E-pood
Kuvatakse 301–400 tulemust 1201-st
Erich Pehap “Lugemas”, 1947
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.
Jüri Ristna “Lilled”, 2012
Õli, segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 37,5 cm, raamiga 46 x 47,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 2012
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ristna teostes leiduv ajatu atmosfäär, soe, justkui välisest nähtamatust jõust tulenev valgus on hästi esindatud ka käesolevas teoses. Kunstnik isegi on intervjuudes öelnud, et tunnetas oma maalidel salapärast jõudu.
Illimar Paul “Laukaraba”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Laukaraba
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Illimar Paul “Loopealne”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Loopealne
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Valdur Ohakas “Viimsi”, 1964
Valdur Ohakas “Aktid valguses”, 1983
Iris Uuk “Kimp saialilledega”
Karl Burman junior “Istuv akt”, 1953
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37,5 x 25,8 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All vasakul: Karl Burman 53
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm.
All paremal: Silvia Leitu 50
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Ivar Kaasik “Res male gesta est”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 190 x 200 cm
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Ambustum evadere”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 210 x 200 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Sillerdav meri”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All vasakul: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK 2015. Autori signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Green Fluorite oil” pross, 2018
Pross.
Vask, must-hõbe, raud, roheline fluoriit, õlivärv.
Mõõdud: 8 x 3 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga.
Ehe on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Blue oil aquamarine” pross, 2024
Pross.
Vask, must-hõbe, raud, helesinine akvamariin.
Mõõdud: 13 x 6,5 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga.
Ehe on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Sub love”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 85 x 90 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK & EMIL ESTEE 2003 WWW.IVARKAASIK.EE
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Acervus Corporum”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 110 x 110 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: IVAR KAASIK, 2003 ACERVUS CORPORUM Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Karikakrad Dückeriga”, 2010
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Hype III”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impudens (James Dean)”, 2006
Õli lõuendil.
Mõõdud: 195 x 160 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impiorum flatrum”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 200 x 200 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Teekond tippu”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Hilda Mikkelsaar “Natüürmort puuviljadega”, u 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,3 x 60,5 cm, raamiga 66 x 76 cm.
All paremal: HMikkelsaar
Hilda Mikkelsaar õppis aastail 1926-30 Pallases Nikolai Triigi käe all ning sai joonistusõpetaja kutse, kellena asus kohe ka Tallinnas tööle. 1944. aasta suure põgenemise ajal lahkus Eestist ka Mikkelsaar ning elas aastast 1949 Kanadas, kus võttis aktiivselt osa sealsest eesti kunstielust.
Tagasi kodumaale jõudis tema looming alles uue vabariigi ajal ajal ning selle olulisemaks teepostiks oli 1996. aastal näitus Adamson-Ericu Muuseumis, kus tutvustati tema ning ta tütre, tuntud graafiku Ruth Tulvingu teoseid.
Eugen Vaino “Lõuna-Eesti talud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 14,5 cm, raamiga 25 x 27 cm.
All vasakul: Lõuna-Eesti talud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) kunstilised jutustused räägivad sageli konkreetsetest paikadest Eestimaal, käesoleval teosel Lõuna-Eesti orgude vahel asuvast külast. Kunstnik viljeles lisaks graafikale ka õli- ja akvarellmaali.
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 25 x 27,5 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. “Hiiu rannatalud” räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Vive Tolli “Tants linna väljakul”, 1972
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 50 x 51 cm, raamiga 73 x 73 cm.
All vasakul: 27/30 "Tants linna väljakul" (söövitus)
All paremal: VTolli 72.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Esko Lepp “Punases negližees”, 1965
Ott Kangilaski “Märtsipäev”, 1967
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,8 x 24,8 cm, raamiga 40 x 43 cm.
All vasakul: Märtsipäev (kuivnõel) 36/40
All paremal: Ott Kangilaski 1967
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Esko Lepp “Brünetitar”, 1965
Segatehnika paberil.
Mõõdud: 25,5 x 19 cm, raamiga 29,5 x 23 cm.
All paremal: E Lepp 65
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Esko Lepp “Kelmikas kaunitar”, 1963
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 26 x 19 cm, raamiga 29 x 22 cm.
All vasakul: 1963
All paremal: EL63
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Rein Tammik “Jalutajad”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 19,5 x 41 cm, raamiga 27 x 49,5 cm.
All paremal: Tammik
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.
Voldemar Kangro-Pool “Ännijärv, Aegviidu”, 1930
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 50 cm.
All paremal: Vold. KangroPool. 1930
Pöördel: Aegviidu 1930 Ännijärv
Kunstnik Voldemar Kangro-Pool (1889-1943) oli tuntud kirjandus- ja kunstikriitiku Rasmus Kangro-Pooli vend. Ta õppis enne Esimest maailmasõda kunsti Kristjan Raua stuudios, seejärel Münchenis ja Pariisis.
1910.-1920. aastatel tunti teda peamiselt karakteriküllaste portreede ja sümbolistlike, erootilisi ja apokalüptilisi teemasid käsitlevate joonistuste poolest. End 1930ndatel, mil kunsti üldine areng liikus traditsioonilisema poole, pöördus sinna ka Kangro-Pool. “Helesinise järve ääres” presenteerib kunstniku üht võluvaimat külge maastikumaalis – vee erilist kumavust. Väga sageli maalib ta selle ühte tooni taevaga ja nii ka siin, kus nende kahe vahele tõmbab selge joone vaid teisel pool järve paistev metsaviirg.
Esko Lepp “Lamav poolakt”, 1963
Segatehnika paberil.
Mõõdud: 18 x 25 cm, raamiga 24,5 x 32 cm.
All vasakul: Esko Lepp 63
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Ulla Sampu “Lamav akt”, 1950ndad
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 54,5 cm, raamiga 49 x 69,5 cm.
Pöördel: Ulla Sampu "Lamav akt" 1950-ndad
Ulla-Britta Sampu (1933-2006) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning osales aktiivselt kunstielus, esinedes mitmetel erialastel näitustel ja konkurssidel. "Lamav akt" iseloomustab teda kui oma kompositsioone põhjalikult kalkuleeriva ja viimistletud tulemusele orienteeritud kunstnikuna, kelle käe alla ei satu midagi juhuslikku.
Valve Janov “Kummardus päikesetõusule”, 1963
Guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,8 x 41 cm, raamiga 48 x 60 cm.
All paremal: V. Janov 63
Koos Silvia Jõgeveri ja Kaja Kärneriga Tartu kuldsesse naiskunstnike kolmikusse kuulunud Valve Janov (1921-2003) oli 1950. aastate teisest poolest alates eesti kunsti uuendajate väärikas reas. Ühtlasi mängis Võerahansu, Kitse ja Vabbe käe all Pallases õppinud Janov 1980. aastate lõpus olulist rolli Kunstiühingu Pallas taastamisel Tartus.
Erich Pehap “Party time”, 1974
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,1 x 28,9 cm, raamiga 52,5 x 53,5 cm.
All vasakul: 2/35 PARTY TIME, LINOLEUM CUT
All paremal: E. Pehap 1974
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Johannes Uiga “Akt”, 1950ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 64,5 cm, raamiga 84 x 75,5 cm.
Raamil plaadil: Johannes Uiga 1918-1998 Akt 1950ndad
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis.
Benita Vomm “Istuv akt”, 1956
Benita Vomm “Poolakt”
August Albo “Baleriin”, 1960ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 40 cm, raamiga 74 x 60 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922. aastal Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
Valli Lember-Bogatkina “Männid”
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 12 x 9,5 cm, raamiga 32 x 27,5.
All vasakul: "Männid"
All paremal: V Lember-Bogatkina
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Margarethe Fuks “Akt sinisega”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 30 cm, raamiga 67 x 43 cm.
All paremal: MFuks
Margarethe Fuks (1921-2005) oli Peterburis sündinud eesti akvarellist, kes sai kunstihariduse 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ning peale seda Eerik Haameri ja Natalie Mei õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis. Andeka kunstnik oli muuhulgas tädiks Peeter Mudistile.
Linda Kits-Mägi “Matkajad”, 1960ndad-70ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
Pöördel: Linda Kits-Mägi “Matkajad” ning kavatseva maali suurus: 82 x 120
Matkajate ja suvitajate teema ilmus Linda Kits-Mägi (1916-1990) loomingusse 1960ndatel (vt ka “Rongile”, 1964, EKM). Looduskaunis Valgemetsas suvitades puutus ta Lõuna-Eestisse sõitnud puhkajatega sageli kokku ja nii inspireeris see kavandama suurt, 82 x 120 cm maali, mille ette valmistamisel valmis ka käesolev teos.
Kunstnikule omases temperamentselt sähvivas maalilaadis annab ta edasi enne matkale minemist õhus olevat elevust eesootavast seiklusest. Samal ajal kui maja ette pargitud autot täidavad kõige vajalikuga ähmis lapsevanemad, ei suuda lapsed rõõmu varjata ning jooksevad kilgates ümber auto.
Anatoli Strahhov “Vegan”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm
All paremal: Strahhov. A
Pöördel: “VEGAN” STRAHHOV. TALLINN. 2024.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s. 1946) on elanud ja tegutsenud Eestis üle 50 aasta ning osalenud selle aja jooksul lugematutel näitustel. Tema teosed on elavad ja muinasjutulised — jõulise käega maalitud, kuid samaaegselt õrnad ja selgelt planeeritud, eksisteerides kindla nägemuse raamistikus.
Strahhov on teemadelt sürrealistliku koolkonna esindaja, kelle loomingus seguneb detailipeen käsitlusviis realistliku motiivi ja muinasjutuliste tegelastega ning artistlikkus ja poeetilisus. Ka metsmaasikate mäge trooniv kelmikas peategelane meenutab pigem olevust fantaasiamaailmast, ent teose iroonia ja vaimukas põhisõnum peitub selle pealkirjas.
Evi Tihemets “Kreeka muistendid”, 1980
MÜÜDUD.
Pehmelakk paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 26 x 21 cm, raamiga 37,5 x 30,5 cm.
All vasakul: "Kreeka muistendid" (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 80
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal.
Johann Naha “Ema portree”, 1949
Jüri Kass. Krokiijoonistused, 2025
(…) Jüri Kassi krokiid viimasest paarist aastast, tunduvad oma analüütilisuses üpris erilised. Need on otsekui uuringud, kuidas funktsioneerib inimkeha kui dünaamiline vormide kompleks, milles liikumine on immanentne ka puhkeasendis. Neil on kunstipedagoogliline väärtus, samas iseseisev kunstiline väärtus, nad on esteetiliselt nauditavad kui üks lõppematu lugu inimkehast ja tema väljendusvõimalustest, kui joonistus kui protsess oma lakoonilisuse ja nüansirikkusega, oma kerguse ning varjude ja rõhkude täpsusega. (…)
Mai Levin, kunstiajaloolane
Helve Halla “Vürst Gabriel (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval paremal: Gabriel
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Kinos Kosmos täpselt 55 aastat tagasi esilinastunud “Viimne reliikvia” on vaieldamatult üks eesti tippfilme. Eduard Bornhöhe jutustuse põhjal valminud linateos sai koheselt kassahitiks ja on populaarne tänaseni tänu oma intrigeerivale süžeele, kiirele tempole ja lõpmatuseni tsiteeritavatele dialoogidele. Filmi kangelast Vürst Gabrieli mängis tänavu 87-aastaseks saav Ukraina päritolu Alexander Goloborodko, kelle legendaarse eestikeelse dublaaži luges sisse heliseva häälega Mati Klooren.
Filmi austajatel on siinkohal suurepärane võimalus oma kollektsiooni lisada kostüümikunstnik Helve Halla (s. 1939) 1969. aastal valminud originaalkavand Gabrieli nüüdseks hetkega äratuntavast kostüümist — valge särk, mustad püksid, pikad ratsasaapad, uhke taskutega vest ja vööl alati truu pistoda.
Narvas sündinud Helve Halla on teinud kostüüme mitmele tuntud eesti mängufilmile — sh veel “Toomas Nipernaadi”, “Kõrboja peremees” ja “Keskea rõõmud” — kuid on hariduselt maalikunstnik, olles õppinud kõigepealt Tartu Kujutava Kunsti Koolis ning hiljem lõpetanud ka EKA. Aastakümneid hiljem antud intervjuus ütles Halla, et “Viimne reliikvia” oli tema kõige huvitavam ja parim töö (http://kultuur.elu.ee/ke482_Halla.htm).
Helve Halla “Vend Johannes (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval vasakul: Johannes
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Filmi kostüümikunstnike looming jääb enamasti teiste filmitegijate varju, ent ometi kinnistuvad vaatajale lisaks näitlejatele endile mällu justnimelt kostüümid, eriti selliste ajalooliste filmide puhul nagu “Viimne reliikvia”.
1939. aastal sündinud Helve Hallat võib nimetada avastamata geeniuseks ehk üheks olulisemaks eesti filmide kostüümikunstnikuks, kelle erialaline karjäär algas legendaarse “Viimse reliikvia” kostüümide kavandajana 1969. aastal ja jätkus tõusvas joones üle 20 aasta, sh valmisid tema käe all kostüümid “Kõrboja peremehele”, “Toomas Nipernaadile” jpt.
Esimest korda oksjonile tulev Halla traditsioonist lähtuv originaalkostüümikavand “Viimse reliikvia” ühele võtmetegelasele vend Johannesele on maiuspala igale filmikunsti fännile ning esindab 1960. aastate kostüümikunstnike elegantset ja siluetti rõhutavat joonistusstiili par excellence.
Andrei Jegorov “Teerada koju”, 1910-1920
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 13,5 cm, raamiga 38 x 29 cm.
All paremal: А. Егоров
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Eugen Dücker “Kivine rand”, 1900ndate algupool
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 32 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All paremal: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Rannamaastikud kujunesid kunstniku üheks lemmikmotiiviks. Ühtmoodi paelusid teda nii rannakivide koredus kui sellele vastanduv sile veepind.
Vladimir Bogatkin “Kalasadam”, 1950-1960
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 13 x 35 cm, raamiga 24 x 45 cm.
All paremal: В. Богаткин
1934. aastast silmapaistva graafiku ja maalija Aleksei Kravtšenko stuudios, seejärel 1936-1940 Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis Peterburis õppinud Vladimir Bogatkin (1922-1971) oli hinnatud kunstnik, kes jagas oma elu Tallinna ja Moskva vahel, mida tingis üheti nii armastus Eesti vastu kui ka abikaasa Valli Lember-Bogatkina, kes siit pärit oli.
Aleksander Kulkoff “Rannamaastik kündjaga”, 1930-1940
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: vm 29,2 x 40,2 cm, raamiga 51 x 60 cm.
All paremal: A. Kulkoff
1918. aastal Eestisse elama kolinud Aleksander Kulkoff (1889-1970) oli üks tunnustatuimaid siinseid vene päritolu kunstnikke. Tema valgusküllase ja eristuva stiiliga teosed pälvisid tunnustust siinse kunstipubliku seas, sealhulgas president Konstantin Pätsilt, kes esitas talle tellimuse enda portreeks, mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
1944. aastal emigreerus kunstnik koos eestlannast abikaasaga esialgu Saksamaale, siis Ameerika Ühendriikidesse, kuhu jäi elu lõpuni. Tema meisterlikke töid omavad Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja MTÜ Vene Muuseum Eestis.
Evald Okas “Setu naine”, 1966
Linoollõige paberil.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 59,5 x 44,7 cm.
All paremal: EOkas
Evald Okas on rahvarõivas naisi kujutanud varemgi. Setomaa kirevad rahvariided ning sealsete leelotajate eluenergia pani teda aga kujutama just selle piirkonna naisi. Moodsas võtmes hoogne teos toob lisaks kesksele modellile esile teisedki olulised elemendid nagu toop, tikitud lina ning pika kootud vöö, mis voolates kandub rõivastelt pildipinnale.
Imbi Lind “Saaremaa talu”, 1995
Õli lõuend kleebitud papile. Müügil raamitud kujul, kuid soovitame vahetust.
Mõõdud: 46 x 38 cm.
All paremal: Imbi Lind 1995.
Pöördel: Imbi Lind "Saaremaa talu" 1995.a. Tallinn
ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli.
Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.
Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968
Linool paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25
All paremal: HArrak 1968
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Oskar Hoffmann “Meestejutud”, 1879
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 11,4 x 9,4 cm, raamiga 46 x 37 cm.
Üleval vasakul plaadil: Osc. H. fc 1879.
Tartus sündinud Oskar Georg Adolf Hoffmann (1851-1912) oli meie baltisakslastest üks suurimaid Eesti ja eestlaste austajaid. Ta õppis selgeks meie keele ning kujutas loomingus ilmekaid Maarjamaa talupojatüüpe nii tööl, laadal, kõrtsis kui ajalehte lugemas – näidiseid tema põnevaist karakteritest leiab mitmeid ka KUMU kollektsioonist.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
Jaan Elken “Blues/TAXI ZUM KLO”, 1996-1997
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 82 x 100 cm
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: “BLUES /TAXI ZUM KLO“ 82 x 100 cm akrüül, õli/l 1996-1997 JAAN ELKEN S.1954
Jaan Elken (s. 1954) tegi 1990. aastatel oma loomingus radikaalse kannapöörde, siirdudes hüperrealistlikust äratuntavast urbanistlikust motiivist abstraktsionismi ja keskkonna üldistavasse tõlgendusse. Elkenit hakkavad siis eriliselt köitma graffitid ning neid integreerib ta oma erksavärvilistesse abstraktsetesse kompositsioonidesse nüüd orgaaniliselt sisse, jäädvustades linnalist – ennekõike eeslinnalist ehk käesoleval juhul Lasnamäe – anarhistlikku miljööd.
Rõõmsavärviline maal “Blues Taxi zum Klo” sisaldab ka tekstilist viidet kuulsale Berliini dokumentaalfilmile “Taxi zum Klo” (1981), kusjuures sinised värvilaigud assotsieeruvad maali pealkirja kontekstis terminiga “blue movies”. Teose visuaalne kujundikeel kannab sümbolistlikku sõnumit 1990. aastate uue seksuaalmoraali tulekust Eesti ühiskonda.
Egor Madiberg “Sügispäev maal”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud 40,5 x 50 cm. Raamiga 54 x 63,5 cm.
All paremal: E. Madiberg
Rakverest pärit Egor Madiberg (1910-1983) armastas oma peamise õpetaja Richard Sagritsa eeskujul maalida merd ja selleäärseid talukomplekse. Temalt pärines ka Madibergi armastus sooja pruuni vastu, millesse segas ergastavaid punakaid ja rohelisi toone. Käesolev teos on romantiline vaade sügisvärvides Eestimaa taluõuele ning seda ümbritsevale loodusele.
Kai Kaljo “Vesikupp Mustjärves”, 2023
Õli, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul Kai Kaljo 23
Pöördel: Kai Kaljo 2023 VESIKUPP MUSTJÄRVES akrüül, õli lõuendil
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Jüri Ristna “Pirnid”, 2006
Õli, segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm, raamiga 39 x 43,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 06
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Teosel "Pirnid" kasutab autor hõbe- ning kuldlehti, millede helkleva efekti esile toomiseks on ta pealispinna alla jääva osa eelnevalt tumedaks värvinud. Nõnda muutub teos elavaks ning muinasjutuliseks, mis viib meid justkui ajas tagasi renessansiaega.
Gottlieb Welte “Idülliline stseen”
Märt Laarman “Laev”, 1963
MÜÜDUD.
Puulõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 30,5 x 30 cm, raamiga 49,5 x 46,5 cm.
All vasakul: Laev puulõige 1963
All paremal: M Laarmann
Märt Laarman (1896-1979) mängis olulist rolli 1920. ja 1930. aastate kunsti uuendamisel ning värskendas oma ideedega eesti raamatu muidu üsna konservatiivset stiili. Nii maalija kui graafikuna tegutsenud kunstnik aitas kaasa graafikakunsti arengule ka üldisemalt võttes sel teemal avalikult sõna.
Konstantin Süvalo “Karksi maastik”, 1958
Värviline pliiats. Raamitud.
Mõõdud: Km 18.5 x 22.5 cm.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov. 1884–1964) sündis Viljandimaal Karksis. Selleks, et koguda raha kunstiõpinguteks Riias, töötas ta raudteel, kus kogus piisavalt raha, et 1909. aastal astuda Venjamin Blumi erakooli Riias. Juba järgmisel aastal jätkas ta aga prestiižses Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Just neilt sai alguse armastus vabaõhumaali vastu ning algasid rännakud loodusesse. Seal valmisid akvarellid ja joonistused, neist edasi ateljees maalid. Et aga võimalikult täpselt edasi anda ehedat looduskogemust, sarnanes juba tema joonistuste laad maalikäsitlusele – samasugused kaldkriipsud nagu lühikesed pintslitõmbed lõuendil.
Käesolev südamlik teos kunstniku kodupaigast Karksist, kus Potisepa talus elasid ta sugulased, on valminud samadel printsiipidel. Maalijale on alati tähtis heletumedus: mets esiplaanil on hämaram, lage küngas taamal hele – just nii kannab Süvalo toonid alusele ka siin. Horisont on, nagu Süvalol tavaliselt, kõrge. Selle keskel aga kollast karva maja, ümbritsetud kaitsvalt metsaviirgudega, see on kodu…
BRON. Olev Soans “Noor Kreutzwald Varbola linnamäel”, 1960
Autolito.
Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 55 x 36 cm.
All vasakul: "Noor Kreutzwald Varbola linnamäel" (autolito) 6/15
All paremal: O. SOANS X 1960
Graafik ja pedagoog Olev Soans (1925-1995), kelle südameasjaks oli eesti kultuuriloo talletamine, käsitles oma loomingus sageli siinseid rahvuskangelasi, sh Friedrich Reinhold Kreutzwaldi. Võimalik, et kirjanik inspireeris Soansi nende ühiste huvi tõttu muististe ja pühakohtade vastu, sest kunstnik oli põhjalikult läbi uurinud tema eluloo ning teadis, et noor Kreutzwald oli 1920ndatel käinud Raplamaal asuvat Varbola Jaanilinna uudistamas. Külastuse ainetel valminud autolito annab emotsionaalselt edasi siirast huvi ning vaimustust ajaloo ja kultuuripärandi vastu.
Anni Köhler “Kevadised sirelid klaasvaasis”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 35 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: Köhler.
Anna-Elisabeth Köhler (1898 - 1942) õppis maalima Ants Laikmaa ateljees, kus ta õppis 1920-21. Kunstnikunimena suupärasemat nime Anni kasutanud naine pärines kuulsast suguvõsast - nimelt oli ta Johann Köleri vennapoja Georg Köhleri tütar. Meisterlikult edasi antud kevadiselt lõhnavate sirelite bukett tõestab tema virtuoossust tehniliselt väljakutsuvas akvarelltehnikas.
Tiit Markin “Vahutavad lained”, 1990
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 84 cm, raamiga 68 x 92 cm.
All paremal: T Markin 90
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist (1902-1995) kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinisel taustal”, 1970
Akvarell, monotüüpia paberil.
Mõõdud: lm 61 x 42,7 cm.
All paremal: V. Lember-Bogatkina 1970
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Tušijoonistus.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 29,7 x 42,6 cm.
All paremal: TLaanemaa 63.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Marju Bormeister “Õhtune rannik”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 69,5 cm, raamiga 52 x 72 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN, 1990 ÕHTUNE RANNIK 50 x 69,5
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel kutsub kunstnik meid aga meditatiivsele rännakule õhtuse Eestimaa rahustavas kumas.
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud IX”, 2025
Mall Nukke “Kollaažid 2009-2024”
Richard Kivit “Talvine mets”, 1918
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 28 cm, raamiga 39,5 x 43,5 cm.
All paremal: R. Kiwit -18
Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.
Evald Okas “Kaunitar puhkehetkel”, 1984
Lembit Rull “Kasesalu”, 1953
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 40,5 cm, raamiga 40 x 49 cm.
Üleval paremal: L. Rull 1953
Pöördel: L. RULL 1958 (Lembit Rull)
Pallaslase Lembit Rulli (1904-1987) ampluaa oli märkimisväärne. Tema maali ja graafika õpingud Pallases alates 1925. aastast, mille ta lõpetas Ado Vabbe õpilasena, ei olnud ainsad erialad, milles oma annet rakendas. Lisaks sellele töötas ta lavakujundajana Vanemuise teatris ning oli hinnatud karikaturist.
Valli Lember-Bogatkina “Akt toolil”, 1950
Akvarell paberil.
Mõõdud: lm 57 x 39,4 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 1950
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Ado Vabbe – 7 joonistust
Pliiats paberil. Komplekt koosneb seitsmest raamitud Ado Vabbe joonistusest.
Teos nr 1. "Naisakt aknal". Mõõdud: ava 12 x 8,5 cm, raamiga 30,5 x 28 cm. (Teose klaas vajab vahetust)
Teos nr 2. "Suveöö unenägu". Mõõdud: ava 19,5 x 14,5 cm, raamiga 33 x 27 cm.
Teos nr 3. "Tütarlaps aknal". Mõõdud: ava 13,5 x 12,5 cm, raamiga 27 x 25 cm.
Teos nr 4. "Lokaalis". Mõõdud: ava 15 x 9 cm, raamiga 28,5 x 21,5 cm.
Teos nr 5. "Unistaja". Mõõdud: ava 15,7 x 10 cm, raamiga 29,5 x 22,5 cm.
Teos nr 6. "Vestlus". Mõõdud: ava 14 x 16 cm, raamiga 27,5 x 28,5 cm.
Teos nr 7. "Sõbrad pargipingil". Mõõdud: ava 12,5 x 19 cm, raamiga 26 x 31,5 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Magda Bormeister “Eemu talu”, 1966
Tempera paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 60 cm, raamiga 54 x 71 cm.
All paremal: MAGDA BORMEISTER 1966. a
Pöördel: Magda Bormeister Tallinn. "Eemu talu" (laut ja ait II) (Muhu, Linnuse küla) Tempera (paber.) 42 x 60 cm. 1966.a.
Magda Bormeister (1918-1995) oli eesti maalikunstnik. Ta õppis aastatel 1936-1940 Riigi Kunsttööstuskoolis ning tema juhendajateks olid August Jansen, Friedrich Koppel ja Roman Nyman.
Ta oli kunstnik Märt Bormeisteri abikaasa.
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinise kardinaga”, 1957
Akvarell paberil.
Mõõdud: lm 47,6 x 35,7 cm.
All paremal: VB 1957
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Mati Uprus “Kevadine armastus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 65 x 91 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Ilmar Malin “Teel”, 1960ndad
Õli lõuendil. 1960ndad.
Mõõdud 92 x 73 cm.
Raamitud.
Tartu esisürrealisti Ilmar Malini abstraktne maal opereerib geomeetriliste vormide ning rõhutatud kontuurjoontega. “Teel” on sümboolse tähendusega seisukohavõtt, väljendades autori jaoks modernistlike kunstivooludega kaasaminekut, eksperimenteerimisvajadust, loomingulisi eneseotsinguid.
Teoses on huvitavalt lähenetud ruumiprobleemile, pildisisese sügavuseillusiooni kujutamisele, kasutades nii kubismile, abstraktsele ekspressionismile kui sürrealismile omaseid võtteid – aga värvikäsitlus reedab ometi pallaslikku peenendunud maalikooli.
Kunstnik Mauri Gross kirjutab: “Jõuline segadus on autorile omaselt selge ja äratuntav. Võimas ja selge pinnamotiiv on hea ankur neile, kes mängureegleid teavad, aga kõigile teistele jätab see õhku pinevad küsimused. Lopsakalt üle maalitud kihid kindlalt piiritletud kontrastsete erksate värvidega pädevad sama efektsena ka tänases kunstimaailmas”.
Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962
MÜÜDUD.
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm.
All paremal: JArrak 62
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut.
Evald Okas “Purjekad”, 1976
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: Plm 49 x 64,5 cm.
All vasakul: Purjekad. Ofort, akvatina. II 9/50
All paremal: EOkas 976
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud.
Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.
Ilmar Kruusamäe “Maasikas”, 1991
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 70 cm
All vasakul: Ilmar Kruusamäe 91.
Pöördel alusraamil: Ilmar Kruusamäe (s. 1957) MAASIKAS 1991 õli. 6070cm
Tartu slaidistide hulka kuuluva Ilmar Kruusamäe (s. 1957) fotorealistlik looming kuulub olulise osana erinevate eesti kunstimuuseumite varasalve ning tema juhitavast legendaarsest Tartu Ülikooli Kunstikabinetist on aga välja kasvanud terve rida eesti kunsti olulisi nimesid. Muuhulgas oli tema üks kuulsamaid teoseid, “Kevadine koolivaheaeg” (EKM, 1983) kaasatud sel aastal Vilniuses toimunud võimsal Balti riikide kunsti tutvustaval näitusel “We don´t do this”.
“Maasikas” esindab Kruusamäe sürrealistlikku loomingut, mida ta viljeles rühmituse Para liikmena. Meelelised kujundid on Kruusamäed alati huvitanud ja ka selles töös mängib ta lihtsa, ent erutavalt tundelise kujundiga – okkalise südamekujulise maasikaga naise huulte vahel. Teos sobib hästi 1990. aastate alguse Eesti visuaalsesse maailma, mil erootilise kunsti populaarsus erinevates valdkondades justki paisu tagant vallandus ning ühendab Kruusamäe võimed realistliku maalitehnika ning sürrealistliku motiivikäsitluse vahel.
Ervin Õunapuu “Elutuli”, 1994
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80,5 x 90 cm
All paremal: EÕ 94
“Olevast olematust kogu aeg antakse aimu. Kõigile kuulatada. Usun elu ja ennast, kõiges elavat vaim, vaikust sõnade taga”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Nii palju kordi on sind puudutanud”, 1980
Eesti sürrealismi klassik Ervin Õunapuu (s 1956) on õlimaali praktiseerinud väga vähe – peamiselt tunneme teda akvarellistina – ent eksistentsiaalsus on läbivaks teemaks neis mõlemis. “Elutuli” räägib maailma algusest. Hetkest, mil trööstitult pimedas rabas alustasid õitsemist laternataimed. Hetkest, mil vaikselt ärganud tuul haaras kaasa nende valguse ning tuulispasana keerutades sünnitas täiesti uue tule, elutule. Õunapuu looming on täis filosoofilisi mõttekäike, mis viivad vaataja kaugele ära, metafüüsilisse maailma, kus pole inimest. Sinna, kus on vaid ürgne looduse jõud ning sünnivad taipamised, mille äratundmiseks tuleb sukelduda sügavale alateadvusse. Sinna, kus peitub su tõeline elutuli.
Mati Uprus “Naine öisel tänaval”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Santa Zukker “Annabel”, 2024
Akrüül masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 25 cm, raamiga 43,5 x 44 cm.
All vasakul: SZ.
Pöördel: "Annabel" Santa Zukker 2024.a akrüül masoniidil 20 x 25 cm SZukker.
1991. aastal Võrus sündinud Santa Zukker kirjutab oma tundeküllasest teosest "Annabel": "Elu on kui raamat, milles on erinevad peatükid. Hetke jäädvustamine annab aimu sellest, kuidas aeg möödub. Ilma keeruliseta me ei märkaks tagasi vaadates kõike seda ilusat, mis on meie ümber."
Käesolev teos oli eksponeeritud 2024. aasta Maalikunstnike Liidu aastanäitusel "Sinu keha" Kadrioru galeriis (kuraatorid Tiiu Rebane ja Triinu Soikmets).
Andro Kööp “Maagiline aed”, 2024
Õli linasel lõuendil.
Mõõdud: 50 x 55 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.” Teos “Maagiline aed” oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 5.-21.12.2024.
Ove Maidla “Kevade esimesed õied”, 2023
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 61 cm, raamiga 106 x 82 cm.
All vasakul: "Kevade esimesed õied". Linoollõige AP.Z.
All paremal: OMaidla 2023.
Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020. aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.
Teost "Kevade esimesed õied" eksponeeriti Tartu kunstnike kevadnäitusel.