E-pood
Showing 1–100 of 1293 results
Valli Lember-Bogatkina “Mänd rannal”, 1989
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 43,5 x 51 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 1989
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Tõnu Soo “Läänemere isandad Röövkala matustel”, 1989
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Teose lehel on kerge kulumisjälg, teost raamides see häirima ei jää.
Mõõdud: km 35 x 53 cm, lm 47 x 62 cm.
All: Idämeren isännät Petokalan hautajaisissa, litografia 7/30 Tõnu Soo, Estonia 1989.
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Tõnu Soo “Andam Kraapsjalaga”, 1987
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 47 x 34 cm, lm 62 x 45,5 cm.
All: Kraapsjalga andamiga litograafia 11/16 Tõnu Soo (Estonia) 1987
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Valdur Ohakas “Koloreino”, 1975
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 93 cm, raamiga 86 x 100 cm.
All paremal: V. Ohakas 1975
Pöördel: 78x93 "Koloreino"
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis.
Tõnu Soo “Meie imelapsed”, 1987
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 47,5 x 34,5 cm, lm 57,6 x 43,4 cm.
All: Meie imelapsed, litograafia 14/20 1987 Tõnu Soo. Estonia
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Tõnu Soo “Maamehe IME-nägemus”, 1990
Litograafia paberil. Raamimata, soovi korral aitame valida teosele sobiva raami.
Mõõdud: km 52,8 x 35,5 cm, lm 62 x 47,5 cm.
All: Maanmiehen IME-näkemys, litografia 10/30 Tõnu Soo, Estonia, 1990
Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.
SAABUMAS. Valdur Ohakas “Maastik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 100 cm, raamiga 87 x 108 cm.
All paremal: V. Ohakas
Pöördel: V Ohakas MAASTIK 80x100
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis.
Einar Vene “Üle mere”, 2018
Õli lõuendil. Raamimata.
Mõõdud: 100 x 80 cm.
All paremal: EV
Pöördel: "Üle mere" E. Vene 2018
Naivismi sürrealismiga sünteesiv Einar Vene (s. 1952) on üks kõige originaalsemaid maalijaid – kui asi puutub süžeesse. Tallinna legendid prevaleerivad tema lõuenditel alatihti, kuid maal "Üle mere" kannab endas krüpteeritumat sõnumit.
Vene esitab armastuse allegooriat kompositsiooniga, kus laeva südamekujuline ahter ja roosad flamingod häälestavad reisile Venuse saarele, taevast valvavad selle õnnestumise üle aga pilvedesse peituvad silmad. Maali pastelne koloriit on Vene loomingule omane ning loob teosele helge ja positiivse üldmulje.
Mauri Gross “Maastik peene joonega”, 2025
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 49 cm, raamiga 61 x 61 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 49x49 2025 "MAASTIK PEENE JOOENGA"
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Jüri Ristna “Nõmme veski”, 2000
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 61 x 72 cm.
All paremal: SIR NAT 2000
Pöördel: SIRNAT NÕMME VESKI
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Jüri Ristna “Metsajärv”, 1996
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 47,5 x 47,5 cm, raamiga 53,5 x 53,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Pöördel sildil: Jüri Ristna"Metsajärv"
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Kaupo Kikkas, Harry Liivrand “Igavesed inimesed”, 2026
Kõvakaaneline raamat, 2026. 128 lk.
Fotod: Kaupo Kikkas
Tekst: Harry Liivrand
Toimetaja: Katre Palm
Kujundaja: Karl Kevad
Väljaandja: Allee galerii
Kaupo Kikkase 14 aastat kestnud fotoprojekt jäädvustas Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid klassikuid: Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Sirje Runge, Olav Maran, Ludmilla Siim, Toomas Vint, Aili Vint, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Vello Vinn, Herald Eelma, Vive Tolli, Raul Meel, Lembit Sarapuu, Evi Tihemets, Kaarel Kurismaa, Lola Liivat. Raamatule kirjutas kaastekstid (biograafiad ja kunstnikke iseloomustavad tekstid) kunstiteadlane Harry Liivrand.
Raamat sisaldab ka intervjuud kahe autori vahel.
Endel Kõks “Merel”, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 40 x 39,5 cm, raamiga 62 x 62 cm.
All vasakul: Merel, linoollõige 60/100, 1953.
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Avo Keerend “Pühavaimu hoov”, 1954
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 28,5 x 14,5 cm, raamiga 48 x 34 cm.
All paremal: Avo Keerend 1954.a
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja.
Andrei Jegorov “Päikseline õhtu”
Õli, tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 39,5 x 49,5 cm, raamiga 49,5 x 59 cm.
All paremal: A. Jegorov
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Arnold Peeter Vihvelin “Maastik helesinise taevaga”, 1930ndad
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 61 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: A. Vihvelin -
Arnold Peeter Vihvelin (1892 – 1962) sündis Tartumaal ja tema kirg kunsti vastu sai alguse juba 6-aastaselt, mil noor poiss oma portreemaalijast sugulase innustusel maalima hakkas. Erinevates maalistuudiotes end täiendamas käimine päädis Peterburi Kunstiakadeemia eduka lõpetamisega. Peale kooli asus Vihvelin tööle Rakverre, kus lisaks joonistusõpetaja ametile tegeles aktiivselt edasi maalimise ja graafikaga.
Marju Bormeister “Muhu jaanalinnud”, 2005
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 100 cm, raamiga 68 x 108 cm.
All vasakul: M Bormeister
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn 2005 MUHU JAANALINNUD ÕLIMAAL - LINANE 60x100
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid. Sageli kujutavad tema teosed linde või kalu - siin, jaanalinde.
Aleksander Pilar “Vaade linnale”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,2 x 63,2 cm, raamiga 67 x 82 cm.
All vasakul: Pilar 67
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna.
Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul.
Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.
Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Teos on reprodutseeritud raamatus "Köögikunst - 150 pintsliga tõmmatud toidulugu", lk 190 (2026).
Heli Šestakova “Pärnu motiiv”, 1966
Efraim Allsalu “Kompositsioon lilledega”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 30,5 cm, raamiga 44 x 34 cm.
All paremal: EAllsalu
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Alar Pääro “Kapriis valgega”, 2000
Õli lõunedil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 80,4 cm, raamiga 109 x 89 cm.
All paremal: PÄÄRO
Pöördel: KAPRIIS VALGEGA TALLINN 2000
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Alar Pääro “Looduse sümfoonia”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 120 cm, raamiga 71 x 130 cm.
All paremal: APÄÄRO
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Evald Okas “Tütarlaps”, 1968
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 15 cm, raamiga 41,5 x 31,5 cm.
All vasakul: EOkas 968.
Evald Okas (1915-2011) oli üks eesti 20. sajandi mitmekülgsemaid kunstnikke, kelle looming hõlmas nii monumentaalmaali kui ka kõrgetasemelist graafikat ja joonistusi. 1960. aastate keskel süvenes tema töödes psühholoogiline üldistus ja figuuri poeetiline käsitlus. Nii ka käesolevas, õrnade joontega edasi antud tütarlapse portrees.
Vive Tolli “Äärel”, 1979
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 61,5 x 50 cm, raamiga 88 x 75 cm.
All vasakul: A. P. "Äärel" söövitus
All paremal: VTolli 79
Vive Tolli (1928-2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928-
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Üleval vasakul plaadil: Ed Wiiralt 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928´
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 11 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Ott Kangilaski “Aktid”, 1960
Ofort paberil.
Mõõdud: km 21,4 x 16,6 cm.
All vasakul: Ofort
All paremal: Ott Kangilaski 1960
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928.
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7,5 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Üleval vasakul plaadil: E Wiiralt. 28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928ˇ
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Rudolf Sepp “Kaevurid”, 1964
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 72 cm.
All paremal: R. Sepp 64.
Tartus Pallase 1938. aastal lõpetanud ja sinna ka elama jäänud Rudolf Sepp (1902-1980) on Pallase koloristliku koolkonna heaks esindajaks. Tema stiili iseloomustab ekspressiivsus ja faktuursus, mis muudab ka kõige argisemad teemad monumentaalseks ja üldistatuks.
Hoogsalt ja tundliku valguse-varjuga maalitud teos kaevurite grupist toob esile meeste erinevad karakterid. Esialgu näib neid maalil olevat neli, ent tähelepanelik silm leiab viiendagi. Laiaõlgsete, tõsiste ja töökate kaevurite taoline koondpilt mõjub justkui eesti mehe sümbolportreena, mille universaalsele mõõtmele aitab kaasa teose abstraktne taust.
Karl Tael “Lydia Koidula”, 1954
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Esko Lepp “Vaadates merele”, 1940
Puugravüür paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame raamimise osas abiks olla.
Mõõdud: 19 x 14 cm.
All vasakul: Puugravüür
All paremal: Esko Lepp 1940.
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
BRON kuni 1.07 Valdur Ohakas “Meri”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm, raamiga 67 x 87 cm.
All paremal: V.OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Evald Okas “Purjekad”, 1965
Raamitud.
Mõõdud: plm 15,8 x 19,8 cm, raamiga 43 x 46,5 cm.
All vasakul: Purjekad IV 12/20
All paremal: EOkas 965
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Eduard Wiiralti joonistus, 1941-1943
Joonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: 10 x 7,5 cm, raamiga 35,5 x 29,5 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Perioodist 1941-43 võib leida mitmeid Wiiralti joonistusi, mille ta skitseeris ajalehe väljalõigetele ning omavad kollektsioneerimisväärtust kunstniku loomingu austajatele.
Agnes Kalbus “Rannal”
Efraim Allsalu “Vaade verandalt”, 1995
Õli masoniidil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 55,5 x 49 cm.
All paremal: EAllsalu 95.
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal lõpetanud Allsalul hakkas 1960. aastate teisel poolel välja kujunema osalt kattuvate ja läbipaistvate värvipindadega, nüansirikas, otsekui sillerdav, nägemuslikult mõjuv laad.
"Vaade verandalt" viib meid sooja suvepäeva. Lisaks lopsakale põllulilledest kompositsioonile võlub Allsalu maalil meid ka taamal paistev järvekallas.
Marje Üksine “Suveõhtu II”, 1983
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 17 cm, raamiga 48 x 43 cm.
All vasakul: "Suveõhtu II" (metsotinto) 18/25
All paremal: M. Üksine 83.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Efraim Allsalu “Armastus”, 1993
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 49,5 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: EAllsalu 93.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli. Tema figuraalkompositsioonid on sageli lüürilised, justkui ajaloolisi legende jutustavad, nii ka käesolev teos.
Nigul Espe “Kased”, 1968
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: lm 35,8 x 25 cm.
All paremal: Nigul Espe 1968
Nigul Espe loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”.
Johannes Võerahansu “Ootaja”, 1920ndate lõpp-1932
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 70 cm.
Pöördel kunstniku autograaf: Joh. Võerahansu „Ootaja“
Johannes Võerahansu (1900-1980) astus Pallasesse sügisel 1932, otse Ado Vabbe maaliateljeesse, kust ta juba järgmisel aastal viidi üle meisterateljeesse. Ent juba eelnevalt oli temast kujunenud tugev maalija, eelkõige tänu õppimisele Ants Laikmaa ateljeekoolis. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1958. aastal korraldatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogist leiame käesolevale teosele sarnase signeeritud sangviinijoonistuse (nr. 19, repro lk. 15), millele autor on kirjutanud „Rahvalaulik“. See on toona koos mõningate teiste samas tehnikas joonistustega paigutatud õpiaega Pallases, täpsemalt aastasse 1932, ent tundub siiski, et need joonistused jäävad koolieelsesse perioodi, mida võiks dateerida laiemalt, 1920. aastate lõpp kuni 1932. Nii dateerime ka käesoleva maali „Ootaja“, mis on Võerahansu üks olulisemaid Pallase-eelseid õlimaale, väga ilus oma tumesinise tähistaevaga figuuri kohal.
Ootajate teema läbib kunstniku loomingut alates 1920. aastate algusest 1970ndateni välja. Kui peale sõda sai mille või kellegi ootus hoopis teise tähenduse, siis käesoleva maali valmimise ajal mõeldi pigem muule – siin näiteks oodatakse merelt tagasi tulevaid kalureid, kelle kunstnik sumedasse öösinisesse peidab. Ühel Võerahansu kavandil ootavad istujad autori sõnutsi vihma ning seda ka põhjusega – eriti Lääne-Saaremaal olid põuad sagedased ning see on ka üks Võerahansut väga paelunud teemasid. Üldiselt tundub aga, et kunstnik mõistis selle all inimeste igavest ootust ja lootust millelegi paremale.
Aleksander Vardi “Suvi”, 1945-1948
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 73 cm
All vasakul: A. Vardi
“Vaikselt, armunult avanevad igal kevadel vana puu võras õiepungade õrnad huuled. See on lihtne ja imeline.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Vee ja valguse viis”
Tartust pärit Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergmann, 1901-1983) oli eesti silmapaistvamaid ja stiilipuhtamaid impressioniste ning üks Pallase esimesi õpilasi. Koolis jäi ta kohe silma kui võimekas ning sihikindel õpilane ning nii sai Vardi stipendiumi välismaale sõiduks. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppinud kunstnik suunduski peale kooli lõppu neljaks aastaks Pariisi (1925-1929). Vaid lühikesel perioodil, 1945-48 muutus kunstniku käsitluslaad maastikes hämusemaks, hakates kandma õrna uduvinest nooti. Samas säilitas ta siiski loodusetunnetuse värskuse, õhulisuse, pintslikäsitluse vabaduse ja liikuvuse, mille järgi Vardi ilmeksimatult ära tunneme. Just seda perioodi esitleb ka meie ees olev idülliline “Suvi”, mille taamal särab Peipsi järv.
Herman Halliste “Vooremaa päikeseloojangul”, 1943
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 76 x 96 cm
All paremal: H. HALLISTE 1943
„Pallases“ skulptoriks õppinud Herman Halliste (1900-1973) alustas kunstnikuteed maalijana Ants Laikmaa juures õppides (1919-22) ning koolmeistrina Tõrvas elades (1922-23). Maalimine jäi talle aga südame külge kogu eluks ning ühed hingestatumad vaated valmisid talle olulisel Vooremaal.
Nimelt elas kunstnik sõja ajal Tartu lähedal Pupastveres (tänapäeval Jõgevamaa), viibides seal koos abikaasa Erikaga Alt-Pursti talus. Muuseas, naabermajas Ülalt-Purstil oli sündinud ja kasvanud eesti üks hinnatumaid skulptoreid ja maalikunstnikke Jaan Koort, kes oli ka üks neist, kes Hallistet kunstnikuks saamise teel toetas ja tagant tõukas.
Pupastvere oli Vooremaale tüüpiline ahelküla, kus talud paiknesid ühel pool teed ning majapidamiste vahele jäeti tunduvalt suuremad vahed kui näiteks ridakülas. Just see tegi Hallistele avaneva vaate avaraks ja võimsaks ning inspireeris teda seda kujutama. Märkame sel päikeseloojangu soojas kumas kümbleval teosel kompositsioonilisi mõjutusi tema õpetajalt ja healt sõbralt Ants Laikmaalt, ent siiski Hallistele omases lakoonilises ja ekspressiivses laadis. Meie ees on üks kunstniku ikoonilisemaid vaateid kodumaale.
Varmo Pirk “Põllundus”, 1960
Guašš, akvarell papil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 28 x 80 cm
All vasakul: Varmo Pirk 1960
Juba noorukieas kunstiandega õpetajatele silma jäänud Varmo Pirk (1913-1980) sai kunstihariduse oma ala tõelistelt meistritelt, kelleks olid Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Kaarel Liimand, Villem Ormisson ja Aleksander Vardi, kui nimetada neist vaid mõnda.
Põneva maalilaadi ja motiivivalikuga pallaslane näitab selles tööteemalises figuraalkompositsioonis suurepärast kompositsiooni- ja värvitunnetust. Teos valmis kavandina suurele, 3-meetrisele pannoole “Põllundus”, mille kunstnik plaanis teostada kas õlis või temperas. Panoraamne vaade soojale suvepäevale on ühtlasi ka nostalgiliseks pilguheiduks tänaseks juba üle 65 aasta tagusesse aega.
Teos pärineb kunstniku pärandkogust.
Varmo Pirk “Abstraktsioon”, 1959
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
All vasakul: Varmo Pirk 959
Pöördel: Varmo Pirk 1959 “Abstraktsioon”
1950. aastate lõpp tähistab Varmo Pirgi (1913-1980) töödes perioodi, mil abstraktsioon muutub üha teadlikumaks kompositsiooniliseks valikuks. See oli aeg, mil eesti maal oli juba vabanenud kanoniseeritud kunstikäsitlusest ning Moskvas näidatud USA abstraktse kunsti ja pallasliku maalikooli rehabiliteerimise kõrval katsetati agaralt ka muudes väljendusviisides.
Pirgi kaunis, klassikaliselt tasakaalustatud abstraktne kompositsioon reedab heas mõttes kolorismi hindavat Pallase kooli. Dünaamiline maalipind tuletab meelde tohutu kiirusega keerlevat tantsupidu sadade paaridega, ent seos ameerika abstraktse ekspressionismiga on ikkagi tugev.
Erich Pehap “Daam helesinisel”, 1950ndad
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 43 x 56 cm.
All paremal: Eric Pehap
Erich Pehapi (1912-1981) figuratiivsed maalid on omaette põnev kunstiline rännak, sest klassikalise figuurikäsitluse asemel taandab ta keha suuremateks värvipindadeks. Nii muutuvad tema teosed täiesti erinevaks väga lähedalt või väga kaugelt vaadates.
“Daam helesinisel” baseerub punasel, helesinisel ja pehmel oranžil, mille Pehap on jaganud selgelt eristatavatesse sektoritesse. Kunstnikule omaselt on erilise tähelepanu all valgus, mis jagab kauni modelli näo kaheks pooleks – nähtavaks ning varjatuks, lisades teosele täiesti uued alltekstid.
Ants Murakin “Suvilas”, 1960ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm
All paremal: AMurakin
Pöördel: Vid sommarstugan
1944. aastast Rootsi elama asunud Ants Murakin jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist. Pärast sõda elas ta Norrköpingis, mille lähedal Läänemeres asusid kohalike jaoks idüllilise puhkuseelu sünonüümiks saanud supelrandu täis saared.
Just ühel neist kaljusaartest asus ka käesolev suvilavaade. Kunstniku tähelepanu on siin eelkõige pööratud valitseva tunde edasi andmisele läbi sooja suvepäeva valguse ja koloriidi. Puuvõrades mänglevad päikesekiired ning sinise veepinna sillerdus viitavad pealelõunasele või õhtusele ajale, mil suplejad väsinuna õhtusöögiks koju naasevad. Nostalgiliseks muudab teose pilk, mille Murakin suunab mööda rohelist nõlva alla veepiirini, kus asub valge pink ja sild – maali keskne rahupunkt.
Valdur Ohakas “Piknik”, 1962
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 37,5 cm.
All vasakul: V.OHAKAS 62
Tallinnast pärit Valdur Ohakas (1925-1998) kinnitas kanda Eesti kunstiloos kui üks 1960. aastate modernismi teerajajaid, kelle loominguline tee algas õpingutega Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja jätkus Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu käe all. Pärast mitmeaastast sunnitud eemalolekut kodumaalt naasis ta kunstiellu uue energiaga, muutudes 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastate algul üheks Eesti kunstiuuenduse intellektuaalseks veduriks.
See 1962. aasta natüürmort esindab kunstniku loomingu kõrgperioodi, mil ta liikus teadlikult puhtama vormimängu ja struktuursuse suunas. Teos on üles ehitatud kubistlikke printsiipe järgides, kus argised objektid – puuviljad, anumad ja alused – on dekonstrueeritud ning asetatud mitmekihilisele pildipinnale. Kunstnik ei taotle siin realistlikku sügavust, vaid loob uue rütmistatud reaalsuse, kus geomeetrilised kujundid ja pinnad moodustavad omavahel tervikliku ning arhitektoonilise struktuuri. Tere tulemast piknikule!
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Marje Üksine “Nõnda ma lähen III”, 2007
Segatehnika paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 26,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Nõnda ma lähen III (segatehnika) 17/50
All paremal: M. Üksine 2007
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek (1931-2025) sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks oli oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Juss Piho “Leek musta korstnaga”, 2020
Märt Bormeister “Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 40 x 55 cm.
All paremal: M Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama
Imbi Lind “Väikesed daaliad”, 1982
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 27,5 x 27, 5 cm, raamiga 36 x 36 cm.
All paremal: I. Lind. 82
ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli.
Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.
Hugo Lepik “Suveidüll violetsete õitega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75,5 x 100 cm, raamiga 82 x 106 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Teosel "Suveidüll violetsete õitega" toob Lepik vaataja ette idüllilise puhkusemeeleolu, mis võlub eelkõige oma sooja koloriidi ja lopsaka taimestikuga.
BRON. Varmo Pirk “Põhjarannik”, 1966
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 58 x 41 cm
All vasakul: Varmo Pirk 1966
Villem Ormissoni, Aleksander Vardi ning mitme teise suurmeistri käe all kunstihariduse saanud Varmo Pirgi (1913-1980) loomingus tähistasid 1960ndad (jätkus ka 1970ndatel) stiliseerimise ja vormide üldistamise suunda, kus realistlik motiiv muutus üha enam sümboolseks maastikuks.
Käesolev akvarell toob vaatajani dramaatilise Põhja-Eesti rannikuvaate, kus massiivne kalju tõuseb esile monumentaalse, peaaegu arhitektoonilise kujundina. Pirk liigendab paekivi tahuseid vorme kiht-kihi haaval, jutustades kivist kui ajas settinud struktuurist. Kalju serval seisev tilluke figuur lisab kompositsioonile aga mõõtkava ja eksistentsiaalse mõõtme – inimene looduse ülevuse ja avaruse keskel.
Erilist tähelepanu väärib teosel taevas. Rohekad, sinakad ja kollakad toonid keerlevad laotuses justkui tuule ja valguse liikumist jälgides. Akvarellile omane läbikumavus annab sellele atmosfäärile õhulisuse, mis aitab võimendada hetke, mil valgus, õhk ja kivim moodustavad ühtse dramaatilise terviku.
Kaupo Kikkas “Sisekosmos”, 2022
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 60 x 40 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin on tema modelliks kunstnik Sirje Runge.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 75 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 100,5 x 67,5 cm, raamiga 113,5 x 79,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin on tema modelliks kunstnik Sirje Runge.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 75 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 40 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Sirje Runget tema ikoonilise teose "Suur armastus/Kaunis lagunemine" ees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 120-121 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 74,5 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Sirje Runget tema ikoonilise teose "Suur armastus/Kaunis lagunemine" ees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 120-121 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Kaarel Kurismaa”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 69,5 x 69,5 cm, raamiga 81 x 81 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta maali- ja installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 72 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Jüri Arrak”, 2015
Raamitud.
Mõõdud: km 75,5 x 101 cm, raamiga 88 x 113 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti "Igavesed inimesed" raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Ka käesolev Jüri Arraku portree aastast 2015 kuulub sellesse seeriasse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel "Igavesed inimesed" ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 21 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lola Liivat”, 2022.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 45 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Lola Liivat”, 2022
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 66,5 cm, raamiga 61,5 x 77,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello Vinn”, 2023.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 45 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Graafik Vello Vinna kujutab ta Muhumaa kadakate keskel
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 51 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Vello Vinn”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 50 x 66 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Graafik Vello Vinna kujutab ta Muhumaa kadakate keskel
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 51 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello kadakas”, 2023.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 40 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siinne Muhu saare vaade valmis Kikkase külaskäigul Vello Vinna juurde, millede keskel fotografeeris ta kunstnikku ennastki.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 52-53 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Vello kadakas”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101 cm, raamiga 79,5 x 113 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siinne Muhu saare vaade valmis Kikkase külaskäigul Vello Vinna juurde, millede keskel fotografeeris ta kunstnikku ennastki.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 52-53 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili meri”, 2024.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 40 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev foto on valminud põhjarannikul Käsmus, kus Kikkas käis pildistamas kunstnik Aili Vinti, kelle looming on tugevalt inspireeritud merest.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 32-33 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Aili meri”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev foto on valminud põhjarannikul Käsmus, kus Kikkas käis pildistamas kunstnik Aili Vinti, kelle looming on tugevalt inspireeritud merest.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 32-33 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili Vint”, 2024.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 45 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib tal Aili Vinti talle olulises paigas, Käsmus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 30 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Aili Vint”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61,5 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib tal Aili Vinti talle olulises paigas, Käsmus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 30 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiidu kittel”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas stseeni Tiit Pääsukese ateljees, mille keskmes on maalikittel, mida kandes on kunstnikul aastakümnete jooksul valminud arvukalt teoseid. Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 113 (Allee galerii, Tallinn, 2026). Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiit Pääsuke”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Tiit Pääsukest portreteeris Kikkas tema Tallinna ateljees, jättes fotole ka kunstniku loomingu.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 110 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Milla värvipalett”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 50 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme Ludmilla Siimu värvipaletti, mille Kikkas jäädvustas Helsingis kunstniku maalimisprotsessi kajastades.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 40 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta maalikunstnik Ludmilla Siimu tema Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta maalikunstnik Ludmilla Siimu tema Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel kujutab ta kunstnik Ludmilla Siimu oma Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 66-67 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Mari Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Mari Roosvalti jäädvustas kunstnik tema koduaias Pirital, taustal modelli enda maalitud teosed.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 84-85 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lembit Sarapuu”, 2023.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 45 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Lembit Sarapuud tema kodurannas Vääna-Jõesuus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 77 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Lembitu mänd”, 2023.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 45 x 60 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Lembit Sarapuud tema kodurannas Vääna-Jõesuus.
Teos on reprodutseeritud “Igavesed inimesed” raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026), mis kaasnes Allee galerii 21.05-27.06.2026 toimunud näitusega.
Kaupo Kikkas “Lembit Sarapuu”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 59,5 x 79,5 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Lembit Sarapuud tema kodurannas Vääna-Jõesuus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 77 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lembit Sarapuu”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 x 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Ka käesolev Lembit Sarapuu portree aastast 2023 tema kodurannas Vääna-Jõesuul kuulub sellesse seeriasse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 75 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Uno Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 75 x 94,5 cm, raamiga 87,5 x 106,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Kunstnik Uno Roosvalti fotografeeris Kikkas tema koduaias Pirital, sest just seal armastab ta lisaks maalimisele tegutseda.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 92-93 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi Tihemets”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61, 5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Evi Tihemetsa portreteerib ta siin põhjarannikul Tapurlas, tema hingekodus, seljas oma lemmikkleit.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 41 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi lauguga”, 2025.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 60 x 40 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Koos Evi Tihemetsaga võeti 2025. aastal ette reis maalilisele Kreetale, kus valmis ka käesolev, soojast päikesevalgusest kantud portree.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 47 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Evi lauguga”, 2025
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Koos Evi Tihemetsaga võeti 2025. aastal ette reis maalilisele Kreetale, kus valmis ka käesolev, soojast päikesevalgusest kantud portree.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 47 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Heraldi laev”, 2023.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 60 x 40 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev vaade kujutab Herald Eelma ateljeed Puisel.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 61 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Kaupo Kikkas “Heraldi laev”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 73,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev vaade kujutab Herald Eelma ateljeed Puisel.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 61 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Olav Maran”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66 x 50 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme maalikunstnik Olav Maranit tema kodustuudios Tallinnas.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Herald Eelma”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 65,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta legendaarset graafikut Herald Eelmad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 55 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !