E-pood
Näitan 511–540 tulemust 846-st
Valdur Ohakas “Sügisene kallas”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50cm, raamiga 50 x 61 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All vasakul: A.Sivadi
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.
Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm.
All vasakul: "Kajakaparv"
All keskel: /pehmelakk AT/
All paremal: H. Mitt 91.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Ilmar Kimm “Kivine rand”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm.
All paremal: I. Kimm
Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60
Petrogradis sündinud maalikunstnik Ilmar Kimm (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Tema “Kivine rand” võlub meisterliku valguse kujutamisega, mis annab edasi Eestimaa looduse karget ilu.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Mare Vint “Käik maa alla”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm.
All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50
All paremal: MVint '78
Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.
Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm.
All paremal: V OHAKAS 88
Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis.
Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.
Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: ZED 015
Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur
Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma.
Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma.
Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Hugo Mitt “Võiküla”, 1979
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm.
All vasakul: "Võiküla"
All keskel: (pehmelakk 20/50)
All paremal: H. Mitt 79.
Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.
Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm.
All vasakul: Kaluri tütred
All paremal: EOkas 971
Evald Okas (1915-2011) ammutas inspiratsiooni nii loodusest kui naiste ürgsest ilust. Nende kahe teema sümbioosist sündis arvukalt meisterlikke teoseid erinevais tehnikais. Noorte kunstnike, eelkõige Vello Vinna kõrgtrükis ofordid valge joonega mustal pinnal ärgitasid Okastki seda proovima.
Klaasujukitega võrkude taustal kujutatud kaluri tütred jutustavad loo merevahus kasvanud rannarahva naiste tugevusest. Läbilõikavalt ulguv talvine meretuul ning pehmelt põski paitav suvine briis on naiseks sirgunud tütarde varasalve kinnitanud jõu nii enda eest seista, südamega armastada kui õrnalt oma laste kõrva sosistada. Kaluri tütred ei otsi enda kõrvale kaitsjat, vaid võrdset partnerit, kellega koos purjed heisata ning täiel rinnal võimsaid tormituuli taltsutada.
Ilon Wikland “Unedemaa”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga
All vasakul: 73/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024
Õli lõuendil. 130 x 120 cm
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 24
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS"
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.
Mauri Gross “Algus”, 2023/2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 125 x 125 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?
Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 88 x 88 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse.
Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Mauri Gross “Ülemäng”, 2022
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"
Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.