E-pood
Kuvatakse 451–480 tulemust 1128-st
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm.
All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile)
All paremal: J. Arrak 67.
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia):
Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a.
Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI".
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee
Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm.
All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige
All paremal: 1953.
Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.
Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 79
Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.
Ado Vabbe “Mees ja naine”
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 13,5 x 11,5 cm, raamiga 43 x 41 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 29,5 cm, raamiga 43 x 57,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 110 x 90 cm
All vasakul: Roosimölder 1997
Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ado Lill “Abstraktne”, 1994
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 85 cm.
Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn
Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis.
Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.
Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm.
All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10
All paremal: Alo Hoidre 66
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Puulõige paberil.
Mõõdud: plm 38,2 x 34 cm.
All vasakul: 4/4 Woodcut (E. PEHAP)
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Erich Pehap on enda autoportrees kujutanud tunduvalt enamat kui vaid küljeprofiilis vaade inimese peast.
Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida).
Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1978. a.
Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt teada anda).
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920ndad/1930ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Eduard Einmann “Araablanna”, 1960
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 13,5 x 9,5 cm, raamiga 33, x 27 cm.
All vasakul: Araablanna
All keskel: kuivnõel
All paremal: Ed. Einmann 1960
Nii Riigi Kunsttööstuskooli kui Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanud Eduard Einmannist (1913-1982) kujunes juba 1950-ndatel üks tunnustatumaid portretiste. 1960. aastatest alates muutub tema käekiri stiliseeritumaks ning näeme uut, katsetustele altimat Einmanni.
Helmi Herman “Lilled vaasis”, 1961
Evi Tihemets “Sadamas”, 1963
Värviline lito. Raamitud.
Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84)
Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.
Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65
Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm.
All paremal: V. Väli 54 a
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.
Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm.
All paremal: A. Hoidre mai 1940.
Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?
Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm.
All vasakul: VI All paremal: P. Ulas
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril.
"Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.