guašš paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 19,5 x 28,8 cm, raamiga 38 x 47 cm. All paremal: Karl Burman. 60 Pöördel: Taluõu - Harku küla - Karl Burman akvarell-guašš.

Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”

1 700
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm. All paremal: NINEMÄE. Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

1 350
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm) Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.

Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961

1 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 32 x 41 cm, raamiga 48 x 57 cm. Pöördel: Kikajärve motiiv Paganamaalt. Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.

Silvi Liiva “Õitsemine”, 1984

775
Ofort paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla). Mõõdud: plm 41,5 x 24 cm, raamiga 66,5 x 42,5 cm. All vasakul: Õitsemine. ofort. 10/30 All paremal: Silvi Liiva 1984 Eesti graafikas on Silvi Liiva (1941-2023) nähtus omaette, poeetilise sümbolismi suurkuju. Kui rääkida naiselikust peenusest, tundelisusest ja õrnusest, siis Silvi Liiva on see par excellence. 1980. aastatel toimub Liiva graafikas tegevus konkretiseerimata ruumis, kus sõnumit kannavad õrnad naisolevused. Nii ka "Õitsemises", kus kunstnik on kesksele kohale asetanud nõelpeente joontega kujutatud puu, mille õide puhkemist seda ümbritsevad figuurid imetlema on tulnud. Käesoleva tõmmise teeb eriliseks õrn punakas toon taustal, mis omakorda võimendab töö sõnumit.

Jüri Marran “Kannad”, 1978

1 950
Õli papil. Raamiga. Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm. All paremal: JM 78. Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.

Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960

780
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 26 x 36,5 cm, raamiga 48 x 56 cm. All paremal: EW 60 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt

Jüri Marran “Kevad”, 1977

1 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm. All paremal: JM77 Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.

Jüri Marran “Natüürmort”, 1972

1 300
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm. All vasakul: JM. 72 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.

Juss Piho “Tasakaal”, 1995

780
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 22,2 x 27,1 cm, raamiga 48 x 51,5 cm. All vasakul: "Tasakaal" /ofort/ 12/20 Tpl'a All paremal: Juss Piho '95 Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.