E-pood
Kuvatakse 31–60 tulemust 1286-st
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928-
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Üleval vasakul plaadil: Ed Wiiralt 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
BRON. Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928´
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 11 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Ott Kangilaski “Aktid”, 1960
Ofort paberil.
Mõõdud: km 21,4 x 16,6 cm.
All vasakul: Ofort
All paremal: Ott Kangilaski 1960
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928.
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7,5 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Üleval vasakul plaadil: E Wiiralt. 28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928ˇ
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 7 cm, raamiga 37 x 32 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Rudolf Sepp “Kaevurid”, 1964
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 72 cm.
All paremal: R. Sepp 64.
Tartus Pallase 1938. aastal lõpetanud ja sinna ka elama jäänud Rudolf Sepp (1902-1980) on Pallase koloristliku koolkonna heaks esindajaks. Tema stiili iseloomustab ekspressiivsus ja faktuursus, mis muudab ka kõige argisemad teemad monumentaalseks ja üldistatuks.
Hoogsalt ja tundliku valguse-varjuga maalitud teos kaevurite grupist toob esile meeste erinevad karakterid. Esialgu näib neid maalil olevat neli, ent tähelepanelik silm leiab viiendagi. Laiaõlgsete, tõsiste ja töökate kaevurite taoline koondpilt mõjub justkui eesti mehe sümbolportreena, mille universaalsele mõõtmele aitab kaasa teose abstraktne taust.
Karl Tael “Lydia Koidula”, 1954
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Esko Lepp “Vaadates merele”, 1940
Puugravüür paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame raamimise osas abiks olla.
Mõõdud: 19 x 14 cm.
All vasakul: Puugravüür
All paremal: Esko Lepp 1940.
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Juss Piho “Leek musta korstnaga”, 2020
Valdur Ohakas “Meri”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm, raamiga 67 x 87 cm.
All paremal: V.OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Evald Okas “Purjekad”, 1965
Raamitud.
Mõõdud: plm 15,8 x 19,8 cm, raamiga 43 x 46,5 cm.
All vasakul: Purjekad IV 12/20
All paremal: EOkas 965
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Eduard Wiiralti joonistus, 1941-1943
Joonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: 10 x 7,5 cm, raamiga 35,5 x 29,5 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Perioodist 1941-43 võib leida mitmeid Wiiralti joonistusi, mille ta skitseeris ajalehe väljalõigetele ning omavad kollektsioneerimisväärtust kunstniku loomingu austajatele.
Agnes Kalbus “Rannal”
Efraim Allsalu “Vaade verandalt”, 1995
Õli masoniidil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 55,5 x 49 cm.
All paremal: EAllsalu 95.
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal lõpetanud Allsalul hakkas 1960. aastate teisel poolel välja kujunema osalt kattuvate ja läbipaistvate värvipindadega, nüansirikas, otsekui sillerdav, nägemuslikult mõjuv laad.
"Vaade verandalt" viib meid sooja suvepäeva. Lisaks lopsakale põllulilledest kompositsioonile võlub Allsalu maalil meid ka taamal paistev järvekallas.
Marje Üksine “Suveõhtu II”, 1983
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 17 cm, raamiga 48 x 43 cm.
All vasakul: "Suveõhtu II" (metsotinto) 18/25
All paremal: M. Üksine 83.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Efraim Allsalu “Armastus”, 1993
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 49,5 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: EAllsalu 93.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli. Tema figuraalkompositsioonid on sageli lüürilised, justkui ajaloolisi legende jutustavad, nii ka käesolev teos.
Nigul Espe “Kased”, 1968
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: lm 35,8 x 25 cm.
All paremal: Nigul Espe 1968
Nigul Espe loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”.
Johannes Võerahansu “Ootaja”, 1920ndate lõpp-1932
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 70 cm.
Pöördel kunstniku autograaf: Joh. Võerahansu „Ootaja“
Johannes Võerahansu (1900-1980) astus Pallasesse sügisel 1932, otse Ado Vabbe maaliateljeesse, kust ta juba järgmisel aastal viidi üle meisterateljeesse. Ent juba eelnevalt oli temast kujunenud tugev maalija, eelkõige tänu õppimisele Ants Laikmaa ateljeekoolis. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1958. aastal korraldatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogist leiame käesolevale teosele sarnase signeeritud sangviinijoonistuse (nr. 19, repro lk. 15), millele autor on kirjutanud „Rahvalaulik“. See on toona koos mõningate teiste samas tehnikas joonistustega paigutatud õpiaega Pallases, täpsemalt aastasse 1932, ent tundub siiski, et need joonistused jäävad koolieelsesse perioodi, mida võiks dateerida laiemalt, 1920. aastate lõpp kuni 1932. Nii dateerime ka käesoleva maali „Ootaja“, mis on Võerahansu üks olulisemaid Pallase-eelseid õlimaale, väga ilus oma tumesinise tähistaevaga figuuri kohal.
Ootajate teema läbib kunstniku loomingut alates 1920. aastate algusest 1970ndateni välja. Kui peale sõda sai mille või kellegi ootus hoopis teise tähenduse, siis käesoleva maali valmimise ajal mõeldi pigem muule – siin näiteks oodatakse merelt tagasi tulevaid kalureid, kelle kunstnik sumedasse öösinisesse peidab. Ühel Võerahansu kavandil ootavad istujad autori sõnutsi vihma ning seda ka põhjusega – eriti Lääne-Saaremaal olid põuad sagedased ning see on ka üks Võerahansut väga paelunud teemasid. Üldiselt tundub aga, et kunstnik mõistis selle all inimeste igavest ootust ja lootust millelegi paremale.
Aleksander Vardi “Suvi”, 1945-1948
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 73 cm
All vasakul: A. Vardi
“Vaikselt, armunult avanevad igal kevadel vana puu võras õiepungade õrnad huuled. See on lihtne ja imeline.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Vee ja valguse viis”
Tartust pärit Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergmann, 1901-1983) oli eesti silmapaistvamaid ja stiilipuhtamaid impressioniste ning üks Pallase esimesi õpilasi. Koolis jäi ta kohe silma kui võimekas ning sihikindel õpilane ning nii sai Vardi stipendiumi välismaale sõiduks. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppinud kunstnik suunduski peale kooli lõppu neljaks aastaks Pariisi (1925-1929). Vaid lühikesel perioodil, 1945-48 muutus kunstniku käsitluslaad maastikes hämusemaks, hakates kandma õrna uduvinest nooti. Samas säilitas ta siiski loodusetunnetuse värskuse, õhulisuse, pintslikäsitluse vabaduse ja liikuvuse, mille järgi Vardi ilmeksimatult ära tunneme. Just seda perioodi esitleb ka meie ees olev idülliline “Suvi”, mille taamal särab Peipsi järv.
Herman Halliste “Vooremaa päikeseloojangul”, 1943
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 76 x 96 cm
All paremal: H. HALLISTE 1943
„Pallases“ skulptoriks õppinud Herman Halliste (1900-1973) alustas kunstnikuteed maalijana Ants Laikmaa juures õppides (1919-22) ning koolmeistrina Tõrvas elades (1922-23). Maalimine jäi talle aga südame külge kogu eluks ning ühed hingestatumad vaated valmisid talle olulisel Vooremaal.
Nimelt elas kunstnik sõja ajal Tartu lähedal Pupastveres (tänapäeval Jõgevamaa), viibides seal koos abikaasa Erikaga Alt-Pursti talus. Muuseas, naabermajas Ülalt-Purstil oli sündinud ja kasvanud eesti üks hinnatumaid skulptoreid ja maalikunstnikke Jaan Koort, kes oli ka üks neist, kes Hallistet kunstnikuks saamise teel toetas ja tagant tõukas.
Pupastvere oli Vooremaale tüüpiline ahelküla, kus talud paiknesid ühel pool teed ning majapidamiste vahele jäeti tunduvalt suuremad vahed kui näiteks ridakülas. Just see tegi Hallistele avaneva vaate avaraks ja võimsaks ning inspireeris teda seda kujutama. Märkame sel päikeseloojangu soojas kumas kümbleval teosel kompositsioonilisi mõjutusi tema õpetajalt ja healt sõbralt Ants Laikmaalt, ent siiski Hallistele omases lakoonilises ja ekspressiivses laadis. Meie ees on üks kunstniku ikoonilisemaid vaateid kodumaale.
Varmo Pirk “Põllundus”, 1960
Guašš, akvarell papil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 28 x 80 cm
All vasakul: Varmo Pirk 1960
Juba noorukieas kunstiandega õpetajatele silma jäänud Varmo Pirk (1913-1980) sai kunstihariduse oma ala tõelistelt meistritelt, kelleks olid Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Kaarel Liimand, Villem Ormisson ja Aleksander Vardi, kui nimetada neist vaid mõnda.
Põneva maalilaadi ja motiivivalikuga pallaslane näitab selles tööteemalises figuraalkompositsioonis suurepärast kompositsiooni- ja värvitunnetust. Teos valmis kavandina suurele, 3-meetrisele pannoole “Põllundus”, mille kunstnik plaanis teostada kas õlis või temperas. Panoraamne vaade soojale suvepäevale on ühtlasi ka nostalgiliseks pilguheiduks tänaseks juba üle 65 aasta tagusesse aega.
Teos pärineb kunstniku pärandkogust.
Varmo Pirk “Abstraktsioon”, 1959
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
All vasakul: Varmo Pirk 959
Pöördel: Varmo Pirk 1959 “Abstraktsioon”
1950. aastate lõpp tähistab Varmo Pirgi (1913-1980) töödes perioodi, mil abstraktsioon muutub üha teadlikumaks kompositsiooniliseks valikuks. See oli aeg, mil eesti maal oli juba vabanenud kanoniseeritud kunstikäsitlusest ning Moskvas näidatud USA abstraktse kunsti ja pallasliku maalikooli rehabiliteerimise kõrval katsetati agaralt ka muudes väljendusviisides.
Pirgi kaunis, klassikaliselt tasakaalustatud abstraktne kompositsioon reedab heas mõttes kolorismi hindavat Pallase kooli. Dünaamiline maalipind tuletab meelde tohutu kiirusega keerlevat tantsupidu sadade paaridega, ent seos ameerika abstraktse ekspressionismiga on ikkagi tugev.
Erich Pehap “Daam helesinisel”, 1950ndad
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 43 x 56 cm.
All paremal: Eric Pehap
Erich Pehapi (1912-1981) figuratiivsed maalid on omaette põnev kunstiline rännak, sest klassikalise figuurikäsitluse asemel taandab ta keha suuremateks värvipindadeks. Nii muutuvad tema teosed täiesti erinevaks väga lähedalt või väga kaugelt vaadates.
“Daam helesinisel” baseerub punasel, helesinisel ja pehmel oranžil, mille Pehap on jaganud selgelt eristatavatesse sektoritesse. Kunstnikule omaselt on erilise tähelepanu all valgus, mis jagab kauni modelli näo kaheks pooleks – nähtavaks ning varjatuks, lisades teosele täiesti uued alltekstid.
Ants Murakin “Suvilas”, 1960ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm
All paremal: AMurakin
Pöördel: Vid sommarstugan
1944. aastast Rootsi elama asunud Ants Murakin jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist. Pärast sõda elas ta Norrköpingis, mille lähedal Läänemeres asusid kohalike jaoks idüllilise puhkuseelu sünonüümiks saanud supelrandu täis saared.
Just ühel neist kaljusaartest asus ka käesolev suvilavaade. Kunstniku tähelepanu on siin eelkõige pööratud valitseva tunde edasi andmisele läbi sooja suvepäeva valguse ja koloriidi. Puuvõrades mänglevad päikesekiired ning sinise veepinna sillerdus viitavad pealelõunasele või õhtusele ajale, mil suplejad väsinuna õhtusöögiks koju naasevad. Nostalgiliseks muudab teose pilk, mille Murakin suunab mööda rohelist nõlva alla veepiirini, kus asub valge pink ja sild – maali keskne rahupunkt.
Valdur Ohakas “Piknik”, 1962
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 37,5 cm.
All vasakul: V.OHAKAS 62
Tallinnast pärit Valdur Ohakas (1925-1998) kinnitas kanda Eesti kunstiloos kui üks 1960. aastate modernismi teerajajaid, kelle loominguline tee algas õpingutega Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja jätkus Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu käe all. Pärast mitmeaastast sunnitud eemalolekut kodumaalt naasis ta kunstiellu uue energiaga, muutudes 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastate algul üheks Eesti kunstiuuenduse intellektuaalseks veduriks.
See 1962. aasta natüürmort esindab kunstniku loomingu kõrgperioodi, mil ta liikus teadlikult puhtama vormimängu ja struktuursuse suunas. Teos on üles ehitatud kubistlikke printsiipe järgides, kus argised objektid – puuviljad, anumad ja alused – on dekonstrueeritud ning asetatud mitmekihilisele pildipinnale. Kunstnik ei taotle siin realistlikku sügavust, vaid loob uue rütmistatud reaalsuse, kus geomeetrilised kujundid ja pinnad moodustavad omavahel tervikliku ning arhitektoonilise struktuuri. Tere tulemast piknikule!
Marje Üksine “Nõnda ma lähen III”, 2007
Segatehnika paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 26,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Nõnda ma lähen III (segatehnika) 17/50
All paremal: M. Üksine 2007
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek (1931-2025) sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks oli oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.