E-pood
Kuvatakse 781–810 tulemust 1128-st
Erich Pehap “Mälestusi Itaalia reisist”, 1938
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 40 x 32 cm, raamiga 58 x 49,5 cm.
All paremal: E. Pehap 38
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti ning Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat. Käesolev Garda järve äärne linnavaade on mälestuskild tema Itaalia reisist.
Valdur Ohakas “Koloreino (Kütiorg)”, 1976
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59 x 79 cm.
All paremal: V. OHAKAS 76
Pöördel alusraamil: V. Ohakas "Koloreino" (Kütiorg L. Eesti)
Valdur Ohaka kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kuigi idülliliselt kaunis Kütiorg oli armastatud maalimispaigaks mitmetele kunstnikele, oli just Ohakas see, kes selle alates 1960ndatest üle Eesti tuntuks maalis. Käesolev teos kuulub tema loomingu kõrgperioodi, kus kunstnik vastandab meisterlikult külmad ja soojad toonid. Nii annab ta edasi Kütioru maagilise olemuse - ühest küljest salajaselt tume, teisalt sügiseselt soe ja kutsuv.
Konstantin Süvalo “Riia rand”, 1957
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 35 x 27 cm, raamiga 54,5 x 45,5 cm.
All vasakul: 5/VII 57. K. Süvalo
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alsustas ta 1909. aastal Venjamin Blumi erakoolis Riias ning jätkas 1910. aastal Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Purvitis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
Peale I maailmasõja algust seadis ta end sisse Pärnu, kus temast sai üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke, sh Karin Luts, Nigul Espe, Olev Soans jpt. Käesolev vaade on valminud vahetult peale töö lõpetamist kunstiõpetajana, mil kunstnik meenutas nostalgiaga oma Riias veedetud õpinguaastaid.
Marju Bormeister “Paabulind”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm.
Pöördel: M Bormeister
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesoleva teose peategelaseks on majesteetlik paabulind. Värvikirev lind, kelle roheline ja sinine on siiski omavahel harmooniliselt tasakaalus, rõhutades tema elegantsust ja maitsekust. Miskit pole üleliia, ent ometi jäävad kõrvalseisjad alati teda nähes seisma ning imetlema.
Linda Kohk “Alpikannide ilu”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 56 cm, raamiga 53,5 x 62 cm.
All vasakul: L. Kohk
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Tõnis Vint “Kevadhääl”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Plm 30 x 30 cm.
All vasakul: "Kevadhääl" kõrgtrükk 68/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Kunsti mõtestaja ja õppejõud Tõnis Vint (1942-2019) on olnud üks mõjukamaid graafikuid eesti kunstis. Kunstirühmituse ANK´64 kaasasutaja ning erinevaid loomeinimesi koondava rühmituse Studio 22 looja jättis oma õpetuste ning filosoofiaga kustumatu jälje lugematul arvul tulevastele kunstnikele nii Eestist kui mujalt.
Vindi 1980. aastate graafikas ja joonistuses kohtame sageli haldjalikke olendeid geometriseeritud taustal. Stiliseeritud bandaažides, vaid osaliselt kaetud figuuridest õhkub oma õrnusest hoolimata eneseteadlikkust ja tarkust. Need on tüüpilised transavangardismi näited, mida iseloomustab müstiline alatoon.
Tõnis Vint “Kuukristall”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Km 30 x 30 cm
All vasakul: "Kuukristall" kõrgtrükk 74/85
All paremal: TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vindi (1942-2019) õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunstimaastikku. Ta on viinud kaasaegse kunsti ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Pärast hüperrealismi mõju 1970-ndatel puudutas sellele järgneva kümnendi eesti kunsti transavangardi puhang oma müüdilembuse, müstilisuse ja manerismiga. See ei läinud mööda ka Tõnis Vindist, kelle teoses „Kuukristall“ mõjub kuuga suhtlev haldjas otsekui ebamaine astraalkeha. Sumedalt pehme musta flirt kristallselge kuusirbiga kannab endas unenäomaailma viirastuslikku pitserit. See on kerguse, vabaduse ja kaaluta oleku maailm, millest tagasi reaalsusse on vaid üks samm.
Viktor Leškin “Sadamas”
Süsi paberil. Müügis lehe kujul, soovi korral aitame raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 43 x 62 cm.
All paremal: V. Leškin
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Jüri Arrak “Suvila”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm.
All paremal: JArrak 61
Jüri Arrak kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Arraku varasesse loomeperioodi paigutuv “Suvila” kuulub tema Eestimaa eri nurkadesse toimunud õpperetkedel valminud joonistuste sarja. Ühtlasi moodustab see osakese toonase Eesti arhitektuuriajaloost, kus Arrak on detailitruult edasi andnud hoone fassaadi ning maja ümbritsevat loodust.
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Jüri Ristna “Pruut”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 22 cm.
All vasakul: SIR-NAT
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Stina Murakas “Buddha tants”, 2021
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 150 cm.
Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Valdur Ohakas “Sügisene kallas”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50cm, raamiga 50 x 61 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All vasakul: A.Sivadi
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.
Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm.
All vasakul: "Kajakaparv"
All keskel: /pehmelakk AT/
All paremal: H. Mitt 91.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Ilmar Kimm “Kivine rand”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm.
All paremal: I. Kimm
Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60
Petrogradis sündinud maalikunstnik Ilmar Kimm (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Tema “Kivine rand” võlub meisterliku valguse kujutamisega, mis annab edasi Eestimaa looduse karget ilu.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Mare Vint “Käik maa alla”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm.
All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50
All paremal: MVint '78
Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.
Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm.
All paremal: V OHAKAS 88
Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis.
Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.
Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: ZED 015
Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur
Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma.
Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma.
Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.