Näitan 271–285 tulemust 682-st

Mati Uprus “Foxy Lady”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Kaljo Simson “Tallinnas”

950
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 56 cm, raamiga 47 x 61 cm. All paremal: KALJO SIMSON Pöördel "TALLINNAS" KALJO SIMSON

Benita Vomm “Keha”

1 900
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud. Mõõdud: 60 x 45,5 cm All paremal: B. Vomm Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.

Tuulikki Tolli “Sammalhabe”, 1991

970
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 96 x 81 cm. All vasakul: TU Pöördel raamil: TUULIKI TOLLI 1957 "SAMMALHABE" 1991 (ÕLI LÕUEND) 96 X 81 Maalikunstnik Tuulikki Tolli loomingust võib leida viiteid tema teatritaustale. Mitmekülgse loojana on ta tööd täis fantaasiat, mis omakorda loovad arvukalt tõlgendusvõimalusi, nii on see ka muinasjutuliselt mõjuvas "Sammalhabemes".

Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932

740
Tušš paberil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm. All paremal: Ernö Koch 1932. Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.

Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970

2 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 73 x 100 cm 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri. Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.

Mati Uprus “Õhtu puiesteel”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78,4 x 100 cm Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.

Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65

1 250
Litograafia. 1964-1965. Raamitud. All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10. All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.

Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022

1 550
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära. Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja". Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018

1 390
Klaas, alabaster kips, kivi. Mõõdud: 28 x 16 cm All: GEA 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel. Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.

Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Herkki-Erich Merila, seeriast “Real Estate of Mind”, 2006-2007

1 100
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud. Mõõdud: 70 x 100 cm, raamiga 81 x 112 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
   

Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022

1 300
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski. Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee