1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!
E-pood
Näitan 201–300 tulemust 733-st
Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia):
Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a.
Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI".
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962
New direct method, paber. Raamitud.
Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm.
All vasakul: 2/6 N.D.M
All paremal: Eric Pehap 1962
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.
Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm.
All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige
All paremal: 1953.
Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.
Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.
Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All: Must 2023
Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.
Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
BRON. Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Helmi Herman “Lilled vaasis”, 1961
Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm.
All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10
All paremal: Alo Hoidre 66
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.
Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 18 x 21 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 18 x 21 2020 "LADVAD JA JUURED"
Mauri Gross on viimaste aastate nõutumaid tähti eesti kunstimaastikul, kelle filigraanselt maalitud fragmendid loodusest on justkui uimastav sõõm värsket kevadõhku.
Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis 21.02-21.03.2024 avatud näitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” (Uus tn 7, Tallinn)
Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024
Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967
Heino Kersna “Savan I”, 1974
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All paremal A. Pihelga 84
Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm
August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.
Ermi Littover “Harku järvel”, 1960
Süsi, värviline kriit paberil.
Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm.
All paremal: Littover 08.60
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Ermi Littover (1921-2015) oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.
Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.
„Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust.
Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 60 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Kevadine armastus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 65 x 91 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Ado Lill “Abstraktne”, 1994
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 85 cm.
Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn
Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis.
Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.
Märt Laarman “Laev”, 1963
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm
All vasakul: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida).
Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1978. a.
Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Juss Piho “Maaalune”, 1991
Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 110 x 90 cm
All vasakul: Roosimölder 1997
Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.
Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023
Õli lõuendil. Raamimata.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.
1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Ado Lill “Näod”, 1991
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 79
Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Ilon Wikland “Minu kodulinn Haapsalu”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38 x 52,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989
Heino Kersna “Savan II”, 1974
Eduard Einmann “Araablanna”, 1960
Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
Nigul Espe “Kased”, 1966
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Evi Tihemets “Sadamas”, 1963
Värviline lito. Raamitud.
Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84)
Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.
Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65
Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm.
All paremal: V. Väli 54 a
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.
Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm.
All vasakul: R. Tulving 67
Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm.
All paremal: A. Hoidre mai 1940.
Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Viktor Sinjukajev “Pirita“, 2004
Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm.
All vasakul: VI All paremal: P. Ulas
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril.
"Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 22 cm.
All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1985
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Kaljo Polli “Nihvitar Tšaivost”
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Evi Tihemets “Estonia”, 1981
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Raoul Kernumees “Kartulisorteerijad”
Autolito. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 32 cm. Raamiga 44,5 x 52,5 cm.
All vasakul: R Kernumees. autolito
All keskel: "Kartulisorteerijad"
Raoul Kernumees (1905-1990) sai kunstihariduse Pallasest ning juba 1925. aastal leiame tema töö kooli näitusekataloogist. Tema virtuooslik joonistusoskus väljendus eriti hästi figuraalsetes kompositsioonides, mis on hästi esindatud ka teoses "Kartulisorteerijad".
Herman Talvik “Maastik“
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm.
All paremal: TALVIK
Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade muuseumid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Marje Üksine “Tornid”, 1990
Värviline lito paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: "Tornid" (värv. lito)
All keskel: 26/30
All paremal: M. Üksine 1990
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.
Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm.
All paremal: Ernö Koch 1932.
Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.
