Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Marje Üksine “Õhtune natüürmort I”, 1988

780
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 35 x 40 cm, raamiga 60 x 60 cm. All vasakul: "Õhtune natüürmort I" All keskel: (värv. lito) 25/30 All paremal: M. Üksine 1988 Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort I”.

Olev Soans “Purjesõidu ajalugu”, 1976-1979

490
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 57 x 61,8 cm, raamiga 76 x 80 cm. All vasakul: /söövitus/ All keskel: Olev Soans 1976-79 All paremal: proov Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel.  Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.

Erna-Josephine von Deeters “Vaade Toompeale”, 1936

990
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23,5 x 37 cm, raamiga 44 x 56,5 cm. All vasakul: 1936 E. Deeters. Erna-Josephine von Deeters (1876-1961) oli pedagoog ja maalikunstnik. Omandas kunstihariduse Riias kui ka Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tema loomingusse kuulusid suuremalt jaolt akvarellid ja õlimaalid, kus kujutas nii lilli, interjööri- ja linnavaateid. Lisaks koostas postkaardisarju temperatehnikas, nii Tallinna, Narva, Tartu ja Riia vaadetest.

Ants Murakin “Kaljune maastik”, 1950

780
Segatehnika, guašš paberil. Raamitud. Mõõdud: Vm 18 x 25 cm, raamiga 41 x 47 cm. All vasakul: A. Murakin Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.

Olev Soans “Gooti arhitektuur Eestis”, 1978 – 1980

290
MÜÜDUD. Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 58,5 x 60 cm, raamiga 72 x 72 cm. All vasakul: /Söövitus/ All keskel: Olev Soans 1978-80 All paremal: pr. tõmmis Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel.  Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.  

Valdur Ohakas “Võrumaa”, 1974

900
MÜÜDUD. Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 72 cm, raamiga 57 x 80 cm. All paremal: V OHAKAS 74 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024

12 000
Müüdud. Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Ivar Kaasik “Hype IV”, 2020

4 000
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 60 cm. Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering. Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist. Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana. Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks. Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.

Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920

1 300
MÜÜDUD. Värviline linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 32,2 cm, raamiga 41,5 x 53,5 cm. Plaadil all vasakul: WIIRALT 1920 Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse. Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.

Johannes Uiga “Pühajärve”, 1982

780
MÜÜDUD. Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm. All vasakul J. Uiga 82 a. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.

Viktor Leškin “Põllulilled”, 1990

MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 70 cm, raamiga 64 x 84 cm. All paremal: V. Leškin 1990 Pöördel: Leškin Viktor Semjon'i Sünd. 1914. teostatud 1990. Tallinn "Põllulilled"

Peeter Must “Cosmos bipinnatus I”, 2024

MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2024 Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.

Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024

2 700
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 48 cm Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine"  eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid". Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.  

Andrei Jegorov “Lumes sahiseva reega”

Segatehnika. Raamitud. Mõõtmed: 24 x 34 cm, koos raamiga 48,5 x 58 cm
Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.

Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992

1 300
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm All paremal: Avo Paistik 92 Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16 Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle. Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.

Evi Kaur “Kullerkupud”, 1996

400
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 59 x 45 cm, raamiga 63 x 49 cm. All paremal: EK. '96 Evi Kaur (s 1958) sai oma kunstihariduse Tartu Kunstikoolis tuntud kunstnike Harry Puderselli, Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova, Helle Vahersalu jt. käe all. Peamiselt loob Kaur õlimaalis ning on sellega tegelenud 1990. aastast. "Kullerkupud" annab edasi kunstniku vaimustust varasuve üheks sümboliks kujunenud kullerkuppude vastu. Esile tõstes nii õielehtede tumedamaid kui heledamaid toone, annab ta edasi kimbu värskust ja sügavust. Kunstnik pöörab tähelepanu ka abstraktsele taustale, mis kannab omakorda endas küpseid toone.  

Evi Kaur “Krüsanteemid”, 1995

400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 44,5 cm, raamiga 67 x 52 cm. All paremal: EK '95

Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."

Juss Piho “Sibul”, 2024

2 900
Müüdud. Õli lõuendil. 2024. Mõõdud: 45 x 35 cm. All paremal: PIHO Pöördel: JUSS PIHO “SIBUL” "ONION" 45x35 cm ÕLI, LÕUEND OIL ON CANVAS 2024 Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho (s 1963) on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale.

Andro Kööp “Teekond”

1 550

Õli linasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 44 x 29 cm.

Teos on eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel “Rõõm” Allee galeriis 5.12-21.12.24.

Nigul Espe “Õhtukumas kodujärv”, 1954

1 100
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 27 x 34,5 cm, raamiga 40,5 x 48,5 cm. All paremal: Nigul Espe 1954 Nigul Espe (1907-1970) loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”. Ka käesolev, õhtukuma soojade toonidega võluv maal on suure tõenäosusega maalitud kuskil Pärnu ja Tartu ümbruses või nende vahelisel alal.

Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943

9 400
Kuivnõel. Raamimata. All vasakul plaadil: E Wiiralt Viljandi 1943 All paremal: E. Wiiralt Eduard Wiiralti üks tippteoseid "Viljandi maastik" sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui "Wiiralti tamme" ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi. Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose. Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu "Viljandi maastik" on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.

Allex Kütt “Peipsi ääres”, 1965

280
MÜÜDUD. Linoollõige paberil. Mõõdud: km 20 x 23,5 cm. All vasakul: "Peipsi ääres" /Linool/ All paremal: - AKütt - 65 a Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.

Epp Maria Kokamägi “Kollane mantel”, 2007

1 800
MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm. All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Väino Paris “Sügismaastik”, 1955

800
MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 61 cm, raamiga 50 x 73,5 cm. Pöördel alusraamil: "Sügismaastik" V. Paris 1955. a. Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Muinasjutuliselt romantiline Eestimaa sel 1955. aastal valminud teosel võlub eelkõige tasakaalustatud kompositsiooni, nostalgilise atmosfääri ning kuldselt sooja tonaalsusega.

Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1984

600
MÜÜDUD Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm. All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF! Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel. Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest. 

Mall Nukke “Ego I”, 2024

Õli, akrüül, kuldamine lõuendil. Mõõdud: ∅100 cm. Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.

Voldemar Peil “Lõhnavad levkoid”, 1981

800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61 x 61 cm, raamiga 68 x 68 cm. All paremal: V. Peil 81 Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.

Ott Kangilaski “Kuldnokad”, 1964

520
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: km 29,5 x 19,2 cm, raamiga 50 x 37 cm. All vasakul: Kuldnokad (kuivnõel) All paremal: Ott Kangilaski 1964 Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.

Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”

30
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale. 312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste. Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.  

Eduard Poland “Männid liivikul”, 1938

3 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 70,5 x 90,5 cm. All paremal: Ed. Poland 1938 Tartumaal Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Poland töötas lisaks maalijaametile ka teatrikunstnikuna ja sellega haakuvat monumentaalsust leiame tema vabaloominguski. Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat. Maastikumaal kujunes tema põhižanriks 1920ndatest alates ning männid, sageli kanarbikuga kaetud küngastel või liivikuil, olid tema muutumatud lemmikud. Enamasti kujutas ta neid õhtuvalguses, juba hämarduva taeva all, mis andis ta maalidele romantilise, muinasjutulise oleku. Polandi loomingu üks suurimaid teoseid, “Männid liivikul” mõjub justkui kunstiline pastoraal karmile põhjamaa loodusele, kus tuult ja vihma trotsivad männipuud hoiavad kaitsvalt üksteise ligi. Meisterlikult on kunstnik kujutanud liivase pinna tuulest uhutud mustreid ning õhtupäikese eredat kuma puutüvedel. Hoolimata õhtusest ajast, mõjuvad taevast katvad loojanguroosad pilved õhulise ja helgena, demonstreerides Polandi suurepärast atmosfääri edasi andmise oskust.