Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–30 tulemust 917-st

Jaan Vahtra “Kevadel (Võru maastik)”, 1946

2 500
Monotüüpia. Raamitud. Mõõdud: ava 28.5 x 34.5 cm
Eesti Kunstnikkude Rühma liige Jaan Vahtra (1882-1947) oli kubistlik-konstruktivistlike kompositsioonide maalimise kõrval ka maastikumaalija, kes jaotas motiivi kindlakäeliselt ruumilisteks mahtudeks. Oma viimastel eluaastatel pühendus ta eelkõige kodukandi Võrumaa, samuti Ahja ja Taevaskoja looduskaunite paikade kujutamisele. Just Võrumaa maastikku kujutab ka kevadiselt värske monotüüpia, mille kompositsioon on üles ehitatud neljaosalisena. Selle konstruktsiooni “selgrooks” on lumesulavetest üleujutatud mitmes suunas harunev jõgi. Teose vaataja jaoks kujuneb ehk siiski tähtsamaks koloriiditundlik lahendus. Sini-valged ja pruunid toonid sulavad kokku üheksainsaks varakevadiseks sümfooniaks. Jääpangad muutuvad aina rohkemaks veeks ning vettinud mätaste vahel suliseb ja soliseb. Mets silmapiiril ja põõsasrinne laulavad märtsikuist pungade puhkemise laulu.

Viktor Turp “Suvine maastik heinasaadudega”

900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud 29 x 45 cm. Raamiga 47 x 64 cm. Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.

Karl Burman junior “Jõekallas”

750
Akvarell. Raamitud. Mõõdud 35,5 x 46,5 cm. Raamiga 48 x 64 cm. Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega.

Jaan Toomik “Akt”

580
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud 61 x 42,5 cm. Raamiga 73,5 x 52 cm. All paremal: JT Pöördel: Jaan Toomik

Olga Terri “Iirised”, 1985

925
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm. All paremal: OTerri Pöördel: OTerri 1985. Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel. Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu  lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.

Richard Sööt “Tuljak”

1 600
Siidimaal. Raamitud. Mõõdud: ava 20,6 x 17,5 cm, raamiga 30,5 x 30,5 cm. All vasakul: R. SÖÖT Richard Sööt (1903-2002) õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali August Janseni ja Roman Nymani käe all. 1937-1944  juhtis ta Tallinnas enda asutatud ettevõtet „Eesti Tarbekunst“. 1944. aastal emigreerus kunstnik esialgu Saksamaale Baierisse, hiljem USA-sse New Yorki, kus asutas oma kunstistuudio. Legendaarne "Tuljak" on Anna Raudkatsi loodud hoogne eesti rahvatants, mida tantsitakse Miina Härma loodud koorilaulu saatel. Esimest korda kanti „Tuljakut” tantsuna ette 1915. aastal Vanemuises Eesti Üliõpilaste Seltsi tuluõhtul.

Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010

2 700
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm. Üleval paremal: J.ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "GRAY AND NOTHING" ACRYLIC/CANVAS 80x100 cm 2010

Ilmar Kimm “Õhtu”, 1987

600
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 24,5 x 34,5 cm, raamiga 37 x 47 cm. All paremal: I. Kimm 87. Pöördel: ILMAR KIMM "ÕHTU" 1987. õ. p. 24,5 x 34,5 cm Ilmar Kimmi (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Loodusvaateid on peetud tema loomingu tugevaimaks osaks. 1960ndatest alates muutus tema koloriit erksamaks ning maalimisviis vabamaks. Ka käesoleva maali peamine võlu on just õhtuse valguse meisterlikus ja vabas edasiandmises.

Jüri Marran “Meeskoor”, 1975

2 800
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 63 x 43 cm. All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht. Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”

Hugo Lepik “Suvine rannaidüll”

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 51 x 66 cm. All vasakul: H. LEPIK Teose raam vajab kohendamist või ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.

Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025

30
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis. Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.

Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.

Evi Kaur “Valged pojengid”, 2000

400
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 48 cm, raamiga 66 x 53,5 cm. All paremal: EK. 2000

Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."

Edgar Valter “Unenägu”, 1969

6 400
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm. All paremal: EW 69 Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon. Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…

Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967

700
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm. All vasakul: R. Tulving 67 Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.

Benita Vomm “Armastus”, 1951

1 250
Õli lõuendil. Mõõdud: 61 x 61 cm, koos raamiga 64 x 64 cm. Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. End teispool ookeani kunstis taas leidnud Vomm käsitleb teosel igavese armastuse teemat.  

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950

550
Metsotinto paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 14,2 x 7,8  cm, raamiga 38,5 x 32 cm. Üleval paremal plaadil: WIIRALT 1950 Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus valmisid tema ikooniliseimad teosed.  Käesoleval natüürmordil saavad ühtviisi tähelepanu nii lopsakad daaliad kui eksootilised puuviljad ning veiniklaas.

Johannes Uiga “Pühajärve”, 1982

780
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm. All vasakul J. Uiga 82 a. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.

Richard Sööt “Linda ehtimas”

1 950
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 34 x 27,5 cm, raamiga 53 x 43 cm. All vasakul: R. Sööt Pöördel: Richard Sööt Art studio kleeps "Linda ehtimas" Peale II maailmasõda New Yorgis elanud ja töötanud Richard Söödi (1903-2002) loomingus on rahvusromantilisel eesti mütoloogial oluline koht.

Hugo Mitt “Külavahe”, 1987

500
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 24,8 x 40,3 cm, raamiga 45 x 58,5 cm. All vasakul: "Külavahe" All keskel: / pehmelakk 17/50 / All paremal: H. Mitt 87. Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.

Osvald Eslon “Kaljune rand”, 1951

1 520
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 46 x 61 cm, raamiga 60,5 x 73,5 cm. All vasakul: O. ESLON 51 Pöördel: O. ESLON Artist from Estonia Osvald Esloni (1895-1961) kunstiline haridustee sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. Silmnähtavalt andeka kunstnikuna pälvis ta stipendiumi esimese vabariigi andekaid noori toetavalt sihtasutuselt nimega “Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus”. Nii reisis ta juba 1926. ja 1927. aastal Itaalia erinevatesse linnadesse. Hiljem külastas ta ka Pariisi ja Londonit.

Erich Pehap “Suvi Tartus”, 1939

1 200
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 39,3 x 52 cm, raamiga 59,5 x 71,5 cm. All vasakul: Lito E. Pehap 1939 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.

Aleksander Ristmägi “Malemängijad”, 1950

1 100
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 25,5 x 34,2 cm, raamiga 45 x 54 cm. All keskel: A. Ristimägi Aleksander Ristmägi, varasema nimega Aleksander Eisvald (1902-1972) alustas kunstihariduse omandamist Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas neid “Pallases”, mille lõpetas 1943. aastal Ado Vabbe käe all. 1944. aastal Rootsi põgenenud Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Malemängijad” aastast 1950 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu ajusid ragistavaile meestele ning on läbi vastandlike ilmete mängijate näol annab osavalt edasi ka mängu hetkeseisu.

Ardo Sivadi “Maastik majadega”

2 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm. Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.    

Erich Pehap “Lugemas”, 1947

750
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm. All paremal: E. Pehap 1947 Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.

Silvi Liiva “Pruut”, 1992

420
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 38 x 32 cm. All vasakul: Pruut, ofort, 14/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Valdur Ohakas “Järvesilm kuuvalgel”, 1991

580
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 36,5 x 46,5 cm. All paremal: V OHAKAS 91

Valdur Ohakas “Lainte lummuses”, 1986

450
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 25 cm, raamiga 35,5 x 35,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 86 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
MÜÜDUD. Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Valdur Ohakas “Viimsi”, 1964

3 500
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. All paremal: V. OHAKAS 64 Teos “Viimsi” on eksponeeritud "Valdur Ohaka 100" maalinäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 27.05.-3.07.2025.