Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud.
Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.
E-pood
Näitan 31–45 tulemust 680-st
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Gita Teearu “Karjatee”
Evald Okas “Purjekad”, 1976
Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980
Rita Raave “Teel tarkuseni”
Segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 103 x 40,5 cm, raamiga 108 x 45,5 cm.
Rita Raave (s 1951) leiab inspiratsiooni ja innustust vararenessansi ja renessansi suurmeistritelt, samuti abikaasa Enn Põldroosilt. Tema teoste hingestatus väljendub läbikumavates värvikihtides, õrnades toonides ja nende alt justkui müstiliselt välja ilmuvates figuurides ja objektides.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume eelnevalt soovist märku anda).
Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985
Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All vasakul: Must 2023
Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle.
Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina.
Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.
Ernst Hallop “Võrumaa vaade”
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47,5 x 30,5 cm, raamiga 63,5 x 44,5 cm.
All paremal: E. Hallop
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013
Märt Bormeister “Eesti rehetuba”, 1979
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 54,5 x 74,5 cm.
All vasakul: Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXIX Eesti rehetuba õli 50x70
Märt Bormeister (1916-1991) oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Kuigi ta lõi töid erinevates žanrites, siis menukaimaiks kujunesid Tallinna vaated ning talumaastikud. Viimaseid jäädvustades kandis Bormeister ka olulist pika traditsiooniga taluarhitektuuri dokumenteerimise rolli, mistõttu on tema tööde detailitruudus väärtuslikuks ka ajaloo seisukohalt.
Voldemar Tank “Stockholmi linnavaade”, 1957
Õli lõuendil.
Mõõdud: 46 x 61,5 cm.
All vasakul: W Tank 59
Teos vajab mõningast restaureerimist. Soovi korral saame olla abiks organiseerimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Jüri Arrak “Tornid”, 1991
Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 22 cm.
All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1985
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.
Tõnis Vint “Kuukristall”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Km 30 x 30 cm
All vasakul: "Kuukristall" kõrgtrükk 74/85
All paremal: TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vindi (1942-2019) õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunstimaastikku. Ta on viinud kaasaegse kunsti ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Pärast hüperrealismi mõju 1970-ndatel puudutas sellele järgneva kümnendi eesti kunsti transavangardi puhang oma müüdilembuse, müstilisuse ja manerismiga. See ei läinud mööda ka Tõnis Vindist, kelle teoses „Kuukristall“ mõjub kuuga suhtlev haldjas otsekui ebamaine astraalkeha. Sumedalt pehme musta flirt kristallselge kuusirbiga kannab endas unenäomaailma viirastuslikku pitserit. See on kerguse, vabaduse ja kaaluta oleku maailm, millest tagasi reaalsusse on vaid üks samm.
