E-pood
Kuvatakse 361–390 tulemust 1157-st
Priidu Aavik “Õhtune maastik”, 1959
Õli lõuendil.
Mõõdud: 33 x 55 cm.
All paremal: P. Aavik 59
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
René Kari “RK VII / fragment nr. 5”, 2023
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 55 x 50 cm.
All paremal: Meiu Münt 2003
Pöördel: Meiu Münt “Pihik“ 2003 (õli, lõuend)
Meiu Mündi loomingusse ilmusid kleidid 2000. aastate alguses, algul taustaobjektidena, seejärel juba eraldiseisvate portreedena. Kunstnik ise selgitab teemani jõudmist nii: “Ehk on selle balletikleidi teema juured minu lapsepõlves, esimesest neljanda klassini käisin balletiringis ja unistasin muidugi baleriiniks saamisest. Esinesime kooli kevadpidudel ja isegi Vanemuise laval. Ühel korral kandsime kohevaks tärgeldatud valgest marlist balletikleidikesi – see on nii meeles, et peaaegu võin praegugi tunda sõrmede vahel seda jäika seelikuosa. See on kehamälu, kui füüsiliselt tunned mingeid aistinguid seoses mõnede mälestustega.” (Meiu Münt, Peeter Talvistu “Meiu Münt. Punane ja must”, 2020, lk 46).
Läbi pikkade sajandite naiselikkuse rõhutamise ühe põhilise riietusesemena kasutatud pihik mõjub tänases kontekstis kui ajalooline artefakt, omamoodi portree aadlidaamide lugudest, armuseiklustest ja hommikusest riietustseremooniast. Ning samaaegselt on see soe ja inimlik austusavaldus naiselikkusele, mida võimendab õrnalt lillelise mustriga taust.
Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 76 cm.
Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt märku anda).
Lembit Saarts “Hobuvanker ootamas”, 1945
Ove Maidla “Must ja valge”, 2019
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 55 x 82,5 cm, raamiga 81 x 104 cm.
All vasakul: "Must ja valge" Linoollõige 1/10
All paremal: OMaidla 2019
Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020-nda aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.
Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 58 x 30 cm.
All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Andrei Jegorov “Pirita jõgi”, 1920ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm.
All vasakul: A.Jegoroff
Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.
Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 60 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Õhtusel tänaval”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 60 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.
Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm.
All keskel: OM23
Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5
Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus.
21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.
Hugo Lepik “Sadamas”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 64 cm, raamiga 65 x 80 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Muuseas, kunstiteadlane Kaalu Kirme pidas Lepikut üheks lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Reiu Tüür “Mu põuest lilled kasvavad (Lennart Meri lumikellukestega)”, 2009
Akrüül, puit. Raamitud.
150 x 70 cm.
Juba aastaid Leedus resideeruv eesti kunstnik Reiu Tüür on Eesti kunstiakadeemia magister (1998) ning London City University magister (2001), lisaks Eesti kunstnike liidu liige aastast 1993.
Tüür on esinenud näitustel maailma paljudes galeriides ning üks talle olulisi teemasid on ajaloolised objektid ning karismaatilised, kultuuri hindavad liidrid. Lennart Meri portree lumikellukestega on Tüürile väga iseloomuliku käekirjaga teos meie esimesest taasiseseisvunud riigi presidendist.
Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961
Söövitus. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm.
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Ilmar Torn “Varemed”, 1955
1955. aastal lõpetas Ilmar Torn (1921-1999) kiitusega ERKI graafikaosakonna, mille diplomitööna valmis sotsiaalkriitiline jutustuste sari. Läbi ilmekate inimtüüpide rääkis ta klassivõitlusest, mis vastas toonasele kunstikeelele. Kuid põhjust kiituse saamiseks oli lisaks etteantud teemas püsimisele teisigi, nende hulgas suurepärane akvatintatehnika valdamine ning narratiivi selge edastamine.
Teoses “Varemed” on selgelt välja loetav teatraalne õnnetusele reageerimine. On siis tegu kulakuks kuulutamise, talu võlgade katteks äravõtmise, maja kokkukukkumise või muu taolise olukorraga – inimlik õnnetus kajab vaatajale vastu. Hallikas üldkoloriit soodustab omakorda meeleolu kujutust. Omaette põneva elemendi teoses moodustab grupp inimesi taamal, kes elavalt arutavad toimunu tausta üle.
Teos pärineb Ilmar Torni pärandkogust ning on teadaolevalt ainus erakätes olev eksemplar tema väga väikesetiraažilisest diplomitööst.
Osvald Lääne “Vaikelu kirglike sügisõitega”, 1961
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 37 cm, raamiga 59 x 50,5 cm.
Üleval paremal: OL 1961
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Ernst Hallop “Suur Munamägi”, 1964
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 38 cm, raamiga 50 x 52 cm.
All vasakul: E Hallop 64
Pöördel: E Hallop Seeriast - Lõunaeesti kaunis loodus "S. Munamägi" 36 x 38, 1964, pastell
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Linda Kohk “Saialilled”, 1976
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 30,5 x 36,5 cm, raamiga 41 x 46,5 cm.
All vasakul: L. K. 1976
Pöördel: Linda Kohk (Indreko) (1906-1985) 1927-31 Pallas
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 20,5 x 34 cm, raamiga 51,5 x 64 cm.
All paremal: E. Pehap 1976
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Erich Pehap “Violence”, 1969
Erich Pehap “Venna portree”
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 50 x 36 cm.
All keskel: ALLAN PEHAP
All paremal: E. Pehap
Erich Konstantin Pehapi elus mängis tema vend Allan Endel Pehap olulist rolli. Kahjuks kaotas Eestist põgenedes kunstnik temaga aastateks kontakti.
Käesoleval, 1948. aasta pastellil näeme poissi ennastunustavalt raamatut uurimas. Pastelli pehmusega tööst õhkub austust ja vennalikku armastust, diivanil olevad padjad aga meenutavad koduse Viljandi tikitud diivanipatju.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.
Evi Tihemets “Suur laine”, 1985
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm.
All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35
All paremal: E. Tihemets 85
Silmapaistvalt andeka joonistusoskusega, kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Tema loomingust leiab muuhulgas nii loodus- kui linnamaastikke, portreid ning põnevaid kollaaže.
Eduard Poland “Maastik”, 1928
Akvarell paberil.
Mõõdud: 25,5 x 31 cm.
All paremal: Ed. Poland. XII-928
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
August Albo “Kolm tüdrukut”, 1962
Õli lõuendil.
Mõõdud: 42 x 15,5 cm.
Pöördel: D. A. C. 1962
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Evald Okas “Pilved”, 1994
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud 30 x 25 cm. Raamiga 46 x 40,5 cm.
All vasakul: EOkas 1994
Pöördel: EOkas 1994 "Pilved" Õli p. 1994 30 x 25
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.