E-pood
Näitan 601–630 tulemust 917-st
Hugo Mitt “Võiküla”, 1979
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm.
All vasakul: "Võiküla"
All keskel: (pehmelakk 20/50)
All paremal: H. Mitt 79.
Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.
Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm.
All vasakul: Kaluri tütred
All paremal: EOkas 971
Evald Okas (1915-2011) ammutas inspiratsiooni nii loodusest kui naiste ürgsest ilust. Nende kahe teema sümbioosist sündis arvukalt meisterlikke teoseid erinevais tehnikais. Noorte kunstnike, eelkõige Vello Vinna kõrgtrükis ofordid valge joonega mustal pinnal ärgitasid Okastki seda proovima.
Klaasujukitega võrkude taustal kujutatud kaluri tütred jutustavad loo merevahus kasvanud rannarahva naiste tugevusest. Läbilõikavalt ulguv talvine meretuul ning pehmelt põski paitav suvine briis on naiseks sirgunud tütarde varasalve kinnitanud jõu nii enda eest seista, südamega armastada kui õrnalt oma laste kõrva sosistada. Kaluri tütred ei otsi enda kõrvale kaitsjat, vaid võrdset partnerit, kellega koos purjed heisata ning täiel rinnal võimsaid tormituuli taltsutada.
Ilon Wikland “Unedemaa”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga
All vasakul: 73/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024
Õli lõuendil. 130 x 120 cm
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 24
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS"
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.
Mauri Gross “Algus”, 2023/2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 125 x 125 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?
Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 88 x 88 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse.
Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Mauri Gross “Ülemäng”, 2022
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"
Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.
Mauri Gross “Ülekanne”, 2023
Õli lõuendil. 2023
Mõõdud: 124 x 124 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik"). Looduse viljakust ja elujõudu sümboliseerivat tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied. Kunstnikule omaselt märkame teoses ka teatraalsust, lavakujunduslikku mõju.
Mauri Gross “Seelik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 23
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Seelik" tähistab uue ja põneva motiivi ilmumist kunstniku loomingusse. Hüpnotiseeriva mõjuga seelikumustrisse on Gross teadlikult jätnud vaevu märgatavaid ebatasasusi, mis aitavad omal moel mööda joontemerd silmal lihtsamini seigelda.
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.
Mauri Gross “Udu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 69 x 88 cm.
Mauri Grossi näitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Udu" kuulub tema kõrrelisi ja oksi kujutatavasse maaliseeriasse. Kunstnik kirjeldab: "Kevadine kulu – mitmeaastane ja -kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Ideeliselt räägivad need floraalsed motiivid inimese sidemest loodusega läbi minu pildi, mitte läbi foto.”
Mahedale beežile taustale asetatud pajuvitsad sulanduvad ümbritseva keskkonnaga, luues illusiooni nii reaalsest kui kujuteldavast udust. Taoline mitmetähenduslik lähenemine kaasab Grossi omanäolisemate kaasaegsete eesti kunstnike ridadesse.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Kai Kaljo “Loksa“, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Kai Kaljo ´23
Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Jüri Arrak “Kellamees”, 1991
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm.
All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160
All paremal: J. Arrak 91.
Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.
Mare Vint “Metsluiged”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm.
All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30
All paremal: MVint '78
Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.
August Albo “Jõemaastik sillaga”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
Maara Vint “Lillede keskel”, 1984
Kõrgtrükk. Raamitud.
Mõõdud: Plm 23,5 x 21,5 cm, raamiga 51 x 47,5 cm.
All vasakul: "Lillede keskel" kõrgtrükk 45/65
All paremal: Maara Vint 1984
Legendaarsesse Vintide suguvõsasse kuuluva, Tõnis ja Toomas Vindi õe Maara Vindi (s 1955) loominguline käekiri on rafineeritult eristuv. Tema muinasjutulik-fantastilised süžeed ja stiil on naiselikud, kuid julged.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024
Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18 x 26,5 cm, paspartuuümbrisega 31 x 38,5 cm.
All vasakul: "Kadrioru tiik" linool
All paremal: J. Arrak 69.
Jüri Arraku (1936-2022) puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Ka ise Kadriorus elanud kunstnik on siinses teoses kujutanud endale armsaks saanud parki.
Andro Kööp “Õnn! Kus sa oled? … Ma olen igal pool!”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 170 x 170 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!