E-pood
Showing 201–300 of 1182 results
Enno Lehis “Kased”
Benita Vomm “Lilled”, 1991
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 50,5 cm, raamiga 56 x 60 cm.
All paremal: B. Vomm 1991
Pöördel: BENITA VOMM, ARTIST "LILLED", ÕLI 1991 "FLOWERS", OIL 1991
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Viktor Karrus “Värvides maastik”, 1971
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 34,5 x 41,2 cm.
All paremal: V. Karrus 71
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Viktor Leškin “Sügis metsas”, 1987
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm, raamiga 60 x 80 cm.
All paremal: V. Leškin 1987.
Pöördel: Leškin Viktor Semjon'i p. Sünd 1914.a teostatud 1987. "Sügis metsas"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Rein Raamat “Kaluri tare”, 1969
Endel Taniloo “Viljakuse jumalanna”
Kips, 1980
Mõõdud: 200 x 50 x 50 cm
Noore mehena Siberisse saadetud Endel Taniloo (1923-2019) pääses üle noatera seal nälga suremisest. Ehk on just seetõttu hilisema Tartu skulptuuriklassiku isiklikust kogemusest tulenev otsing rahu ja harmoonia järele märgatav ka tema loomingus.
Aktifiguuri täismõõdus formaat on tema loomingus võrdlemisi haruldane ning seda hinnatavam. Art decolikult stiliseeritud vormitunnetusega ja kipsi kui materjali plastilisi omadusi hästi välja toov naisekuju lähtub esmapilgul justkui antiiksest Aphrodite kujutamisest. Ent samas peab ta töös dialoogi ka 1930ndate esteetikaga, kus abistavaks kehamodelliks oli toonane tuntud leedulannast kunstnik. Samast teosest valmis Tanilool ka pronksskulptuur.
Teose autorlust kinnitab kunstniku tütar Airike Taniloo-Bogatkin.
Henno Arrak “Suveidüll võrkkiiges”, 1980
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56,5 x 48,5 cm.
All vasakul: HArrak 1980
Suvise aeglaselt kulgeva idülli allegooriana sobib võrkkiiges poseeriv naine teemasse nagu rusikas silmaauku ja Henno Arrak (1930-2017) pole jätnud juhust kasutamata. Väga hea joonistajana demonstreerib kunstnik nii oma perfektset viirutustehnikat kui ka esteetilist maitset – ta ei välju kompositsioonis hea maitse piiridest.
Kohati meenutab Arraku valguse-varjuga modelleerimine renessansikunstnike või natsareenlaste joonistusi. Et aga töö liiga pinnaliseks ei jääks, asetab ta stseeni taustale tumedamas koloriidis kadakate puhmad, luues niimoodi sügavuse mõõtme.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Eduard Wiiralt “Figuurid”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,9 x 13,9 cm, raamiga 40 x 35 cm.
All vasakul plaadil: W
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Aleksei Viilup “Talumaastik kraaviga”, 1940-1950
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 39,5 cm, raamiga 42 x 54 cm.
Aleksei Viilup (1916-1978) lõpetas 1941. aastal J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli. Pärast sõda töötas ARS'is ja maalis selle kõrvalt erinevaid žanreid. Antud etüüd on talle iseloomulikus kerges, voolavas laadis ja heledas koloriidis.
Ene Korstnik “Tormine rand”, 1993
Mai Levin “Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Richard Uutmaa 120“ 18. september — 11. oktoober 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Richard Uutmaa eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Uutmaa teoste kataloogi.
Kataloogi põhitekst: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundus: Karl Kevad. Fotod ja reproduktsioonid: Stanislav Stepaško, Virumaa Muuseumid SA. Trükikoda: DiGra OÜ. Meediasuhtus: Harry Liivrand
Silvi Liiva “Tallinna motiiv”, 1973
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 29 x 24 cm, raamiga 46 x 40 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv" (ofort) 25/14
All paremal: Silvi Liiva 73
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning samuti silmapaistvalt. Nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale.
Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Voldemar Peil “Tuuline rand”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 75 cm, raamiga 65 x 80 cm
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Vive Tolli “Kotermann”, 1982
Söövitus paberil.
Mõõdud: km 54 ×51 cm
All vasakul: 6/40 "Kotermann" (söövitus)
All paremal: VTolli 1982
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Valli Lember-Bogatkina “Vaade kaldalt”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 60 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: V. Lember 1967
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Maks Roosma “Mets”, 1930-1940
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 34,8 x 27 cm, raamiga 47 x 39 cm.
All paremal: MRoosman
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Evald Okas “Lamav akt”, 1989
Evald Okas “Tallinna tornid”, 1970
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 34,5 x 64,5 cm
All vasakul: Tallinna tornid. Ofort, akvatinta 18/40
All paremal: EOkas 970
Pöördel: Evald Okase tempel.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Eduard Poland “Sügismaastik”, 1928
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 45 cm, raamiga 41,5 x 58 cm.
All paremal: Ed. Poland. x. 28.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
Marje Taska “Muster”, 1984
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 95,5 x 20 cm, raamiga 96,5 x 21,5 cm.
All paremal: Marje Taska 84
Saanud kunstihariduse Tõnis Vindi stuudios ning hiljem Rootsis, kujunes Marje Taskast (s 1955) geomeetrilisse vormi valatud vaimseid väärtuseid hindav kunstnik, kes on tegutsenud vabakutselise kunstnikuna juba ligi 50 aastat. Rahvusvahelise haardega kunstniku isiku-ja grupinäituste nimekiri on pikk ja tema tänaseks kodulinnaks on Tallinna kõrval Stockholm.
Evi Tihemets “Muhu talu õu”, 1962
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 31 cm, raamiga 48 x 58 cm.
All vasakul: "Muhu talu õu" (lito 25/100)
All paremal: E. Tihemets 62.a.
Silmapaistvalt andeka joonistusoskusega, kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Tema loomingust leiab muuhulgas nii loodus- kui linnamaastikke, portreid ning põnevaid kollaaže.
Priidu Aavik “Iru nõlvadel”, 1967
Õli papil.
Mõõdud: 50 x 80 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 67.a.
Pöördel: "Iru nõlvadel" 1967 a P Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Priidu Aavik “Ruila”, 1977
Õli papil.
Mõõdud: 52 x 86 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 77 a
Pöördel: Ruilas 1977 a Priidu Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Amandus Adamson “Damon”, 1905
Biskviit. Signeering alusel.
Meremehe pojana sündinud Amandus Adamson (1855-1929) sündis Paldiskis, kõrge paekalda peal. Mere ääres üles kasvamine oli ideaalseks loominguliseks tõukejõuks poisi kunstilembusele. Just seal, sadamakail istudes, nikerdas ta oma esimesed puidust laevakesed. Kirg kunstiõpingute järgi oli nii tugev, et vaid 14-aastasena põgenes ta Tallinna Toomkoolist, et asuda teele Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Liigse nooruse ja vähese kogemuse tõttu ta sinna sisse ei saanud. Ent Adamson ei jätnud jonni ning olles vahepeal tisleriametis kätt harjutanud, alustaski 1873. aastal seal õpinguid.
Peale lõpetamist oli uudis andekast skulptorist juba liikvele läinud ning Adamsonil tekkinud oma prestiižne tellijaskond. Ajavahemikus 1899-1905 lõi Adamson Peterburis Keiserliku Portselanivabriku tellimusel seitse erinevat skulptuuri biskviidis teostamiseks, milledest üks oli Damon, kaks on meile tundmatud. Keisri perekond kavatses vähemalt osadest lasta teha suuremad tiraažid impeeriumi muuseumidele kinkimiseks. Tellimuse taga seisis aga suure tõenäosusega portselanivabriku skulptuuriosakonna tolleaegne juhataja, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik August Timus.
Adamsonil oli oskus oma skulptuurid elama panna, neis on pehmust, soojust ja elastsust. Siinjuures mõjub “Damon” unistuslikult mõtlikuna, sarnanedes motiivilt ja psühholoogiliselt lähenemiselt Adamsoni biskviitskulptuurile „Merehelinate kuulaja“ (1904, EKM). Mõlemad neist kannavad endas erilist rahu, vaikset kuulamise hetke. Arvestades, et Damon oli olnud 5. sajandil e.Kr. Ateena riigimehe Periklese nõunik ja muusikateoreetik, kelle arvates oli muusikal oluline mõju inimeste moraalile, lisab see tööle sügava filosoofilis-psühholoogilise nüansi.
Teose teised kolm teadaolevat eksemplari asuvad Eesti Kunstimuuseumis (saadud 1952 Läti Riiklikult Kunstimuuseumilt), Tuva oblasti koduloomuuseumis Kõzõlis ning Aleksandr Polovtsovi (1832 – 1909) villa talveaias Kamennõi Ostrovil Peterburis. Viimane muideks oli lisaks töösturi ja riigitegelasena tegutsemisele ka Vene Ajalooseltsi asutaja ja esimees.
Käesolev skulptuur kannab endal Peterburi Keiserliku Portselanivabriku templit, millega märgistati vaid kõige õnnestunumaid eksemplare. Samuti on “Damon” reprodutseeritud Tiina Nurga monograafias Amandus Adamsonist (1959, lk. 41; kataloogis nr. 137) ning Heini Paasi albumis Eesti Kunstimuuseumis asuvatest Adamsoni töödest (2006, lk. 45, kataloogi nr. 23).
Andrus Rõuk “Vaimuvõlu”. 3., 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 75 x 65 cm
All paremal: RÕUK
Pöördel: Andrus Rõuk "Vaimuvõlu" 3. 2005 õli, lõuend (75 x 65)
Tallinnast pärit maalikunstnik ja luuletaja Andrus Rõuk (s. 1957) õppis EKAs, tolleaegses ERKIs, arhitektuuri ja seejärel teatrikujundust, lõpetades viimase eriala aastal 1989. Rõuk on alates 1977. aastast osalenud kümnetel isiku- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal ning on autasustatud 2018. aastal ka Valgetähe IV. klassi teenetemärgiga.
Lisaks erakordselt produktiivsele tööle maalikunstnikuna on Rõuk kujundanud mitmeid teatrilavastusi ja filme ning kirjutanud arvukalt luulet, mida on avaldatud nii Loomingus kui ka Vikerkaares. Just oma patriootliku, 1981. aastal Loomingus ilmunud luuletuse "Silmades taevas ja meri" tõttu — mille esimesed tähed moodustasid sõna SINIMUSTVALGE — heideti Rõuk tolleaegsete ENSV võimude poolt kunstiinstituudist välja, kuhu tal lubati naaseda alles kolm aastat hiljem.
Vabariigi algusaastatel astus Rõuk Eesti Kunstnike Liitu ning hakkas välja arendama sedasama omanäolist abstraktset stiili, mida näeme ka käesoleval, 2005. aastal valminud õlimaalil "Vaimuvõlu 3". Rõuk ise on oma eeskujudena muuhulgas välja toonud Rene Magritte'i ja eriti Joan Miro'd, kelle sümbolite sulandamine geomeetriaga on kunstnikule palju mõju avaldanud.
Hugo Mitt “Õitsvad kibuvitsad”, 1985
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 48,8 cm, raamiga 42 x 64 cm.
All vasakul: "Õitsvad kibuvitsad" /pehmelakk 16/50/
All paremal: H. Mitt 85.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Juhan Kangilaski “Lohusuu”, 1967
Linoollõige paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 30,8 x 41,2 cm.
All vasakul: "Lohusuu" /Linool/
All paremal: JKangilaski 1967
Juhan Kangilaski (1904-1981) omandas 1923. aastal graafika eriala Tallinna Kunsttööstuskoolis. Aastatel 1923–1927 õppis ta Pallases maalikunsti.
Ivar Kaasik “Õhtune meri”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Marju Bormeister “Talu Saaremaal”, 1992
Õli masoniidil.
Mõõdud: 23,5 x 37 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn, 1992 Talu. Saaremaal. (Muhumaa, Liiva küla Paali talu) õli orgallit
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Leonhard Lapin “Müüdi sünd LXXX”, 2000
Boris Ottenberg “Kevadine Toolse”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 19,8 x 27,6 cm, raamiga 26 x 34 cm.
All paremal: B. Ottenberg
Pöördel: B. Ottenberg Kevadine Toolse 1934
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. Sealt polnud kauge maa ka Toolseni, mille järsk kallas on käesoleval teosel kunstniku tähelepanu võitnud.
Aleksander Pilar “Vanalinna vaade”, 1969
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 34,5 cm, raamiga 63,5 x 49,5 cm.
All vasakul: Pilar 69
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Ilmar Torn “Rõuge järved”, 1967
Vineerlõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 36 x 28,5 cm, raamiga 56 x 46 cm.
All vasakul: Rõuge järved (vineer) 6/25
All paremal: ITorn 67
Saaremaalt pärit Ilmar Torn lõpetas kiitusega ERKI graafikaosakonna 1955. aastal. Lisaks oli ta pikaaegne Kunstnike Liidu juht. Teos "Rõuge järved" demonstreerib Torni andekust edasi anda kuuvalguse mahedat kuma ja Lõuna-Eesti pehmete maastikuvormide maalilisust.
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024
Pehmed kaaned, 64 lk.
Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Tõnis Laanemaa “Tamm”, 1994
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 57 x 48 cm, 78 x 66 cm.
All vasakul: Tamm. Ofort 4/30 Ferdinandile sünnipäevaks!
All paremal: Tõnis Laanemaa 1994.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK '64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970.
Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 23
Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Hugo Lepik “Suvine rannaidüll”
Õli lõuendil.
Mõõdud: 51 x 66 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Teose raam vajab kohendamist või ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Ivar Kaasik (& Emil Estee)”Autoportree”, 2000
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
Üleval paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: Emil Estee & Ivar Kaasik Portrait 2000
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ilmar Kimm “Õhtu”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 24,5 x 34,5 cm, raamiga 37 x 47 cm.
All paremal: I. Kimm 87.
Pöördel: ILMAR KIMM "ÕHTU" 1987. õ. p. 24,5 x 34,5 cm
Ilmar Kimmi (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud.
Loodusvaateid on peetud tema loomingu tugevaimaks osaks. 1960ndatest alates muutus tema koloriit erksamaks ning maalimisviis vabamaks. Ka käesoleva maali peamine võlu on just õhtuse valguse meisterlikus ja vabas edasiandmises.
Roman Nyman “Õhtu mererannas”, 1930ndad
Segatehnika papil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm.
All paremal: RNyman
1930ndatel käis Roman Nyman (1881-1951) mitmetel loomereisidel põhjarannikul, sh Haral, Kaberneemes, Karepal, Toilas ja mujal. Suure tõenäosusega kujutab ka käesolev teos just üht neist paikadest.
“Õhtu mererannas” on harmoonilise elu sümbolpilt. Nii merel kui kaldal valitseb tuulevaikus, päeval loksuvat merd sõudnud paat on jäänud välja teenitud puhkust nautima ning päike kohe loojumas. Tundlikult, pea läbipaistva helesinisega kujutab ta õhtuse taeva värelusi, mis leiavad korduse rannal seisvate kuuskede võrades. Kogu maali katab õhtuse valguse sume kuma, mis juba hämarduval esiplaanil järk-järgult taeva suunas heleneb. Suurepärane atmosfääri edasi andmine tunnustatud meistrilt.
Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,5 x 18 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.
Pöördel: Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav” AKVARELL 1965.a.
Karl Burman junior (1914-2001) on Tallinna vanalinna maalides tüüpiline romantik – teda võlub ja inspireerib ilus motiiv, et seda siis kiirelt ja värskelt jäädvustada. Päiksepaistes Viru tänav just seda võimaldabki.
Sulavas akvarelltehnikas maalitud teosel on nii hoonete üldistust kui konkreetsemaid detaile, samuti on hästi klassikalise perspektiiviõpetuse järgi tabatud tänavaruumi sügavus. Väiksed inimfiguurid mõjuvad kaugelt nagu täpikesed värvi, kuid süvenemisel avastame, et need kujud on liikumises, igaüks veel pealegi omas toonis ja oma kehakeelega!
Karl Alexander von Winkler “Jõevaade vana sillaga”, 1900-1910
Akvarell kartongil. Raamitud.
Mõõdud: ava 16 x 25 cm.
All vasakul: Winkler
Eesti tunnustatumaid akvarelliste Karl Alexander von Winkler (1860-1911) on tuntud linna- ja maastikuvaadete jäädvustajana. Tema romantilise tundetooniga akvarellmaalid paistavad silma tehnika väga hea valdamise ja varjundirikka koloriidi poolest.
Winkleril oli anne ka tagasihoidlikus motiivis üles leida selle ilu, ainukordne olemus. Just nii saab uue elu ka “Jõevaade vana sillaga”, mis Winkleri käe all saab võluva ja kordumatu romantilise kuue. Märkamatult ärkavad ellu lood üle vana silla kilkavatest lastest, kaldale kosutust saama tulnud metsloomadest ja kevadistest üleujutustest. Nii sulavat kui kuiva akvarellitehnikat ühel teosel kasutav Winkler peab lisaks lugudele tähtsaks eheda looduselamuse edasiandmist, suvist värskust ja hõrgutavat virvendust.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Eduard Einmann “Võsu”, 1958
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 52 cm, raamiga 53 x 69 cm.
Pöördel: Ed. Einmann Võsu 1958 Autorlust kinnitan /A. Einmann/
Nii Riigi Kunsttööstuskooli kui Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanud Eduard Einmannist (1913-1982) kujunes juba 1950-ndatel üks tunnustatumaid portretiste. 1960. aastatest alates muutub tema käekiri stiliseeritumaks ning näeme uut, katsetustele altimat Einmanni.
Malle Leis “Lilled XCIII”, 1985
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 29,5 x 29,5 cm, raamiga 58 x 56 cm.
All vasakul: Lilled XCIII serigraafia 37/40
All paremal: M. Leis 1985.a.
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Evald Okas “Purjekad”, 1965
Raamitud.
Mõõdud: plm 15,8 x 19,8 cm, raamiga 43 x 46,5 cm.
All vasakul: Purjekad IV 12/20
All paremal: EOkas 965
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Aleksander Kulkoff “Sügismaastik”, 1950-ndad
Õli lõuendil, kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 50,6 x 61,7 cm, raamiga 66 x 77 cm.
1918. aastal Eestisse elama kolinud Aleksander Kulkoff (1889-1970) oli üks tunnustatuimaid siinseid vene päritolu kunstnikke. Tema valgusküllase ja eristuva stiiliga teosed pälvisid tunnustust siinse kunstipubliku seas, sealhulgas president Konstantin Pätsilt, kes esitas talle tellimuse enda portreeks, mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
1944. aastal emigreerus kunstnik koos eestlannast abikaasaga esialgu Saksamaale, siis Ameerika Ühendriikidesse, kuhu jäi elu lõpuni. Tema meisterlikke töid omavad Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja MTÜ Vene Muuseum Eestis.
Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010
Jaan Toomik “Akt”
Viktor Turp “Suvine maastik heinasaadudega”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 29 x 45 cm. Raamiga 47 x 64 cm.
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Karl Burman junior “Jõekallas”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 35,5 x 46,5 cm. Raamiga 48 x 64 cm.
Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega.
Richard Sööt “Tuljak”
Siidimaal. Raamitud.
Mõõdud: ava 20,6 x 17,5 cm, raamiga 30,5 x 30,5 cm.
All vasakul: R. SÖÖT
Richard Sööt (1903-2002) õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali August Janseni ja Roman Nymani käe all. 1937-1944 juhtis ta Tallinnas enda asutatud ettevõtet „Eesti Tarbekunst“. 1944. aastal emigreerus kunstnik esialgu Saksamaale Baierisse, hiljem USA-sse New Yorki, kus asutas oma kunstistuudio.
Legendaarne "Tuljak" on Anna Raudkatsi loodud hoogne eesti rahvatants, mida tantsitakse Miina Härma loodud koorilaulu saatel. Esimest korda kanti „Tuljakut” tantsuna ette 1915. aastal Vanemuises Eesti Üliõpilaste Seltsi tuluõhtul.
Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Ruth Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm.
All vasakul: R. Tulving 67
Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
Kalev Mark Kostabi “Le systéme des objets”, 1989
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 152 x 183 cm.
All paremal: KOSTABI 1989
Pöördel: KOSTABI LE SYSTÉME DES OBJETS 1989 60X72" 12-16-99-BASTILLE
Ameerika ühendriikides, kuid eesti kodus sündinud Kostabi tunneb läbilõhki sealset elulaadi ja kultuuri, ent kunstniku homunculuste maailm peegeldab kaasaegset reaalsust laiemaltki. Sealses ülikoolis joonistamist ja maalimist õppinud kunstnikust kujunes 1980. aastail üks kohaliku kunsti juhtfiguure kuulsas East Village´is. Peagi märkasid tema publikut kõnetavat kunsti ka erinevad plaadifirmad. Nii näiteks on ta lisaks teistele kuulsatele artistidele kujundanud Guns N´Roses´e plaadiümbrise, kes tema teose pealkirja “Use your illusion” ka kogu plaadi pealkirjaks panid.
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Richard Sööt “Linda ehtimas”
Osvald Eslon “Kaljune rand”, 1951
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 61 cm, raamiga 60,5 x 73,5 cm.
All vasakul: O. ESLON 51
Pöördel: O. ESLON Artist from Estonia
Osvald Esloni (1895-1961) kunstiline haridustee sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. Silmnähtavalt andeka kunstnikuna pälvis ta stipendiumi esimese vabariigi andekaid noori toetavalt sihtasutuselt nimega “Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus”. Nii reisis ta juba 1926. ja 1927. aastal Itaalia erinevatesse linnadesse. Hiljem külastas ta ka Pariisi ja Londonit.
Erich Pehap “Suvi Tartus”, 1939
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,3 x 52 cm, raamiga 59,5 x 71,5 cm.
All vasakul: Lito E. Pehap 1939
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Aleksander Ristmägi “Malemängijad”, 1950
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 25,5 x 34,2 cm, raamiga 45 x 54 cm.
All keskel: A. Ristimägi
Aleksander Ristmägi, varasema nimega Aleksander Eisvald (1902-1972) alustas kunstihariduse omandamist Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas neid “Pallases”, mille lõpetas 1943. aastal Ado Vabbe käe all.
1944. aastal Rootsi põgenenud Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Malemängijad” aastast 1950 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu ajusid ragistavaile meestele ning on läbi vastandlike ilmete mängijate näol annab osavalt edasi ka mängu hetkeseisu.
Jaan Vahtra “Kodu looduse rüpes”, 1941-44
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm, raamiga 43 x 54,5 cm.
Teos on iseloomulik Jaan Vahtra sõjaaegsele loomingule. See on fikseeritud kataloogis "Jaan Vahtra ja kubism eesti kunstis" (Tartu Kunstimuuseumi 1972, nr. 251). Vahtra oli kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Ryhma asutaja ning esminene esimees. 1920. aastate teisel poolel läks ta üle uusasjalikule stiilile, 1930. aastate töid iseloomustab omapärane looduslähedane laad, mis jätkub impressionistlikus vaimus sõja-aastatel.
Erich Pehap “Lugemas”, 1947
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.
Jüri Ristna “Lilled”, 2012
Õli, segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 37,5 cm, raamiga 46 x 47,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 2012
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ristna teostes leiduv ajatu atmosfäär, soe, justkui välisest nähtamatust jõust tulenev valgus on hästi esindatud ka käesolevas teoses. Kunstnik isegi on intervjuudes öelnud, et tunnetas oma maalidel salapärast jõudu.
Illimar Paul “Laukaraba”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Laukaraba
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Illimar Paul “Loopealne”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Loopealne
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Valdur Ohakas “Viimsi”, 1964
Valdur Ohakas “Aktid valguses”, 1983
Iris Uuk “Kimp saialilledega”
Karl Burman junior “Istuv akt”, 1953
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37,5 x 25,8 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All vasakul: Karl Burman 53
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm.
All paremal: Silvia Leitu 50
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Ivar Kaasik “Res male gesta est”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 190 x 200 cm
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Ambustum evadere”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 210 x 200 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Sillerdav meri”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All vasakul: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK 2015. Autori signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Green Fluorite oil” pross, 2018
Pross.
Vask, must-hõbe, raud, roheline fluoriit, õlivärv.
Mõõdud: 8 x 3 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga.
Ehe on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Blue oil aquamarine” pross, 2024
Pross.
Vask, must-hõbe, raud, helesinine akvamariin.
Mõõdud: 13 x 6,5 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga.
Ehe on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Sub love”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 85 x 90 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK & EMIL ESTEE 2003 WWW.IVARKAASIK.EE
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Acervus Corporum”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 110 x 110 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK, 2003 ACERVUS CORPORUM Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Karikakrad Dückeriga”, 2010
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Hype III”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impudens (James Dean)”, 2006
Õli lõuendil.
Mõõdud: 195 x 160 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impiorum flatrum”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 200 x 200 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Teekond tippu”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Hilda Mikkelsaar “Natüürmort puuviljadega”, u 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,3 x 60,5 cm, raamiga 66 x 76 cm.
All paremal: HMikkelsaar
Hilda Mikkelsaar õppis aastail 1926-30 Pallases Nikolai Triigi käe all ning sai joonistusõpetaja kutse, kellena asus kohe ka Tallinnas tööle. 1944. aasta suure põgenemise ajal lahkus Eestist ka Mikkelsaar ning elas aastast 1949 Kanadas, kus võttis aktiivselt osa sealsest eesti kunstielust.
Tagasi kodumaale jõudis tema looming alles uue vabariigi ajal ajal ning selle olulisemaks teepostiks oli 1996. aastal näitus Adamson-Ericu Muuseumis, kus tutvustati tema ning ta tütre, tuntud graafiku Ruth Tulvingu teoseid.
Eugen Vaino “Lõuna-Eesti talud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 14,5 cm, raamiga 25 x 27 cm.
All vasakul: Lõuna-Eesti talud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) kunstilised jutustused räägivad sageli konkreetsetest paikadest Eestimaal, käesoleval teosel Lõuna-Eesti orgude vahel asuvast külast. Kunstnik viljeles lisaks graafikale ka õli- ja akvarellmaali.
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 25 x 27,5 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. “Hiiu rannatalud” räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Vive Tolli “Tants linna väljakul”, 1972
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 50 x 51 cm, raamiga 73 x 73 cm.
All vasakul: 27/30 "Tants linna väljakul" (söövitus)
All paremal: VTolli 72.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Esko Lepp “Punases negližees”, 1965
Ott Kangilaski “Märtsipäev”, 1967
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,8 x 24,8 cm, raamiga 40 x 43 cm.
All vasakul: Märtsipäev (kuivnõel) 36/40
All paremal: Ott Kangilaski 1967
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.