MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm
All paremal: Avo Paistik 92
Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16
Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle.
Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.
E-pood
Näitan 541–570 tulemust 818-st
Jaan Elken “Võõrad linnad”, 2005-2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "VÕÕRAD LINNAD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 80 x 120 cm 2005-2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on kunstniku rännakutest inspireeritud urbanistlik maastik võtnud abstraheeritud kuju. "Võõrad linnad" on justkui unenäoline nägemus, kus teose keskele fokusseeritud kõrghooned sulanduvad vikerkaart meenutava südamega ühtseks tervikuks. Õhuke värvikiht vaheldub tihkete esiletungivate toonimügaritega, tuues Elkeni kogemuse uue linna avastamisest füüsiliselt otse vaataja silme alla.
Valdur Ohakas “Rannikuidüll”, 1993
Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Jaan Elken “Ice on the rocks VI”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ICE ON THE ROCKS VI" ACRYLIC, COLLAGE / CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri töödest ei leia me enamasti konkreetseid objekte, kuid seda enam sisaldavad need konkreetseid mälestusi Elkeni enda elust, jutustusi emotsioonidest ja reisimuljetest. Teose lahti kodeerimiseks jätab kunstnik aga sageli sõnumeid läbi fraaside või üksikute sõnade kraapimise maali pinnale. Vahel peitub võti kunstniku ja vaataja vahelise mõistmise lahti murdmiseks aga hoopis pealkirjas, mistõttu vajab Elkeni looming süvenemist ning tähelepanelikku kaasamõtlemist.
Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.
Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.
Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm.
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
August Albo “Iidsetel treppidel”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm
Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.
Jüri Arrak “Tallinn”, 1969
MÜÜDUD
Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 16,5 x 21,5 cm.
All vasakul: "Tallinn", gravüür
All paremal: J.Arrak 69.
1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.
Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Osvald Eslon “Veneetsia”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm.
All paremal: O. Eslon. Venezia.
Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm.
All vasakul: A.E. 5/10 Maailm
All paremal: Enno Hallek
Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti.
Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat.
2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.
Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm.
All vasakul: Pidu hakkab...
All paremal: EOkas 969
100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006
MÜÜDUD
Sügavtrükk. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm.
All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50
All paremal: Reti 2006
Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021
Õli, lõuend.
Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
August Albo “Baleriinid II”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.