E-pood
Kuvatakse 391–420 tulemust 1157-st
René Kari “RK VII / fragment nr. 6”, 2023
Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 52 cm, raamiga 47 x 57 cm.
All vasakul: RK02
Pöördel raamil: Rene Kari "RK-XXXI" variatsioon A 2002 õli kartongil
Rene Kari (s 1950) korraga nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseisse teosteisse süvenedes leiame neist täiusliku korrastatuse ja puhtuse, sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi.
Ernst Hallop “Võrumaa vaade”
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47,5 x 30,5 cm, raamiga 63,5 x 44,5 cm.
All paremal: E. Hallop
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
René Kari “Kehageomeetria”, 2024
Õli kartong, 2024.
Mõõdud: 75 x 75 cm.
Rene Kari (sünd. 1954) nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseist teosteist leiame sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi. Algusest peale otsib Kari esteetilist koefitsienti, mida saaks saavutada tehnika abil. Tema tööde konstruktiivne struktuur sisaldab peale selle oma visuaalses pooles alateadvusest tõukuvat ülimat poeetilisust.
Käesolev teos on eksponeeritud Rene Kari isikunäitusel Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (avatud 19.09-9.10.2024) ning on näituse kaanepildiks.
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All vasakul: trägravyr
All paremal: A.Ristimägi
PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!
René Kari paaristeos “Korrastatud muljed II A/B”, 2023
René Kari “Geomeetria 5”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 A”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 B”, 2024
René Kari. Kunstiprojekt “Keha kui kunstiteos”
Teose arengulugu läbi aastakümnete.
Kunstiprojekti kuulub 25 raamitud fotot.
"Kari elukestev autobiograafiline kehakunsti projekt hõlmab viimast poolsajandit ning väljendub igal aastal suvel enda kehast täisfiguurse foto tegemist. Alati valib Kari enda jäädvustamiseks mõne kõrgema koha (näiteks kivihunnik) ja poseerib alati samas poosis. Selle hämmastava järjekindlusega teostatava projekti idee seisneb ühelt poolt kehalise ilu ülistamises – Rene Kari on suurepärases füüsilises vormis, teiselt poolt aga veelgi hämmastama panevas fenomenis: nimelt tundub fotodelt, et 73-aastane kunstnik pole aastakümnete jooksul üldse kehaliselt muutunud ning näeb nüüd välja palju parem kui 30-aastaselt. Sõna „tundub“ kasutamine osutub reaalsusega kokku puutudes mõttetuks - Rene Kari ONGI arendanud raudse distsipliini abil endast antiikset mütoloogilist kangelast meenutava nimetu tegelaskuju, kes kehastab kehaliselt igavest noorust ja jõudu" kirjutab Rene Kari isikunäituse "Ahvatlev geomeetria" kuraator, kunstiteadlane Harry Liivrand.
Kuraator jätkab: "Rene Kari kontseptuaalne kehaprojekt on sellisel kujul ja fotomeediumis ainulaadne. Teatud ideelisi analooge leiab ainult graafikast ja maalikunstist seriaalsete, aastakümneid kestvate sama motiivile keskenduvate joonistuste või maalide näol (näiteks mõni kunstnik maalib iga päev uue alanud päeva kuupäeva, ja nii mitu aastakümmet jne). Olles oma keha tähelepanelik modelleerija, otsib ta füüsilise arendamise kaudu teed vananemise vastu ja esteetilisele täiusele, eesmärgiks vormida sellest antiiksete iluideaalidele vastav kunstiteos. Nagu ütlesid vanad kreeklased: terves kehas terve vaim!"
Teos on eksponeeritud Rene Kari isikunäitusel Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (avatud 19.09-9.10.2024).
René Kari “Geomeetria 4”, 2024
René Kari “Portaal VI”, 2018
René Kari “Geomeetria 3”, 2024
René Kari “Geomeetria 7”, 2024
Paul Liivak “Kail”
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: km 18 x 17,5 cm.
1920ndate-1930ndate aastate üks silmapaistvamaid graafikuid, Paul Liivak (1900-1942), alustas oma kunstiõpinguid Tallinna Kunsttööstuskoolis ning jätkas seda Pallases, mille lõpetas 1922. aastal. Juba kooli ajal tuli Liivak välja linoollõigete mapiga “Sadamlinn” ning jätkas nendega ka järgmisel kümnendil.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023
Kõvakaaneline, 312 lk.
„Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”.
See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.
Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.
Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023
Hard cover, 312 pages.
Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA.
The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed.
The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050.
This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.
Sergei Inkatov “Autumn hypnosis”, 2021
Õli lõuend.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All paremal: S. INKATOV
Pöördel: SERGEI INKATOV "Autumn Hypnosis" OIL/CANVAS, 60x60 cm, 2021.
Sergei Inkatovi teosed on täis emotsioone ja kirge. Tema lõuendeil ärkab lisaks värvidele ja kujunditele ellu energia, mis oma pulbitseva jõuga ergutab ka kõige tagasihoidlikuma meelega vaataja elule.
Sergei Inkatov “Esterday”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All vasakul: S. INKATOV
Pöördel: SERGEI INKATOV "ESTERDAY" OIL/CANVAS, 70x90 cm. 2018.
Sergei Inkatovi teosed on täis emotsioone ja kirge. Tema lõuendeil ärkab lisaks värvidele ja kujunditele ellu energia, mis oma pulbitseva jõuga ergutab ka kõige tagasihoidlikuma meelega vaataja elule.
Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991
Õli lõuendil. 1991.
Mõõdud: 60 x 92 cm.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.
Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm.
Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta kunstiajalukku jäänud just graafikuna.
Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.
Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm.
All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta)
All paremal: Ott Kangilaski 1957
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab.
Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.
Alo Hoidre “Pühajärv”, 1965
Autolito paberil. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame abiks olla ka raamimisega.
Mõõdud: plm 31,5 x 45,5 cm.
All vasakul: "Pühajärv"
All paremal: Alo Hoidre 65
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Eugen Dücker “Mererannik Rügenil”, 1875-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 66,1 cm, raamiga 57 x 79 cm.
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962
New direct method, paber. Raamitud.
Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm.
All vasakul: 2/6 N.D.M
All paremal: Eric Pehap 1962
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.