Näitan 121–135 tulemust 733-st

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Silvi Liiva “Udu”, 1994

800
Söövitus paberil. Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm. All vasakul: Udu. etching. 7/30 All paremal: Silvi Liiva 1994 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024

12 000
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Joann Saarniit “Kodu rannikul”

1 500
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm. All paremal: John Saarniit

Gerhard von Rosen “Maastik mändidega”, 1920

1 400
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 35 x 25,5 cm, raamiga 53,5 x 40,5 cm. All vasakul: G. Rosen 1920 Pöördel: NÄHE VON KLEIN-KREUTZ MALER: HERR V.ROSEN LEITER DER KUNSTHOCHSCHULE BERLIN

Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954

1 200
Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm. All vasakul: Pehap 1954 Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.

Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool

1 800
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 75 x 60 cm. All vasakul: Tamme Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965). Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.

Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969

400
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39,5 x 29,5 cm, raamiga 60 x 49 cm. All vasakul: "Kaluri tare" linoollõige All paremal: RRaamat 69

Viktor Turp “Lahemaa”, 1973

1 000
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 34,5 x 49 cm Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.

Jüri Marran “Natüürmort”, 1972

2 200
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm. All vasakul: JM. 72 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.

Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021

1 800
Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) 50 x 60 cm AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND "MING DYNASTY LANDSCAPE II" 2020/2021

BRON. Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014

6 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 102 x 67 cm. Pöördel: ENN PÕLDROOS"SUSANNA SUPLEB", ÕLI 2014.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis. Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22). Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.

Vello Vinn “Käsilane (kahepaikne)”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 88,2 x 45,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Kahejalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 89,6 x 45 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".