MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm
All paremal: Avo Paistik 92
Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16
Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle.
Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.
E-pood
Näitan 1–100 tulemust 455-st
Mall Nukke “Ego III”, 2025
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅ 60 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos räägib inimesest ja tema egost, mis piirava mullina tema elu ja mõttemaailma võib kammitseda. Ent Nukke teab, et kui sellest lahti lasta, avatud silmadega maailmas ringi vaadata, astuda teise inimese kingadesse, hakkab pall veerema, tekib mäng ja lahtilaskmine kõigest piiravast ning saame tõeliselt vabaks.
Mall Nukke “Ego I”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
Mall Nukke “Suur Laine”, 2025
Õlimaal, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: 110 x 180 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos ühendab klassikalise õlimaali ning kollaažtehnika. Inspireeritud jaapani kuulsaimast kunstnikust Hokusaist, maalib Nukke oma versiooni suurest lainest ning peidab selle piirile vaevuaimatava Tallinna panoraami ning merelaintesse rahakupüürid. Hingematvalt kaunis päikesekuma toob aga mõtted tagasi loodusele endale ning selle mõõtmatule ilule.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Eduard Wiiralti illustratsioonid (raamatust Aleksandr Puškini poeem “La Gabrielide“), 1928
MÜÜDUD.
Ofort, vasegravüür paberil. Teosed on raamitud.
Mõõdud: Lm 24,5 x 18 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Komplekt koosneb viiest Eduard Wiiralti gravüürist. Ostuga tuleb kaasa raamat.
Eduard Wiiralt (1898-1954) alustas illustratsioonide teostamisega juba 1917. aastal. Viljakaimateks kujunesid aastad 1923-1925, mil muuhulgas valmis väga mahukas Eduard Tennmanni usuõpetuse õpik.
1925. aasta lõpus Pariisi saabudes sai Wiiralti koostöö kirjastustega alguse tänu ukrainlannast Halina Izdebskale, kellele kunstnik illustreeris tema luulekogu. 1928. aastal telliti kunstnikult illustratsioonid luuletaja Aleksander Puškini poeemile "La Gabrielide" (kogutiraažiga 325, sh 25 neist jaapani paberil). 1821. aastal loodud jumalavallatut kirjateost oli levitatud Venemaal vaid käsikirjaliselt ja osadena, sest kartes kiriku raevu, varjas Puškin oma autorlust. Täisversioonis anti poeem välja Londonis 1866. aastal ning nüüd, 1928. aastal prantsuskeelsena Pariisis.
Sellest tööst millest kujunes üks tuntumaid kunstniku raamatuillustratsioone. Kokku valmisid kuus ofordis ja vasegravüüris teost, sh raamatu frontispissina kasutatud Puškini portree. Üks illustratsioonidest ületas aga tolle aja mõistes usulise kombekuse piirid ja nii jäi lõppversiooni viis teost.
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943
Kuivnõel. Raamimata.
All vasakul plaadil: E Wiiralt Viljandi 1943
All paremal: E. Wiiralt
Eduard Wiiralti üks tippteoseid "Viljandi maastik" sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui "Wiiralti tamme" ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.
Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.
Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu "Viljandi maastik" on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.
Marju Bormeister “Ilmatsalu”, 1984
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
All paremal: Marju. Bormeister Kagovere
Pöördel: Marju Bormeister Kagovere Ilmatsalu 1984 Tallinn 80x120
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Elisabeth Kurre “Otepää”
MÜÜDUD.
Segatehnika kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 54 x 74 cm.
Põlvamaalt Rasinalt pärit Elisabeth Kurre õppis Pallases Triigi, Vardi ja Liimandi käe all. Peale Tartu Kõrgema Kujutava Kunsti kursuste lõpetamist 1943. aastal esines kunstnik järjekindlalt Tartu näitustel, paistes silma akti-, portree-, natüürmordi- ja lillemaalijana. Kurre oli üks neist kunstnikest, kes hoolimata suurepärastest tulemustest tõugati nõukogude liidu karmi kunstipoliitika tõttu kunstielust kõrvale, visati välja Kunstnike Liidust ja võeti sinna tagasi alles 1960-ndail, mil riiklikud meetmed leevenesid.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Herald Eelma “Õunapuu”, 1981
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 55,8 cm, raamiga 67 x 74 cm.
All vasakul: "Õunapuu" lito
All paremal: 10/50 HEelma 81.
ERKI 1959. aasta lend tõi eesti kunsti mitmeid tugevaid graafikuid: Peeter Ulas, Heldur Laretei ja Herald Eelma. Viimane esines 1960. aastatel jõulises ekspressiivses laadis linoollõigetega, mida ühendas reljeeftrükiga. 1970. aastate keskpaiku hakkas ta viljelema esialgu hüperrealismi täpsusest mõjutatud joonistust ning, otsides oma joonistuslaadi jaoks sobivamat tehnikat, jõudis alates 1978. aastast lito juurde.
Juss Piho “Maaalune”, 1991
MÜÜDUD.
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm.
All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10
All paremal: Juss Piho '91
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
“Maaalune” põhineb eesti mütoloogial ning räägib vägilasest, kes armastas end peita inimeste kodude lähistel maa all. Piho käsitluses mõjub ta justkui nähtamatu kodukaitsjana.
Mauri Gross “Paju pill”, 2023
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
MÜÜDUD.
Cardboard cut. Raamitud.
Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm.
All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT
All paremal: E. Pehap 1979
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Richard Kaljo “Tartu Kivisild”, 1960
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil.
Mõõdud: km 18,5 x 22,5 cm.
All vasakul: "Tartu Kivisild" puugravüür 1960
All paremal: RKaljo
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Valdur Ohakas “Lumemarjad”, 1992
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm raamiga 33 x 33 cm.
All paremal: V.OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
1990ndatel naases kunstnik kõrgelt hinnatud abstraktse stiili juurde, mille suurepäraseks näiteks on käesolev intiimformaadis teos.
Kai Kaljo “Vihm läks üle Viljandi järve”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül ja õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 24
Pöördel: VIHM LÄKS ÜLE VILJANDI JÄRVE AUGUST 2024 akrüül, õli lõuend Kai Kaljo 2024
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Ado Lill “Näod”, 1991
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
MÜÜDUD.
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Valdur Ohakas “Õhtukumas Eestimaa”, 1987
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm raamiga 54 x 73,5 cm.
All paremal: V.OHAKAS 87
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Akt vaibal”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 30 cm, raamiga 53 x 33 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Järvevaade”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 49,5 cm, raamiga 52,5 x 52,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
MÜÜDUD.
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Juss Piho “Hoone mere ääres”, 2024
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. 2024
40 x 60 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO “HOONE MERE ÄÄRES” ÕLI, LÕUEND /
OIL ON CANVAS 40x60 cm. 2024
Juss Piho (s 1963) on Eesti Kunstnike Liidu liige. Selgepiiriliste figuuride ning kujunditega loob ta korrastatud minimalistlikke maailmu, milles ometigi sünnivad jutustused, mis paeluvad vaatajat oma äratuntavate motiividega. Kes meist poleks veetnud aega helesinise suvise taevaga flirtival rannamaastikul? Või kui mitte, siis toob Piho unistuse hedonistlikust elustiilist otse meie ette.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 5”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 175 x 175 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 5” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 175 x 175 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24-18”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-18” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 4”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil
119 x 119 cm. Raamitud
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 4” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 119 x 119 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel “Maastik siit ja sealt” eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisavad maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlikud oksaraod ja läbipaistvad õrnad mullid.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: “Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased.”
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm
All vasakul: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Marje Üksine “Videvik”, 1990
Värviline litograafia paberil.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm.
All vasakul: "Videvik" (värv. lito)
All keskel: 28/30
All paremal: M. Üksine 1990.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Midsommer i byn
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.
Nii kajastab ka “Jaanipäev” maarahva üht olulisemat püha. Kunstnik on maali kätkenud mitu eraldiseisvat jutustust ning jätab vaataja otsustada, milliseid mõtteid mõlgutavad esiplaanil olev paar, aiale toetuv noormees või tagaplaanile jääv ema lapsega. Ninemäele omaselt on ta oskuslikult teoses välja toonud sini-must-valge kombinatsiooni, vihjates igatsusele koduse Eestimaa järgi.
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
MÜÜDUD.
Ofort paberil.
Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm.
All vasakul: Tuules. ofort.
All paremal: Silvi Liiva 1984
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Tuulest kantud õrnad naisolevused mõjuvad kui kerged rohukõrred paindudes iili kandval jõul kord vasemale, kord paremale. Tundlikkust rõhutab liivalikult mõjuv läbitöötamata taust.
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Ees teosel: Tolts 92.
Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Ado Lill “Kujutlus”, 1987
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 19 x 12 cm
All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87.
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Linda Kohk “Daaliad”, 1974
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 49 x 56 cm, raamiga 53 x 59 cm.
All vasakul: L. Kohk 74
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
MÜÜDUD.
Reljeeftrükk paberil.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Evi Tihemets “Estonia”, 1981
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm
All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 81.a.
Teos vajab puhastust.
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. “Estonia” räägib etendusest pealinna ooperimajas. Meisterlikult kujutab ta rambivalguses kümblevaid näitlejaid ning lava ees musitseerivaid pillimehi.
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Jüri Arrak “Tornid”, 1991
MÜÜDUD.
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 31 x 41 cm.
All vasakul: "Tornid" lito 23/100
All paremal: J. Arrak 91.
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Jüri Arrak (1936-2022) kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Teosel “Tornid” kohtume Arrakule iseloomulike maividega, kes on peitunud vanalinna teravatipulisi torne meenutavatesse ehitistesse. Inimene tundub omavat ülevaadet kõigest, ent maa tõelised valitsejad peituvad sügaval maa sees… Tuleb vaid otsida üles nende kõikenägevad silmad.
Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm.
All vasakul: Tallinn Toompea
All paremal: EOkas 956
Plaadil all paremal: EOkas 956
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas (1915-2011) armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates. Nii jõudis 2005. aastal Toompea lossi kunstisaali ka tema enda isikunäitus.
Käesolev akvatinta võlub valguskäsitluse poolest, kus esiplaanil oleva koheva lumevälja heledus loob efektse kontrasti taamal paistva Toompeaga.
Heino Kersna “Savan I”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan I
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan I"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Heino Kersna “Savan II”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan II
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan II"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 22 cm.
All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1985
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.
Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 102 x 67 cm.
Pöördel: ENN PÕLDROOS"SUSANNA SUPLEB", ÕLI 2014.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis.
Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22).
Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.
Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980
Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Ilon Wikland “Imedemaa”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm.
All vasakul: 102/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida.
Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm.
All vasakul: "Vana Tallinn" linool
All paremal: H. Eelma 65.
1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt. Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust.
Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Priit Pärn “17.30”, 1988
Silvi Liiva “Helin”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm.
All vasakul: Helin. ofort. 11/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Andro Kööp “Rõõmus kamp”, 2024
Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 76 cm. Andro Kööbi (s 1967) isikunäitusel "Rõõm" (Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024) eksponeeritud teos "Rõõmus kamp" esitleb kunstniku rohelist mõtteviisi. Nimelt on teos valminud maalimisprotsessi loomuliku osana ning sündinud kunstiteoseks läbi maalipaletiks olemise. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Eduard Wiiralt “Eide portree”, 1918
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 21.4 x 13 cm, raamiga 52 x 46 cm.
All paremal: EViiralt V 918
“Eide portree” valmis Eduard Wiiraltil kunstiõpingute ajal, ent juba on tunda huvi inimese olemuse edasi andmise vastu ning loomulikult virtuooslik joonistusoskus. Tundlikult on ta kujutanud eide kortsus nägu ning tõstetud kulmukaart. Naise pilk vaatab mõtlikult kaugusse, meenutamaks nooruspõlve.
Andro Kööp “Varahommik rannal”, 2014
MÜÜDUD.
Õli froteel. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 47,5 cm. Andro Kööp tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Varahommik rannal”. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Värske tuul õõtsutab aias lilli”, 2024
MÜÜDUD.
Õli Belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Teos "Värske tuul õõtsutab aias lilli" kannab endas metafüüsilise maaliruumi põrkumist realistliku motiiviga. Vabade, spontaansete pintslitõmmetega maalitud, aeda kujutaval teosel kohtuvad looduse vaimustav värvigamma ning kunstniku meisterlik kompositsioonitaju. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2024. aastal toimunud Andro Kööbi isikunäitusel "Rõõm".
Andro Kööp “Rannas”, 2024
MÜÜDUD.
Õli puuvillasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos "Rannas". Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Koju, üle põllu”, 2019
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 50 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” eksponeeritud teos "Koju, üle põllu" esitleb rohelist mõtteviisi toetava kunstniku maailmanägemust kõige otsesemas mõttes. Näeme enda ees maalimisprotsessi tulemusena tekkinud, loomulikult välja kasvanud töid, milledest sünnib täiesti uudne kunst. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Hero in a white mask”, 2024
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 22 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Hero in a white mask", mis on sündinud maalipaletina. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Vaalade kohtumine”, 2014
MÜÜDUD.
Õli / lõuend papil. Raamitud.
Mõõdud: 47 x 45 cm. Andro Kööbi (s 1967) teos "Vaalade kohtumine" aastast 2013 väljendab tema armastust rohelise mõtteviisi vastu. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”Teos oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel “Rõõm” Allee galeriis 5.12-21.12.2024.
Richard Kivit “Kevadine oja”, 1917
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Teos on ümbritsetud paspartuuga, soovi korral nõustame ka raami valikul.
Mõõdud: ava 21,5 x 19,5 cm, paspartuuga 34 x 41,5 cm.
All paremal: R. Kiwit -17.
Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Abel Lee “Pidu”, 1963
MÜÜDUD.
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 67,5 x 51 cm, raamiga 79 x 61,5 cm.
All paremal: Abel Lee 1963
Legendaarse Günther Reindorffi käe all kunstihariduse saanud Abel Lee (1918-2010) emigreerus hiljem Kanadasse ning sai seetõttu oma kunstis edasi anda vaba maailma emotsioone. "Pidu" on tõeline värvide pillerkaar.
Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm
All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas.
Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.
Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 64 x 75 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Bradskande skördetid
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis.
Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.
Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 40 cm.
All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus.
Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”.
Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.
Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm.
All paremal: STRAHHOV. 2021
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.
Jüri Arrak “Meesakt”, 1961
MÜÜDUD
Joonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 36,5 cm. Raamiga 69,5 x 52,5 cm.
All paremal: J Arrak metall 61
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut. Signatuur all paremal kannab aga märki tema toonastest õpingutest.
Ilon Wikland “Saabumine Dalarösse”
MÜÜDUD
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 49 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Just Dalarö oli see linn, kuhu väike tüdruk esmakordselt uuel kodumaal jõudis ja nii on tegu autobiograafilise teosega.
Valdur Ohakas “Roheline maastik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 65 x 85 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Käesolev maastik kujutab suure tõenäosusega tema Kütioru maakodu lähistel asuvat vaadet, ent kunstnik üllatab siin värske rohelise koloriidiga luues harmoonilise kauni teose.
Ilon Wikland “Minu kodulinn Haapsalu”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38 x 52,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954
MÜÜDUD.
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm.
All vasakul: Pehap 1954
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.