E-pood
Kuvatakse 811–840 tulemust 1286-st
Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm.
All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30
All paremal: Silvi Liiva 1993
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All paremal A. Pihelga 84
Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm
August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
MÜÜDUD.
Cardboard cut. Raamitud.
Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm.
All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT
All paremal: E. Pehap 1979
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Valdur Ohakas “Buduaaris”, 1968
Aleksander Promet “Kalevipoeg kündmas”
Müüdud.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 44 cm, raamiga 60 x 78 cm.
All vasakul: A. Promet
Virumaal sündinud ja Peterburis hariduse saanud Aleksander Prometi loomingus kuulus oluline koht rahvusromantikale, eriliselt armastas ta kujutada Kalevipoega. Käesolev akvarell kuulub suure tõenäosusega 1930-ndatesse.
Valdur Ohakas “Järvepeegeldus”, 1985
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: VOHAKAS 85
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Silvi Liiva “Hommik”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm.
All vasakul: Hommik. ofort. 6/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Herald Eelma “Õunapuu”, 1981
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 55,8 cm, raamiga 67 x 74 cm.
All vasakul: "Õunapuu" lito
All paremal: 10/50 HEelma 81.
ERKI 1959. aasta lend tõi eesti kunsti mitmeid tugevaid graafikuid: Peeter Ulas, Heldur Laretei ja Herald Eelma. Viimane esines 1960. aastatel jõulises ekspressiivses laadis linoollõigetega, mida ühendas reljeeftrükiga. 1970. aastate keskpaiku hakkas ta viljelema esialgu hüperrealismi täpsusest mõjutatud joonistust ning, otsides oma joonistuslaadi jaoks sobivamat tehnikat, jõudis alates 1978. aastast lito juurde.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Marju Bormeister “Paabulind”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 140 x 150 cm.
All vasakul: M Bormeister 2005
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk, pidulikemal puhkudel ilmub aga lõuendile majesteetlik paabulind.
Juss Piho “Bukett II”, 2024
Nikolai Kormašov “Tuuline päev”, 1999
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 38,5 cm.
All paremal: Signatuur
Pöördel: KORMAŠOV N. "Bетреный день"д.в.п. M. 28x38,5 1999.
Nikolai Kormašov (1929-2012) oli eesti maalikunsti üks peenema värvivaistuga koloriste, kes kasutas oma loomingus üheaegselt nii tugevaid kontrasttoone kui pehmeid värvilahendusi. Ta oli väsimatu ikoonikunsti propageerija ning mängis olulist rolli ikoonide maalimise ja restaureerimise õpetamise alustamisel Eesti Kunstiakadeemia kolledžis.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930ndad
Iris Uuk “Lilled”, 1993
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 17 cm, raamiga 31,5 x 28 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 7 cm, raamiga 31,5 x 27,5 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 48,5 x 39,5 cm
All vasakul: Vernis mou 1940
Pöördel: Eesti komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.
Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.
Kuni 2006. aastani kuulus teos Eduard Wiiralti pärandit haldavale Stockholmi Eesti Komiteele.
Aleksander Pilar “Värviline Eestimaa”, 1978
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 55 x 57 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All paremal: Pilar 78
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Edgar Valter “Eluratas”, 1974
Aleksander Pilar “Lillemäng”, 1973
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33,5 x 43,5 cm, raamiga 51,5 x 59,5 cm.
All paremal: Pilar 73
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Valdur Ohakas “Udulooris järvemaastik”, 1985
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: VOHAKAS 85
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuuvalgel”, 1988
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 27 x 27 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Marju Bormeister “Ilmatsalu”, 1984
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
All paremal: Marju. Bormeister Kagovere
Pöördel: Marju Bormeister Kagovere Ilmatsalu 1984 Tallinn 80x120
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Eduard Wiiralti illustratsioonid (raamatust Aleksandr Puškini poeem “La Gabrielide“), 1928
MÜÜDUD.
Ofort, vasegravüür paberil. Teosed on raamitud.
Mõõdud: Lm 24,5 x 18 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Komplekt koosneb viiest Eduard Wiiralti gravüürist. Ostuga tuleb kaasa raamat.
Eduard Wiiralt (1898-1954) alustas illustratsioonide teostamisega juba 1917. aastal. Viljakaimateks kujunesid aastad 1923-1925, mil muuhulgas valmis väga mahukas Eduard Tennmanni usuõpetuse õpik.
1925. aasta lõpus Pariisi saabudes sai Wiiralti koostöö kirjastustega alguse tänu ukrainlannast Halina Izdebskale, kellele kunstnik illustreeris tema luulekogu. 1928. aastal telliti kunstnikult illustratsioonid luuletaja Aleksander Puškini poeemile "La Gabrielide" (kogutiraažiga 325, sh 25 neist jaapani paberil). 1821. aastal loodud jumalavallatut kirjateost oli levitatud Venemaal vaid käsikirjaliselt ja osadena, sest kartes kiriku raevu, varjas Puškin oma autorlust. Täisversioonis anti poeem välja Londonis 1866. aastal ning nüüd, 1928. aastal prantsuskeelsena Pariisis.
Sellest tööst millest kujunes üks tuntumaid kunstniku raamatuillustratsioone. Kokku valmisid kuus ofordis ja vasegravüüris teost, sh raamatu frontispissina kasutatud Puškini portree. Üks illustratsioonidest ületas aga tolle aja mõistes usulise kombekuse piirid ja nii jäi lõppversiooni viis teost.
Mall Nukke “Ego III”, 2025
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅ 60 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos räägib inimesest ja tema egost, mis piirava mullina tema elu ja mõttemaailma võib kammitseda. Ent Nukke teab, et kui sellest lahti lasta, avatud silmadega maailmas ringi vaadata, astuda teise inimese kingadesse, hakkab pall veerema, tekib mäng ja lahtilaskmine kõigest piiravast ning saame tõeliselt vabaks.
Mall Nukke “Enne Tormi II”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27,5 x 40 cm, raamiga 42,5 x 53,3 cm.
Mall Nukke (s 1964) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1992. aastal ning sellest alates osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele on Nukke ka pühendunud õppejõud ning kuraator.
Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis märtsis 2025, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos mõjub eelkõige oma sügavusperspektiiviga, mis annab aimu lõputust taevalaotusest vaataja ümber.