Näitan 61–75 tulemust 680-st

Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971

1 100
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm. All paremal: K Nagel 71. Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel

Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948

1 200
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm All paremal: Pehap 48 Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976

1 900
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 20,5 x 34 cm, raamiga 51,5 x 64 cm. All paremal: E. Pehap 1976

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Silvi Liiva “Udu”, 1994

800
Söövitus paberil. Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm. All vasakul: Udu. etching. 7/30 All paremal: Silvi Liiva 1994 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Joann Saarniit “Kodu rannikul”

1 500
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm. All paremal: John Saarniit

Hugo Lepik “Sadamas”

1 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 64 cm, raamiga 65 x 80 cm. All vasakul: H. LEPIK

Mati Uprus “Õhtusel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.

Gerhard von Rosen “Maastik mändidega”, 1920

1 400
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 35 x 25,5 cm, raamiga 53,5 x 40,5 cm. All vasakul: G. Rosen 1920 Pöördel: NÄHE VON KLEIN-KREUTZ MALER: HERR V.ROSEN LEITER DER KUNSTHOCHSCHULE BERLIN

Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool

1 800
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 75 x 60 cm. All vasakul: Tamme Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965). Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.

Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969

400
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39,5 x 29,5 cm, raamiga 60 x 49 cm. All vasakul: "Kaluri tare" linoollõige All paremal: RRaamat 69

Jüri Marran “Natüürmort”, 1972

2 200
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm. All vasakul: JM. 72 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.

Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964

2 800
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 40 cm. All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus. Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”. Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.