E-pood
Kuvatakse 501–532 tulemust 532-st
Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989
Pehmelakk paberil. Raamimata.
Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm.
All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50
All paremal: E. Tihemets 87 89
Silmapaistvalt andeka joonistusoskusega, kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Tema loomingust leiab muuhulgas nii loodus- kui linnamaastikke, portreid ning põnevaid kollaaže.
Silvi Väljal “Lilled”, 1974
Segatehnika. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 43 x 42 cm, raamiga 73 x 69,5 cm.
All vasakul: Lilled (segatehnika), 4/25. All paremal: SVäljal 1974
Silvi Väljal (1928-2014) oli tunnustatud kunstnik, kelle raamatuillustratsioonidest tuntuim teos "Jussikese seitse sõpra" jõudis sadade tuhandete laste lugemislauale. Väljal on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning tema loomingut inspireeris loodus oma muinasjutulisuse ning lõputute variatsioonidega.
Jüri Arrak “Puusu talu”, 1961
BRON. Benita Vomm “Keha”
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 45,5 cm
All paremal: B. Vomm
Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA
Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Puulõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 34 x 38 cm. Raamiga 60,5 x 63 cm
All vasakul: 16/17 wood cut
All paremal: E. Pehap 1979
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78,4 x 100 cm
Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks.
Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.
Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018
Klaas, alabaster kips, kivi.
Mõõdud: 28 x 16 cm
All: GEA
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel.
Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.
Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Enno Ootsing “Kangas”, 1977
Kuivnõel. Raamimata.
Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm.
All vasakul: Kangas
Keskel: Kuivnõel 1/20
All paremal: E. Ootsing 1977
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele.
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957
Õli lõuendil. 1957.
Mõõdud: 65 x 80,2 cm.
All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57
Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud.
Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993
Iris Uuk “Päikesekollase maagia”, 1993
Iris Uuk “Suvised õied”
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Segatehnika (tušš, akvarell). Raamitud.
Mõõdud: Plm 62,5 x 46 cm. Raamiga 66,5 x 50 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Paul Kostabi “It´s whatever”, 2019
Segatehnika lõuendil.
Mõõdud: 99 x 79 cm.
Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.
Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud kataloogis (2014, lk 50).
Herald Eelma “Meri”, 1969
Linoollõige, raamitud.
Mõõdud: 38 x 55 cm, koos raamiga 68 x 82,5 cm.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Eelma 60ndate teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Iris Uuk “Sinine ja valge”
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Pliiats, akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,3 x 30,3 cm, raamiga 43,4 x 44,4 cm.
All paremal: RS 64
1950. aastate keskel käisid kunstnikud sageli Kunstihoone ühisateljees maalimas ning aktimaali jäi ta armastama elu lõpuni. Kunstniku vaba ja kerge pintslitöö ning nüansseeritult tabatud valgus lisavad maalile laiema kõlapinna kui pelgalt kirjeldus naisekehast. Akvarelli hele taust lubab modellil esile tõusta, tema keha on kerge kui sulg ja nii loob meister lihtsate vahenditega suurepärase kunstiteose.
Emeric Weber “Kopli”
Õli vineeril.
Mõõdud: 102 x 152,5 cm
Eesti Kunstiakadeemias õppinud Emeric Weber on oma loomingu kohta öelnud: "Oma teostes väljendan tunnet või tundeid, mis mind teatud hetkes haaranud on, mõnikord vähendades ümbritsevat müra või tuues esile mingit konkreetset müraallikat. Lihtsustatud kujul hetked on painajalikud ning kordusesse haaravad."
Hugo Hiibus “Bomba”, 1983
Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: K Nagel 71.
Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Erich Pehap “Composition”, 1961
New direct method. Raamitud.
Mõõdud: Plm 44 x 31 cm. Raamiga 70,5 x 57 cm
All vasakul: 3/10 "Composition" new direct method
All paremal: Erich Pehap 1961
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930
Tempera, guašš. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 33 cm
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis.
Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat.
Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Helve Viidalepp “Pargis”, 1971
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 73 cm
All paremal: H. Viidalepp 1971.
Pöördel raamil: 60,5 x 73 õli lõuendil 1971 Helve Viidalepp "Pargis"
Helve Viidalepp (1921-1979) päris oma kunstiande graafikust isalt August Roosilehelt ning ka abikaasa Ants Viidalepp oli kunstnik.
Kompositsioon „Pargis“ meenutabki veidi tema abikaasa stiili, kuid viimase kergelt karikeerivast laadist erinevalt on südamlikus ja intiimses stiilis. Sügiskuldse puudesalu taustal frontaalselt siluettidena istuv trio mõjub sel kunstiuuenduslikkuse tippajal modernsena ja värskena.
Alar Pääro “Yin Yang”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 85,5 cm.
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Teosega tutvumiseks palun andke märku ning toimetame selle laost hea meelega galeriisse.
Saskia Kasemaa “Ennustaja”, 1993
Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud.
Mõõdud 34 x 44 cm
Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.
Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.
Ado Lill “Lamav akt”, 2015
Autoritehnika. Raamitud.
Mõõdud: Lm 67,5 x 84,5 cm
All vasakul: ALill 2015
Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. 1980. aastatel eksponeeriti Lille graafikat Nõukogude dissidentliku kunsti näitustel välismaal ning juba mõned aastad hiljem pälvis ta auhinna Baltimaade maalitriennaalil Leedus.
Tänaseks päevaks on kunstnik saavutanud hinnatud kunstiklassiku staatuse ka kodumaal ning järjest enam otsitakse taga nii tema maale, graafikat kui joonistusi. Kunstnik töötas välja oma autoritehnika leotades kriidiga joonistatud teoseid erinevates teesortides, lisades sellega teostele sügavust ja müstikat. Üheti on see austusavaldus modellidele, kelle täpne isik jääb avameelseis aktides varjatuks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega.
Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.
Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm.
Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana.
Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.