Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–15 tulemust 328-st

Mare Vint “Käik maa alla”, 1978

720
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm. All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50 All paremal: MVint '78 Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.  

Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991

350
Pehmelakk paberil. Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm. All vasakul: "Kajakaparv" All keskel: /pehmelakk AT/ All paremal: H. Mitt 91. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Dolores Hoffmann “Sügisene kimp rohelises vaasis”

380
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 35 x 28 cm. All vasakul: Hoffmann

Dolores Hoffmann “Roosid kannus”

480
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 51 x 39,5 cm. All vasakul: Hoffmann

Leonhard Lapin „Killud“, 2018

500
Digitrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 47 x 47,5 cm, raamiga 58,5 x 58 cm. All vasakul: KILLUD 24/40 DIGITRÜKK All paremal: Lapin 2018 Räpinas sündinud Leonhard Lapini mitmekülgne looming kätkes endas lisaks kunstile poeesiat ja arhitektuuri. Sageli põimusid need omavahel, üks inspireeris teist ja vastupidi. Ka teoses "Killud" võime näha fragmente Lapini arhitektoonidest ning nautida tulemuse üheaegset korratust ja süstemaatilisust.

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad

5 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm. All vasakul: A.Sivadi Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.

Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm. All vasakul: H. LEPIK Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks. Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.

Stina Murakas “Kuldsete võimaluste väljad I”, 2021

2 500
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 50 cm. Pöördel: Stina Murakas 2021 50 x 100
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017). Sooja kuldset valgust ning meditatiivsust on täis ka Muraka teos “Kuldsete võimaluste väljad I", mille abstraktses ruumis hõljuvad värvipallid moodustavad visuaalselt kauni vaatemängu. Teosega saab eelneval kokkuleppel tutvuda Allee galeriis, Vana-Viru 11a.

Stina Murakas “Kuldsete võimaluste väljad II”, 2021

2 500
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 50 cm. Pöördel: Stina Murakas 2021 50 x 100 Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Sooja kuldset valgust ning meditatiivsust on täis ka Muraka teos “Kuldsete võimaluste väljad II", mille abstraktses ruumis hõljuvad värvipallid moodustavad visuaalselt kauni vaatemängu. Teosega saab eelneval kokkuleppel tutvuda Allee galeriis, Vana-Viru 11a.

Hugo Mitt “Võiküla”, 1979

400
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm. All vasakul: "Võiküla" All keskel: (pehmelakk 20/50) All paremal: H. Mitt 79. Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.

Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990

1 000
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm. All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70 Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.

Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987

870
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.

Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971

880
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm. All vasakul: Kaluri tütred All paremal: EOkas 971