Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.
E-pood
Näitan 511–540 tulemust 917-st
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
MÜÜDUD.
Ofort paberil.
Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm.
All vasakul: Tuules. ofort.
All paremal: Silvi Liiva 1984
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Tuulest kantud õrnad naisolevused mõjuvad kui kerged rohukõrred paindudes iili kandval jõul kord vasemale, kord paremale. Tundlikkust rõhutab liivalikult mõjuv läbitöötamata taust.
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Ees teosel: Tolts 92.
Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Ado Lill “Kujutlus”, 1987
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 19 x 12 cm
All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87.
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Linda Kohk “Daaliad”, 1974
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 49 x 56 cm, raamiga 53 x 59 cm.
All vasakul: L. Kohk 74
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
MÜÜDUD.
Reljeeftrükk paberil.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Evi Tihemets “Estonia”, 1981
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm
All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 81.a.
Teos vajab puhastust.
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. “Estonia” räägib etendusest pealinna ooperimajas. Meisterlikult kujutab ta rambivalguses kümblevaid näitlejaid ning lava ees musitseerivaid pillimehi.
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Jüri Arrak “Tornid”, 1991
MÜÜDUD.
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 31 x 41 cm.
All vasakul: "Tornid" lito 23/100
All paremal: J. Arrak 91.
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Jüri Arrak (1936-2022) kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Teosel “Tornid” kohtume Arrakule iseloomulike maividega, kes on peitunud vanalinna teravatipulisi torne meenutavatesse ehitistesse. Inimene tundub omavat ülevaadet kõigest, ent maa tõelised valitsejad peituvad sügaval maa sees… Tuleb vaid otsida üles nende kõikenägevad silmad.
Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm.
All vasakul: Tallinn Toompea
All paremal: EOkas 956
Plaadil all paremal: EOkas 956
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas (1915-2011) armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates. Nii jõudis 2005. aastal Toompea lossi kunstisaali ka tema enda isikunäitus.
Käesolev akvatinta võlub valguskäsitluse poolest, kus esiplaanil oleva koheva lumevälja heledus loob efektse kontrasti taamal paistva Toompeaga.
Heino Kersna “Savan I”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan I
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan I"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Heino Kersna “Savan II”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan II
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan II"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985
Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 102 x 67 cm.
Pöördel: ENN PÕLDROOS"SUSANNA SUPLEB", ÕLI 2014.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis.
Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22).
Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.
Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980
Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Ilon Wikland “Imedemaa”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm.
All vasakul: 102/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida.
Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm.
All vasakul: "Vana Tallinn" linool
All paremal: H. Eelma 65.
1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt. Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust.
Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Priit Pärn “17.30”, 1988
Silvi Liiva “Helin”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm.
All vasakul: Helin. ofort. 11/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Andro Kööp “Rõõmus kamp”, 2024
Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 76 cm. Andro Kööbi (s 1967) isikunäitusel "Rõõm" (Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024) eksponeeritud teos "Rõõmus kamp" esitleb kunstniku rohelist mõtteviisi. Nimelt on teos valminud maalimisprotsessi loomuliku osana ning sündinud kunstiteoseks läbi maalipaletiks olemise. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”