E-pood

Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis. Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22). Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.

“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas. Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.