E-pood
Kuvatakse 601–630 tulemust 1128-st
Eduard Wiiralt “Majakavaht”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 25 x 23 cm, raamiga 46,5 x 44,5 cm.
Plaadil all paremal: WIIRALT MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Valdur Ohakas “Järvesilm kuuvalgel”, 1991
Marje Üksine “Õhtupoolik”, 1985
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,8 x 40 cm, raamiga 53 x 56 cm.
All vasakul: "Õhtupoolik" (värv. lito)
All keskel: 23/30
All paremal: M. Üksine 1985.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Vive Tolli “Lahutatud naine”, 1989
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15,5 x 14,8 cm, raamiga 35,5 x 33,5 cm.
All vasakul: 13/20 "Lahutatud naine" (söövitus)
All paremal: VTolli 89
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Ivar Kaasik “Puu, pilved ja laine”, 2016
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel alusraamil: Puu, pilved ja laine IVAR KAASIK
Pöördel: IVAR KAASIK, 2016. Autori signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Johannes Uiga “Pühajärve”, 1982
MÜÜDUD.
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm.
All vasakul J. Uiga 82 a.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.
Valdur Ohakas “Lainte lummuses”, 1986
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 25 cm, raamiga 35,5 x 35,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Richard Sagrits “Saunalised”, 1968
Ove Maidla ”Rägastumus”, 2022
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 60 x 80 cm, raamiga 83 x 101 cm.
All vasakul: "Rägastumus". Linoollõige AP.Z.
All paremal: OMaidla 2022
Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020. aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.
Leonhard Lapin “Naine-masin XXIII B”, 1975/96
MÜÜDUD.
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 13,7 x 13,2 cm, raamiga 38 x 36,5 cm.
All vasakul: Naine-masin XXIII B 5/32
All paremal: L Lapin 1975/96
Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin oli Eesti üks avangardliikumise juhtfiguure. Tema masinate-seeria sai alguse 1973. aastal, mil see koosnes abstraktsetest ja minimalistlikest geomeetrilistest vormidest. 1974. aastal lisandusid Mees-Masin ja Naine-masin, mis mängisid olulist rolli erootilise kunsti tekkes Eestis ning tegid Lapini rahvusvaheliselt tuntuks. Veidi hiljem tõi ta oma masinate-seeria idee ka arhitektuuri tekitades uue mõiste masin-arhitektuur.
Erootilis-meeleline kujutlusviis on kunstniku jaoks loomulik ja ürgne, mis seob meid otseselt loodusega. Arhitekti loomusest tulenevalt usub ta aga tehnoloogia tulevikku ja sulatab oma kunstis kaks teemat harmooniliselt ühte.
Viktor Turp “Vaade järvele”, 1962
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 43,5 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: VTurp - 1962
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920
MÜÜDUD.
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 20 x 32,2 cm, raamiga 41,5 x 53,5 cm.
Plaadil all vasakul: WIIRALT 1920
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Väino Paris “Sügismaastik”, 1955
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 61 cm, raamiga 50 x 73,5 cm.
Pöördel alusraamil: "Sügismaastik" V. Paris 1955. a.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Muinasjutuliselt romantiline Eestimaa sel 1955. aastal valminud teosel võlub eelkõige tasakaalustatud kompositsiooni, nostalgilise atmosfääri ning kuldselt sooja tonaalsusega.
Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1984
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm.
All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus
All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF!
Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel.
Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Ivar Kaasik “Hype IV”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Andrei Jegorov “Lumes sahiseva reega”
Segatehnika. Raamitud.
Mõõtmed: 24 x 34 cm, koos raamiga 48,5 x 58 cm
Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
Allex Kütt “Peipsi ääres”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil.
Mõõdud: km 20 x 23,5 cm.
All vasakul: "Peipsi ääres" /Linool/
All paremal: - AKütt - 65 a
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Epp Maria Kokamägi “Kollane mantel”, 2007
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm.
All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Olev Soans “Gooti arhitektuur Eestis”, 1978 – 1980
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 58,5 x 60 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All vasakul: /Söövitus/
All keskel: Olev Soans 1978-80
All paremal: pr. tõmmis
Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel. Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.
Valdur Ohakas “Võrumaa”, 1974
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 72 cm, raamiga 57 x 80 cm.
All paremal: V OHAKAS 74
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Mare Vint “Head Uut Aastat”, 1981
Mauri Gross “Paju pill”, 2023
Olev Soans “Purjesõidu ajalugu”, 1976-1979
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 57 x 61,8 cm, raamiga 76 x 80 cm.
All vasakul: /söövitus/
All keskel: Olev Soans 1976-79
All paremal: proov
Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel. Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.
Ants Murakin “Kaljune maastik”, 1950
Segatehnika, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 18 x 25 cm, raamiga 41 x 47 cm.
All vasakul: A. Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Navitrolla “Pilves”, 2000
Erich Pehap “Daam pokaaliga”
Kunstniku autoritehnika “New Direct Method”. Raamitud.
Mõõdud: km 31,2 x 48 cm, raamiga 59 x 80 cm.
All paremal: E. Pehap
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Erna-Josephine von Deeters “Vaade Toompeale”, 1936
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23,5 x 37 cm, raamiga 44 x 56,5 cm.
All vasakul: 1936 E. Deeters.
Erna-Josephine von Deeters (1876-1961) oli pedagoog ja maalikunstnik. Omandas kunstihariduse Riias kui ka Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tema loomingusse kuulusid suuremalt jaolt akvarellid ja õlimaalid, kus kujutas nii lilli, interjööri- ja linnavaateid. Lisaks koostas postkaardisarju temperatehnikas, nii Tallinna, Narva, Tartu ja Riia vaadetest.
Ilon Wikland “Haapsalu linn”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort I”, 1988
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm, raamiga 60 x 60 cm.
All vasakul: "Õhtune natüürmort I"
All keskel: (värv. lito) 25/30
All paremal: M. Üksine 1988
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort I”.