Näitan 451–480 tulemust 846-st

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Priit Pärn “Saar”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 8 x 14,9 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Saar" Ofort, akvatinta 1/70 All paremal: PÄRN 88

Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979

800
MÜÜDUD. Reljeeftrükk paberil. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm. All vasakul: 2/4 Relieef print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".  

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. “Estonia” räägib etendusest pealinna ooperimajas. Meisterlikult kujutab ta rambivalguses kümblevaid näitlejaid ning lava ees musitseerivaid pillimehi.

Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm. All paremal: B. Ottenberg. 1934 Pöördel: B. Ottenberg Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed. Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele. Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.

Arno Arrak “Storming”, 2004

1 400
MÜÜDUD Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm. All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04 Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.

Jüri Arrak “Tornid”, 1991

1 700
MÜÜDUD. Litograafia paberil. Mõõdud: km 31 x 41 cm. All vasakul: "Tornid" lito 23/100 All paremal: J. Arrak 91. Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel. Jüri Arrak (1936-2022) kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Teosel “Tornid” kohtume Arrakule iseloomulike maividega, kes on peitunud vanalinna teravatipulisi torne meenutavatesse ehitistesse. Inimene tundub omavat ülevaadet kõigest, ent maa tõelised valitsejad peituvad sügaval maa sees… Tuleb vaid otsida üles nende kõikenägevad silmad.

Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956

1 200
MÜÜDUD. Akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm. All vasakul: Tallinn Toompea All paremal: EOkas 956 Plaadil all paremal: EOkas 956 Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas (1915-2011) armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates. Nii jõudis 2005. aastal Toompea lossi kunstisaali ka tema enda isikunäitus. Käesolev akvatinta võlub valguskäsitluse poolest, kus esiplaanil oleva koheva lumevälja heledus loob efektse kontrasti taamal paistva Toompeaga.

Heino Kersna “Savan I”, 1974

520
MÜÜDUD. Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan I Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan I" Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda.  1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna. Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.

Heino Kersna “Savan II”, 1974

520
MÜÜDUD. Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan II Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan II" Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda.  1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna. Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.

Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985

1 150
Kõrgtrükk paberil. Mõõdud: plm 24 x 22 cm. All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85 All paremal: / TÕNIS VINT 1985 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.

Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014

6 800
MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 102 x 67 cm. Pöördel: ENN PÕLDROOS"SUSANNA SUPLEB", ÕLI 2014.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis. Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22). Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.

Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980

1 700
MÜÜDUD. Litograafia paberil. Mõõdud: km 36 x 45 cm. All vasakul: "Elu fragment I" lito, 28/60 All paremal: J. Arrak 80. Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013

1 300
MÜÜDUD. Õli lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm All paremal: Marju Bormeister Pöördel: Marju Bormeister Tallinn "NII ON, NII JÄÄB" õli, lõuend 2013

Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961

850
MÜÜDUD. Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm. All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür) All paremal: E Waino 1961 Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
MÜÜDUD. Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965

240
MÜÜDUD. Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida. Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" linool All paremal: H. Eelma 65. 1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt.  Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Silvi Liiva “Helin”, 1992

250
MÜÜDUD. Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm. All vasakul: Helin. ofort. 11/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Andro Kööp “Rõõmus kamp”, 2024

2 500

Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 33 x 76 cm. Andro Kööbi (s 1967) isikunäitusel "Rõõm" (Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024) eksponeeritud teos "Rõõmus kamp" esitleb kunstniku rohelist mõtteviisi. Nimelt on teos valminud maalimisprotsessi loomuliku osana ning sündinud kunstiteoseks läbi maalipaletiks olemise. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”  

Eduard Wiiralt “Eide portree”, 1918

1 400
MÜÜDUD. Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 21.4 x 13 cm, raamiga 52 x 46 cm. All paremal: EViiralt V 918 “Eide portree” valmis Eduard Wiiraltil kunstiõpingute ajal, ent juba on tunda huvi inimese olemuse edasi andmise vastu ning loomulikult virtuooslik joonistusoskus. Tundlikult on ta kujutanud eide kortsus nägu ning tõstetud kulmukaart. Naise pilk vaatab mõtlikult kaugusse, meenutamaks nooruspõlve.  

Andro Kööp “Varahommik rannal”, 2014

3 000

MÜÜDUD.

Õli froteel. Raamitud.

Mõõdud: 60,5 x 47,5 cm. Andro Kööp tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Varahommik rannal”. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”

Andro Kööp “Värske tuul õõtsutab aias lilli”, 2024

MÜÜDUD.

Õli Belgia linasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 60 x 60 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Teos "Värske tuul õõtsutab aias lilli" kannab endas metafüüsilise maaliruumi põrkumist realistliku motiiviga. Vabade, spontaansete pintslitõmmetega maalitud, aeda kujutaval teosel kohtuvad looduse vaimustav värvigamma ning kunstniku meisterlik kompositsioonitaju. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2024. aastal toimunud Andro Kööbi isikunäitusel "Rõõm".  

Andro Kööp “Rannas”, 2024

MÜÜDUD.

Õli puuvillasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 30 x 30 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos "Rannas". Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”

Andro Kööp “Koju, üle põllu”, 2019

1 100

MÜÜDUD.

Õli linasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 26 x 50 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” eksponeeritud teos "Koju, üle põllu" esitleb rohelist mõtteviisi toetava kunstniku maailmanägemust kõige otsesemas mõttes. Näeme enda ees maalimisprotsessi tulemusena tekkinud, loomulikult välja kasvanud töid, milledest sünnib täiesti uudne kunst. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”

Andro Kööp “Hero in a white mask”, 2024

1 300

MÜÜDUD.

Õli linasel lõuendil. Raamitud.

Mõõdud: 40 x 22 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Hero in a white mask", mis on sündinud maalipaletina. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”  

Andro Kööp “Vaalade kohtumine”, 2014

1 550

MÜÜDUD.

Õli / lõuend papil. Raamitud.

Mõõdud: 47 x 45 cm. Andro Kööbi (s 1967) teos "Vaalade kohtumine" aastast 2013 väljendab tema armastust rohelise mõtteviisi vastu. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”

Teos oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel “Rõõm” Allee galeriis 5.12-21.12.2024.

 

Richard Kivit “Kevadine oja”, 1917

1 100
MÜÜDUD. Akvarell paberil. Teos on ümbritsetud paspartuuga, soovi korral nõustame ka raami valikul. Mõõdud: ava 21,5 x 19,5 cm, paspartuuga 34 x 41,5 cm. All paremal: R. Kiwit -17. Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Abel Lee “Pidu”, 1963

790
MÜÜDUD. Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 67,5 x 51 cm, raamiga 79 x 61,5 cm. All paremal: Abel Lee 1963 Legendaarse Günther Reindorffi käe all kunstihariduse saanud Abel Lee (1918-2010) emigreerus hiljem Kanadasse ning sai seetõttu oma kunstis edasi anda vaba maailma emotsioone. "Pidu" on tõeline värvide pillerkaar.