Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud.
Mõõdud 34 x 44 cm
Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.
Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.
E-pood
Näitan 361–375 tulemust 733-st
Vello Vinn “Keskus II”, 2015 (5/5)
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: lm 72 x 77 cm.
Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid.
Käesolev, vaid 5 tõmmisest koosnev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023).
Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Valdemar Väli “Akt beežil draperiil”, 1985
Õlimaal papil. Raamitud.
Mõõdud. 26 x 35,5 cm, koos raamiga 29 x 37,8 cm.
1938. aastal Pallasesse astunud ja seal peamiselt Ado Vabbe käe all õppinud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Väli palett helenes viimastel elukümnenditel, mil sinna ilmusid mahedad pastellid nagu ka käesoleval sulnil aktimaalil.
Vello Vinn “Lennuilm II”, 1992 (4/5)
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 94,5 cm.
Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna suureformaadiline, väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse.
Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas, Uus tn 7. Soovi korral saame nõu ja jõuga olla abiks ka kunstiteose raamimisel.
Ilon Wikland “Saabumine Dalarösse”
MÜÜDUD
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 49 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Just Dalarö oli see linn, kuhu väike tüdruk esmakordselt uuel kodumaal jõudis ja nii on tegu autobiograafilise teosega.
Vello Vinn “Lennuilm III”, 1992 (4/5)
Ado Lill “Uni”, 2015
Söejoonistus. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56 x 58,5 cm
All vasakul: ALill 2015
Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel toona suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis.
Kunstniku autoritehnikas, erinevates teesortides leotatud joonistuses “Uni” on erootiline pool pigem looritatud ning põhitähelepanu on pööratud unenäomaailmale. Pehmel padjal puhkehetke vajunud modelli isik on jäänud anonüümseks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega.
Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.
Valdur Ohakas “Järvemaastik”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35,5 x 45,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Evi Tihemets “Harilaid”, 1969
Esko Lepp “Hiiumaa rand”, 1955
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 23,7 x 30,5 cm.
All vasakul: "Hiiumaa rand" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Töö kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. Käesolev teos õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Juss Piho “P-Room”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020
Eesti Kunstnike Liidu liikme Juss Piho (s 1963) loodud jutustustes valitseb absurd, huumor ja mitmemõttelisus.
Teosel "P-room" mängib ta enda perekonnanime esitähega. Ent ehk tähistab ruumi tähistav "P" hoopis midagi muud? Piho ise siin vastuseid ei anna ning soovitab vaatajal täpne tähendus endal välja mõelda.
Esko Lepp “Jahid Pirita jõel”, 1955
Akvatinta paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: plm 20,8 x 15,7 cm.
All vasakul: "Jahid Pirita jõel" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp Tallinn, 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Käesolev tõmmis kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. "Jahid Pirita jõel" õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
