Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
E-pood
Näitan 481–510 tulemust 917-st
Eduard Wiiralt “Figuraalne kompositsioon Madonnaga”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 15,8 cm, raamiga 56,5 x 44 cm.
All paremal plaadil: EW MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist "Eduard Wiiralt MCMXX"
Ado Lill “Näod”, 1991
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
MÜÜDUD.
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Valdur Ohakas “Õhtukumas Eestimaa”, 1987
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm raamiga 54 x 73,5 cm.
All paremal: V.OHAKAS 87
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Akt vaibal”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 30 cm, raamiga 53 x 33 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Järvevaade”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 49,5 cm, raamiga 52,5 x 52,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Juss Piho “Hoone mere ääres”, 2024
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. 2024
40 x 60 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO “HOONE MERE ÄÄRES” ÕLI, LÕUEND /
OIL ON CANVAS 40x60 cm. 2024
Juss Piho (s 1963) on Eesti Kunstnike Liidu liige. Selgepiiriliste figuuride ning kujunditega loob ta korrastatud minimalistlikke maailmu, milles ometigi sünnivad jutustused, mis paeluvad vaatajat oma äratuntavate motiividega. Kes meist poleks veetnud aega helesinise suvise taevaga flirtival rannamaastikul? Või kui mitte, siis toob Piho unistuse hedonistlikust elustiilist otse meie ette.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 5”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 175 x 175 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 5” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 175 x 175 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24-18”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-18” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 4”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil
119 x 119 cm. Raamitud
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 4” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 119 x 119 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel “Maastik siit ja sealt” eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisavad maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlikud oksaraod ja läbipaistvad õrnad mullid.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: “Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased.”
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm
All vasakul: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Marje Üksine “Videvik”, 1990
Värviline litograafia paberil.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm.
All vasakul: "Videvik" (värv. lito)
All keskel: 28/30
All paremal: M. Üksine 1990.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Midsommer i byn
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.
Nii kajastab ka “Jaanipäev” maarahva üht olulisemat püha. Kunstnik on maali kätkenud mitu eraldiseisvat jutustust ning jätab vaataja otsustada, milliseid mõtteid mõlgutavad esiplaanil olev paar, aiale toetuv noormees või tagaplaanile jääv ema lapsega. Ninemäele omaselt on ta oskuslikult teoses välja toonud sini-must-valge kombinatsiooni, vihjates igatsusele koduse Eestimaa järgi.
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
