Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alsustas ta 1909. aastal Venjamin Blumi erakoolis Riias ning jätkas 1910. aastal Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Purvitis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
Peale I maailmasõja algust seadis ta end sisse Pärnu, kus temast sai üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke, sh Karin Luts, Nigul Espe, Olev Soans jpt. Käesolev vaade on valminud vahetult peale töö lõpetamist kunstiõpetajana, mil kunstnik meenutas nostalgiaga oma Riias veedetud õpinguaastaid.
Tõnis Vindi (1942-2019) õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunstimaastikku. Ta on viinud kaasaegse kunsti ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Pärast hüperrealismi mõju 1970-ndatel puudutas sellele järgneva kümnendi eesti kunsti transavangardi puhang oma müüdilembuse, müstilisuse ja manerismiga. See ei läinud mööda ka Tõnis Vindist, kelle teoses „Kuukristall“ mõjub kuuga suhtlev haldjas otsekui ebamaine astraalkeha. Sumedalt pehme musta flirt kristallselge kuusirbiga kannab endas unenäomaailma viirastuslikku pitserit. See on kerguse, vabaduse ja kaaluta oleku maailm, millest tagasi reaalsusse on vaid üks samm.
