E-pood
Kuvatakse 801–900 tulemust 1158-st
Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954
MÜÜDUD.
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm.
All vasakul: Pehap 1954
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.
Kaljo Polli “Krüsanteemid”, 1985
MÜÜDUD
Õli, kartong. Raamitud.
Mõõdud: 81 x 50 cm. Raamiga 85 x 55 cm.
All paremal: KPolli 85.
Pöördel: KALJO POLLI "KRÜSANTEEMID" 1985 ÕLI K. 81 X 50
Johannes Võerahansu käe all maalikunstnikuks kujunenud Kaljo Polli (1928-2004) peent kolorismitaju on tunda läbi tema loomingu. Ka käesoleva teose võluvaimaks väärtuseks on tundeline mäng värvidega, nende sulandumine ja esiletõus üheaegselt.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Maret Kernumees “Vanapaganad mõtlevad”, 1968
Linoollõige paberil. Raamimata.
Mõõdud: km 22,5 x 36 cm.
All vasakul: Vanapaganad mõtlevad. Linool. 1968. 197/200
All paremal: MKernumees
Maret Kernumees (1934-1997) oli hariduselt raamatugraafik ning seetõttu on tema teosed enamasti jutustusliku iseloomuga. Nii ka linoollõikel "Vanapaganad mõtlevad", kus kolme tihedalt täis joonistatud figuuri taust on jäetud kõnekalt tühjaks representeerides mõtte vaba lendu.
Teos vajab restaureerimist.
Valdur Ohakas “Järvemaastik”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35,5 x 45,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Evi Tihemets “Harilaid”, 1969
Esko Lepp “Hiiumaa rand”, 1955
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 23,7 x 30,5 cm.
All vasakul: "Hiiumaa rand" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Töö kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. Käesolev teos õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Juss Piho “P-Room”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020
Eesti Kunstnike Liidu liikme Juss Piho (s 1963) loodud jutustustes valitseb absurd, huumor ja mitmemõttelisus.
Teosel "P-room" mängib ta enda perekonnanime esitähega. Ent ehk tähistab ruumi tähistav "P" hoopis midagi muud? Piho ise siin vastuseid ei anna ning soovitab vaatajal täpne tähendus endal välja mõelda.
Esko Lepp “Jahid Pirita jõel”, 1955
Akvatinta paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: plm 20,8 x 15,7 cm.
All vasakul: "Jahid Pirita jõel" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp Tallinn, 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Käesolev tõmmis kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. "Jahid Pirita jõel" õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
René Kari “Geomeetria 1”, 2024
René Kari “Geomeetria 2”, 2024
Erich Pehap “Mälestusi Itaalia reisist”, 1938
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 40 x 32 cm, raamiga 58 x 49,5 cm.
All paremal: E. Pehap 38
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti ning Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat. Käesolev Garda järve äärne linnavaade on mälestuskild tema Itaalia reisist.
Valdur Ohakas “Koloreino (Kütiorg)”, 1976
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59 x 79 cm.
All paremal: V. OHAKAS 76
Pöördel alusraamil: V. Ohakas "Koloreino" (Kütiorg L. Eesti)
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis. Käesolev teos kuulub tema loomingu kõrgperioodi, kus kunstnik vastandab meisterlikult külmad ja soojad toonid. Nii annab ta edasi Kütioru maagilise olemuse - ühest küljest salajaselt tume, teisalt sügiseselt soe ja kutsuv.
Konstantin Süvalo “Riia rand”, 1957
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 35 x 27 cm, raamiga 54,5 x 45,5 cm.
All vasakul: 5/VII 57. K. Süvalo
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alsustas ta 1909. aastal Venjamin Blumi erakoolis Riias ning jätkas 1910. aastal Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Purvitis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
Peale I maailmasõja algust seadis ta end sisse Pärnu, kus temast sai üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke, sh Karin Luts, Nigul Espe, Olev Soans jpt. Käesolev vaade on valminud vahetult peale töö lõpetamist kunstiõpetajana, mil kunstnik meenutas nostalgiaga oma Riias veedetud õpinguaastaid.
Marju Bormeister “Paabulind”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm.
Pöördel: M Bormeister
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesoleva teose peategelaseks on majesteetlik paabulind. Värvikirev lind, kelle roheline ja sinine on siiski omavahel harmooniliselt tasakaalus, rõhutades tema elegantsust ja maitsekust. Miskit pole üleliia, ent ometi jäävad kõrvalseisjad alati teda nähes seisma ning imetlema.
Linda Kohk “Alpikannide ilu”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 56 cm, raamiga 53,5 x 62 cm.
All vasakul: L. Kohk
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Tõnis Vint “Kevadhääl”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Plm 30 x 30 cm.
All vasakul: "Kevadhääl" kõrgtrükk 68/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Kunsti mõtestaja ja õppejõud Tõnis Vint (1942-2019) on olnud üks mõjukamaid graafikuid eesti kunstis. Kunstirühmituse ANK´64 kaasasutaja ning erinevaid loomeinimesi koondava rühmituse Studio 22 looja jättis oma õpetuste ning filosoofiaga kustumatu jälje lugematul arvul tulevastele kunstnikele nii Eestist kui mujalt.
Vindi 1980. aastate graafikas ja joonistuses kohtame sageli haldjalikke olendeid geometriseeritud taustal. Stiliseeritud bandaažides, vaid osaliselt kaetud figuuridest õhkub oma õrnusest hoolimata eneseteadlikkust ja tarkust. Need on tüüpilised transavangardismi näited, mida iseloomustab müstiline alatoon.
Tõnis Vint “Kuukristall”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Km 30 x 30 cm
All vasakul: "Kuukristall" kõrgtrükk 74/85
All paremal: TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vindi (1942-2019) õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunstimaastikku. Ta on viinud kaasaegse kunsti ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Pärast hüperrealismi mõju 1970-ndatel puudutas sellele järgneva kümnendi eesti kunsti transavangardi puhang oma müüdilembuse, müstilisuse ja manerismiga. See ei läinud mööda ka Tõnis Vindist, kelle teoses „Kuukristall“ mõjub kuuga suhtlev haldjas otsekui ebamaine astraalkeha. Sumedalt pehme musta flirt kristallselge kuusirbiga kannab endas unenäomaailma viirastuslikku pitserit. See on kerguse, vabaduse ja kaaluta oleku maailm, millest tagasi reaalsusse on vaid üks samm.
Viktor Leškin “Sadamas”
Süsi paberil. Müügis lehe kujul, soovi korral aitame raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 43 x 62 cm.
All paremal: V. Leškin
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Jüri Arrak “Suvila”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm.
All paremal: JArrak 61
Jüri Arrak kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Arraku varasesse loomeperioodi paigutuv “Suvila” kuulub tema Eestimaa eri nurkadesse toimunud õpperetkedel valminud joonistuste sarja. Ühtlasi moodustab see osakese toonase Eesti arhitektuuriajaloost, kus Arrak on detailitruult edasi andnud hoone fassaadi ning maja ümbritsevat loodust.
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Jüri Ristna “Pruut”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 22 cm.
All vasakul: SIR-NAT
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Stina Murakas “Buddha tants”, 2021
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 150 cm.
Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Valdur Ohakas “Sügisene kallas”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50cm, raamiga 50 x 61 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All vasakul: A.Sivadi
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.
Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm.
All vasakul: "Kajakaparv"
All keskel: /pehmelakk AT/
All paremal: H. Mitt 91.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Ilmar Kimm “Kivine rand”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm.
All paremal: I. Kimm
Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60
Petrogradis sündinud maalikunstnik Ilmar Kimm (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Tema “Kivine rand” võlub meisterliku valguse kujutamisega, mis annab edasi Eestimaa looduse karget ilu.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Mare Vint “Käik maa alla”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm.
All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50
All paremal: MVint '78
Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.
Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm.
All paremal: V OHAKAS 88
Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis.
Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.
Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: ZED 015
Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur
Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma.
Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma.
Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Hugo Mitt “Võiküla”, 1979
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm.
All vasakul: "Võiküla"
All keskel: (pehmelakk 20/50)
All paremal: H. Mitt 79.
Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.
Andro Kööp “Hero in a white mask”, 2024
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 22 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Hero in a white mask", mis on sündinud maalipaletina. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm.
All vasakul: Kaluri tütred
All paremal: EOkas 971
Evald Okas (1915-2011) ammutas inspiratsiooni nii loodusest kui naiste ürgsest ilust. Nende kahe teema sümbioosist sündis arvukalt meisterlikke teoseid erinevais tehnikais. Noorte kunstnike, eelkõige Vello Vinna kõrgtrükis ofordid valge joonega mustal pinnal ärgitasid Okastki seda proovima.
Klaasujukitega võrkude taustal kujutatud kaluri tütred jutustavad loo merevahus kasvanud rannarahva naiste tugevusest. Läbilõikavalt ulguv talvine meretuul ning pehmelt põski paitav suvine briis on naiseks sirgunud tütarde varasalve kinnitanud jõu nii enda eest seista, südamega armastada kui õrnalt oma laste kõrva sosistada. Kaluri tütred ei otsi enda kõrvale kaitsjat, vaid võrdset partnerit, kellega koos purjed heisata ning täiel rinnal võimsaid tormituuli taltsutada.
Ilon Wikland “Unedemaa”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga
All vasakul: 73/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024
Õli lõuendil. 130 x 120 cm
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 24
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS"
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.
Mauri Gross “Algus”, 2023/2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 125 x 125 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?
Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 88 x 88 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse.
Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Mauri Gross “Ülemäng”, 2022
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"
Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.
Mauri Gross “Ülekanne”, 2023
Õli lõuendil. 2023
Mõõdud: 124 x 124 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik"). Looduse viljakust ja elujõudu sümboliseerivat tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied. Kunstnikule omaselt märkame teoses ka teatraalsust, lavakujunduslikku mõju.
Mauri Gross “Seelik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 23
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Seelik" tähistab uue ja põneva motiivi ilmumist kunstniku loomingusse. Hüpnotiseeriva mõjuga seelikumustrisse on Gross teadlikult jätnud vaevu märgatavaid ebatasasusi, mis aitavad omal moel mööda joontemerd silmal lihtsamini seigelda.
Mauri Gross “Carte Blanche”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 16 x 21 cm.
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.
Mauri Gross “Udu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 69 x 88 cm.
Mauri Grossi näitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Udu" kuulub tema kõrrelisi ja oksi kujutatavasse maaliseeriasse. Kunstnik kirjeldab: "Kevadine kulu – mitmeaastane ja -kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Ideeliselt räägivad need floraalsed motiivid inimese sidemest loodusega läbi minu pildi, mitte läbi foto.”
Mahedale beežile taustale asetatud pajuvitsad sulanduvad ümbritseva keskkonnaga, luues illusiooni nii reaalsest kui kujuteldavast udust. Taoline mitmetähenduslik lähenemine kaasab Grossi omanäolisemate kaasaegsete eesti kunstnike ridadesse.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Kai Kaljo “Loksa“, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Kai Kaljo ´23
Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Jüri Arrak “Kellamees”, 1991
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm.
All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160
All paremal: J. Arrak 91.
Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.
Mare Vint “Metsluiged”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm.
All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30
All paremal: MVint '78
Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.
August Albo “Jõemaastik sillaga”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
Maara Vint “Lillede keskel”, 1984
Kõrgtrükk. Raamitud.
Mõõdud: Plm 23,5 x 21,5 cm, raamiga 51 x 47,5 cm.
All vasakul: "Lillede keskel" kõrgtrükk 45/65
All paremal: Maara Vint 1984
Legendaarsesse Vintide suguvõsasse kuuluva, Tõnis ja Toomas Vindi õe Maara Vindi (s 1955) loominguline käekiri on rafineeritult eristuv. Tema muinasjutulik-fantastilised süžeed ja stiil on naiselikud, kuid julged.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024
Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18 x 26,5 cm, paspartuuümbrisega 31 x 38,5 cm.
All vasakul: "Kadrioru tiik" linool
All paremal: J. Arrak 69.
Jüri Arraku (1936-2022) puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Ka ise Kadriorus elanud kunstnik on siinses teoses kujutanud endale armsaks saanud parki.
Andro Kööp “Õnn! Kus sa oled? … Ma olen igal pool!”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 170 x 170 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Peitusemäng õnnega”, 2023
Mõõdud: 140 x 140 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Mauri Gross “Soe udu”, 2021
MÜÜDUD.
Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis dets 2021-jaanuar 2022 toimunud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Vt ka: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=4s
Mauri Gross “Alfa”, 2021
MÜÜDUD.
Õli papil.
Mõõdud: 86.5 x 73.5 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Eduard Maaser “Valge pilv”, 1972
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud ilma raamita: 55,5 x 76 cm.
Eduard Maaser (1916-1990) sai kunstihariduse Pallases, lõpetades selle 1948. aastal juba Tartu Riikliku Kunstiinstituudi nimelises koolis. 1960. aastatest alates keskendus ta akvarellile, jäädvustas eelkõige Lõuna-Eesti maastikke.
Maaseri õrnalt läbikumav akvarell “Valge pilv” on idülliline vaade Lõuna-Eesti suvisele maastikule ja võlub oivalise valguskäsitlusega.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: JAAN ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.
Jaan Elken “The darker side”, 2006
Jaan Elken “Zhangjiajie mountains revisited”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: ZHANGJIAJIE J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ZHANGJIAJIE MOUNTAINS REVISITED" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2024
Eesti abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri, Jaan Elkeni nägemuses võtab Hiinas asuv Zhangjiajie mäestik kirgliku, ebamaiselt abstraheeritud kuju. Käsitledes lõuendit kui platsi meditatiivsele enesereflektsioonile, defineerib Elken end vindunud
romantikuna, kelle maalitud kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Maali inspireerinud mägedes mitmeid kordi inspiratsiooni kogumas käinud kunstniku jaoks avab see muinasjutuline maastik end läbi ergastava sinise ja karge valge väestava kombinatsiooni.
Jaan Elken “Pikk ja käänuline tee / The long and winding road”, 2023/2024
Jaan Elken “Läbi kõiksuse / Across the universe”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ACROSS THE UNIVERSE / LÄBI KÕIKSUSE" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2023
Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Läbi kõiksuse" hõlmab endas vihjeid tema varasele loomingule, ent ometi representeerib kunstniku käekirja just tänases päevas. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Elkeni vaheldusrikas maalikeel rabab sageli monokroomsusele läheneva üldkoloriidi (hall) või domineerivale toonile (kollane, sinine) allutatud nüansseeritud värvilahendusega. Kasutades koos pastoosset värvilaavat ja õhukest, alusmaali paljastavat värvikihti ning kleepides lõuendile ülevärvimiseks koreda tekstuuriga kotiriide tükke, saavutab Elken töödel skulpturaalse faktuuri – me silme ees kerkiks justkui visuaalne reljeefne kolmemõõtmeline looduspilt."
Jaan Elken “Võõrad linnad”, 2005-2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "VÕÕRAD LINNAD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 80 x 120 cm 2005-2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on kunstniku rännakutest inspireeritud urbanistlik maastik võtnud abstraheeritud kuju. "Võõrad linnad" on justkui unenäoline nägemus, kus teose keskele fokusseeritud kõrghooned sulanduvad vikerkaart meenutava südamega ühtseks tervikuks. Õhuke värvikiht vaheldub tihkete esiletungivate toonimügaritega, tuues Elkeni kogemuse uue linna avastamisest füüsiliselt otse vaataja silme alla.
Valdur Ohakas “Rannikuidüll”, 1993
Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Jaan Elken “Ice on the rocks VI”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ICE ON THE ROCKS VI" ACRYLIC, COLLAGE / CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri töödest ei leia me enamasti konkreetseid objekte, kuid seda enam sisaldavad need konkreetseid mälestusi Elkeni enda elust, jutustusi emotsioonidest ja reisimuljetest. Teose lahti kodeerimiseks jätab kunstnik aga sageli sõnumeid läbi fraaside või üksikute sõnade kraapimise maali pinnale. Vahel peitub võti kunstniku ja vaataja vahelise mõistmise lahti murdmiseks aga hoopis pealkirjas, mistõttu vajab Elkeni looming süvenemist ning tähelepanelikku kaasamõtlemist.
Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.
Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.
Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm.
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
August Albo “Iidsetel treppidel”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm
Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.
Jüri Arrak “Tallinn”, 1969
MÜÜDUD
Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 16,5 x 21,5 cm.
All vasakul: "Tallinn", gravüür
All paremal: J.Arrak 69.
1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.
Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.