E-pood
Kuvatakse 871–900 tulemust 1128-st
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Osvald Eslon “Veneetsia”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm.
All paremal: O. Eslon. Venezia.
Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm.
All vasakul: A.E. 5/10 Maailm
All paremal: Enno Hallek
Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti.
Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat.
2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.
Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm.
All vasakul: Pidu hakkab...
All paremal: EOkas 969
100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006
MÜÜDUD
Sügavtrükk. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm.
All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50
All paremal: Reti 2006
Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021
Õli, lõuend.
Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
August Albo “Baleriinid II”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Evald Okas “Mõttes”, 1974
MÜÜDUD
Litograafia. Raamitud.
Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm.
Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.
Melanie Arrak “Suvi II”, 1972
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 81 cm, raamiga 70 x 86 cm.
All paremal: M Arrak 1972
Pöördel: Melanie Arrak Suvi II 1972 65 x 81
Elmar Kitse, Johannes Võerahansu ja mitme teise kuulsa kunstniku käe all oma loomingukeele leidnud Melanie Arrak (1923-2013) jäi elu lõpuni truuks pallaslastest õpetajate poolt hinnatud stiilile. Tema koduselt eestimaiste, taandatud toonidega teos "Suvi II" annab edasi Lõuna-Eesti suvemaastiku soojust.
Gregor von Bochmann “Ratsanik rannikul”, 1920-30
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 52,5 x 74,5 cm, raamiga 80 x 103 cm.
All vasakul: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Erilist meisterlikkust näitas ta üles hobuste kujutamisel. Enamasti just väiksemat formaati eelistanud kunstniku loomingus on käesolev teos oma mõõtmete poolest suurepäraseks leiuks Bochmanni loomingu austajaile.
Jaan Toomik “Maastik”, 2005
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Enno Ootsing “Horisontaal ja vertikaal”, 1972
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
August Albo “Baleriinid I”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
Suurpis saarlastest vanemate perre sündinud August Albost (1893-1963) kujunes hiljem tunnustatud maalikunstnik New Yorgis. Euroopa erinevates riikides elanud ja töötanud kunstniku loomingust leiame tugeva autobiograafilise tausta: õppinud lisaks kunstile ka klassikalist tantsu ja muusikat, jäädvustab ta balleti- ja ballistseene ning lavastab muusikateemalisi vaikelusid. Nii jälgivad tema baleriine kujutavad teosed detailselt tõetruid poose ja positsioone ning on põnevaks avastuseks nii kunsti- kui teatrisõpradele.
Virge Jõekalda “Minu aed I”, 2001/2004
August Albo “Mälestused muusikast 1 ja 2” (paarismaalid)
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971
MÜÜDUD
Õli lõuendil. 92 x 73 cm
Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris.
Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.
Eugen Dücker “Vaikne meri õhtuvalguses”, 1900-1910
Peeter Allik “Medusa pea”, 2017
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 52 x 67 cm.
Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti.
Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.
August Albo “Päikseline meri”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
Väliseesti kunstnik August Albo (1893-1963) armastas kujutada vett. Eelkõige võlusid teda selle liikumine ja peegeldused veel. Hommikuudus merd kujutav teos kutsub unustama argimured ja kiirustamise ning keskenduma igavesti kohisevale merele. See on süvitsi looduse keskele minek, sulandumine ühte lainetava vee ja universumiga.
Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976
Kunstkivi (betoon). Reljeef.
Mõõdud 63 x 50 x 5 cm.
Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.
Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
August Albo “Baleriin III”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.