Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
E-pood
Näitan 1–100 tulemust 493-st
Viktor Leškin “Põllulilled”, 1990
Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm
All paremal: Avo Paistik 92
Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16
Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle.
Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.
Nigul Espe “Õhtukumas kodujärv”, 1954
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 34,5 cm, raamiga 40,5 x 48,5 cm.
All paremal: Nigul Espe 1954
Nigul Espe (1907-1970) loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”.
Ka käesolev, õhtukuma soojade toonidega võluv maal on suure tõenäosusega maalitud kuskil Pärnu ja Tartu ümbruses või nende vahelisel alal.
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943
Kuivnõel. Raamimata.
All vasakul plaadil: E Wiiralt Viljandi 1943
All paremal: E. Wiiralt
Eduard Wiiralti üks tippteoseid "Viljandi maastik" sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui "Wiiralti tamme" ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.
Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.
Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu "Viljandi maastik" on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.
Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1984
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm.
All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus
All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF!
Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel.
Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest.
Mall Nukke “Ego I”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Eduard Poland “Männid liivikul”, 1938
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70,5 x 90,5 cm.
All paremal: Ed. Poland 1938
Tartumaal Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Poland töötas lisaks maalijaametile ka teatrikunstnikuna ja sellega haakuvat monumentaalsust leiame tema vabaloominguski.
Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat. Maastikumaal kujunes tema põhižanriks 1920ndatest alates ning männid, sageli kanarbikuga kaetud küngastel või liivikuil, olid tema muutumatud lemmikud. Enamasti kujutas ta neid õhtuvalguses, juba hämarduva taeva all, mis andis ta maalidele romantilise, muinasjutulise oleku.
Polandi loomingu üks suurimaid teoseid, “Männid liivikul” mõjub justkui kunstiline pastoraal karmile põhjamaa loodusele, kus tuult ja vihma trotsivad männipuud hoiavad kaitsvalt üksteise ligi. Meisterlikult on kunstnik kujutanud liivase pinna tuulest uhutud mustreid ning õhtupäikese eredat kuma puutüvedel. Hoolimata õhtusest ajast, mõjuvad taevast katvad loojanguroosad pilved õhulise ja helgena, demonstreerides Polandi suurepärast atmosfääri edasi andmise oskust.
Boris Ottenberg “Kodutee”, 1938
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 19,5 x 27,5 cm, raamiga 33,4 x 42 cm.
All paremal: B. Ottenberg 38
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 17 cm, raamiga 33 x 29 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Elisabeth Kurre “Otepää”
MÜÜDUD.
Segatehnika kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 54 x 74 cm.
Põlvamaalt Rasinalt pärit Elisabeth Kurre õppis Pallases Triigi, Vardi ja Liimandi käe all. Peale Tartu Kõrgema Kujutava Kunsti kursuste lõpetamist 1943. aastal esines kunstnik järjekindlalt Tartu näitustel, paistes silma akti-, portree-, natüürmordi- ja lillemaalijana. Kurre oli üks neist kunstnikest, kes hoolimata suurepärastest tulemustest tõugati nõukogude liidu karmi kunstipoliitika tõttu kunstielust kõrvale, visati välja Kunstnike Liidust ja võeti sinna tagasi alles 1960-ndail, mil riiklikud meetmed leevenesid.
Kaljo Simson “Tallinnas”
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024
Juss Piho “Maaalune”, 1991
MÜÜDUD.
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm.
All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10
All paremal: Juss Piho '91
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
“Maaalune” põhineb eesti mütoloogial ning räägib vägilasest, kes armastas end peita inimeste kodude lähistel maa all. Piho käsitluses mõjub ta justkui nähtamatu kodukaitsjana.
Richard Kaljo “Tartu Kivisild”, 1960
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil.
Mõõdud: km 18,5 x 22,5 cm.
All vasakul: "Tartu Kivisild" puugravüür 1960
All paremal: RKaljo
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Ilon Wikland “Haapsalu linn”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Mauri Gross “Paju pill”, 2023
Valdur Ohakas “Uued majad Meriväljal”, 1960
Peeter Must “Pühapäev”, 2024
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 90 x 90 cm.
All paremal: Must 2024
Pöördel: “PÜHAPÄEV“ 90×90 cm ÕLI, LÕUEND 2023 A. P. Must
Kergelt impressionistlikus maalilaadis uusfotorealismi nimekamaid esindajaid Peeter Must (s 1967) on teinud endale viimastel aastatel nime nii maastiku- kui aktimaalijana. Akti maalides huvitab teda ennekõike tundeväljendus ja kehakeel, mitte niivõrd modelli portree. Seetõttu on Musta muusad anonüümsed ning oma õrnuses eksisteerivad justkui kuskil unenäomaailma ja reaalsuse vahel samaaegselt.
Maalis “Pühapäev” on kesksel kohal ilmselt äsja ärganud noore naise kuju, kes aknast vaadates näeb kaunist eredas päikses maastikuvaadet. Laisk pühapäevane meeleolu on maalil valdav seostudes märksõnadega naudinguga sissemagamine ja taamal tõmbava värske kohvi lõhn.
Mauri Gross “Pesa”, 2024
Evald Okas “Raekoda”, 1963
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36 x 23 cm, raamiga 50 x 32,5 cm.
All vasakul: "Raekoda" Linoollõige 5/10
All paremal: E. Okas 1963
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Ott Kangilaski “Lauluema Miku Ode maja”, 1956
Jan Tammik “Lilled”, 2024
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All vasakul: Jan Tammik
Pöördel: Jan Tammik Lilled 2024 Värska
Rakveres sündinud Jan Tammik on pärinud kunstigeeni isalt Rein Tammikult. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning sisse seadnud oma ateljee Kagu-Eesti maalilises väikelinnas Värskas.
Tammik hindab oma loomingus traditsioonilist maalilaadi. Peamiselt maastikke ja natüürmorte loova kunstniku teoseid iseloomustab natuuritruudus, nii ka käesoleval, säravaid suveõisi esitleval tööl.
Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm.
All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30
All paremal: Silvi Liiva 1993
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All paremal A. Pihelga 84
Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm
August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
MÜÜDUD.
Cardboard cut. Raamitud.
Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm.
All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT
All paremal: E. Pehap 1979
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Valdur Ohakas “Buduaaris”, 1968
Aleksander Promet “Kalevipoeg kündmas”
Müüdud.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 44 cm, raamiga 60 x 78 cm.
All vasakul: A. Promet
Virumaal sündinud ja Peterburis hariduse saanud Aleksander Prometi loomingus kuulus oluline koht rahvusromantikale, eriliselt armastas ta kujutada Kalevipoega. Käesolev akvarell kuulub suure tõenäosusega 1930-ndatesse.
Valdur Ohakas “Järvepeegeldus”, 1985
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: VOHAKAS 85
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Silvi Liiva “Hommik”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm.
All vasakul: Hommik. ofort. 6/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Herald Eelma “Õunapuu”, 1981
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 55,8 cm, raamiga 67 x 74 cm.
All vasakul: "Õunapuu" lito
All paremal: 10/50 HEelma 81.
ERKI 1959. aasta lend tõi eesti kunsti mitmeid tugevaid graafikuid: Peeter Ulas, Heldur Laretei ja Herald Eelma. Viimane esines 1960. aastatel jõulises ekspressiivses laadis linoollõigetega, mida ühendas reljeeftrükiga. 1970. aastate keskpaiku hakkas ta viljelema esialgu hüperrealismi täpsusest mõjutatud joonistust ning, otsides oma joonistuslaadi jaoks sobivamat tehnikat, jõudis alates 1978. aastast lito juurde.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Marju Bormeister “Paabulind”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 140 x 150 cm.
All vasakul: M Bormeister 2005
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk, pidulikemal puhkudel ilmub aga lõuendile majesteetlik paabulind.
Nikolai Kormašov “Tuuline päev”, 1999
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 38,5 cm.
All paremal: Signatuur
Pöördel: KORMAŠOV N. "Bетреный день"д.в.п. M. 28x38,5 1999.
Nikolai Kormašov (1929-2012) oli eesti maalikunsti üks peenema värvivaistuga koloriste, kes kasutas oma loomingus üheaegselt nii tugevaid kontrasttoone kui pehmeid värvilahendusi. Ta oli väsimatu ikoonikunsti propageerija ning mängis olulist rolli ikoonide maalimise ja restaureerimise õpetamise alustamisel Eesti Kunstiakadeemia kolledžis.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930ndad
Iris Uuk “Lilled”, 1993
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 17 cm, raamiga 31,5 x 28 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 7 cm, raamiga 31,5 x 27,5 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 48,5 x 39,5 cm
All vasakul: Vernis mou 1940
Pöördel: Eesti komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.
Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.
Kuni 2006. aastani kuulus teos Eduard Wiiralti pärandit haldavale Stockholmi Eesti Komiteele.
Aleksander Pilar “Värviline Eestimaa”, 1978
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 55 x 57 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All paremal: Pilar 78
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Edgar Valter “Eluratas”, 1974
Aleksander Pilar “Lillemäng”, 1973
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33,5 x 43,5 cm, raamiga 51,5 x 59,5 cm.
All paremal: Pilar 73
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Valdur Ohakas “Udulooris järvemaastik”, 1985
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: VOHAKAS 85
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Marju Bormeister “Ilmatsalu”, 1984
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
All paremal: Marju. Bormeister Kagovere
Pöördel: Marju Bormeister Kagovere Ilmatsalu 1984 Tallinn 80x120
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Eduard Wiiralti illustratsioonid (raamatust Aleksandr Puškini poeem “La Gabrielide“), 1928
MÜÜDUD.
Ofort, vasegravüür paberil. Teosed on raamitud.
Mõõdud: Lm 24,5 x 18 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Komplekt koosneb viiest Eduard Wiiralti gravüürist. Ostuga tuleb kaasa raamat.
Eduard Wiiralt (1898-1954) alustas illustratsioonide teostamisega juba 1917. aastal. Viljakaimateks kujunesid aastad 1923-1925, mil muuhulgas valmis väga mahukas Eduard Tennmanni usuõpetuse õpik.
1925. aasta lõpus Pariisi saabudes sai Wiiralti koostöö kirjastustega alguse tänu ukrainlannast Halina Izdebskale, kellele kunstnik illustreeris tema luulekogu. 1928. aastal telliti kunstnikult illustratsioonid luuletaja Aleksander Puškini poeemile "La Gabrielide" (kogutiraažiga 325, sh 25 neist jaapani paberil). 1821. aastal loodud jumalavallatut kirjateost oli levitatud Venemaal vaid käsikirjaliselt ja osadena, sest kartes kiriku raevu, varjas Puškin oma autorlust. Täisversioonis anti poeem välja Londonis 1866. aastal ning nüüd, 1928. aastal prantsuskeelsena Pariisis.
Sellest tööst millest kujunes üks tuntumaid kunstniku raamatuillustratsioone. Kokku valmisid kuus ofordis ja vasegravüüris teost, sh raamatu frontispissina kasutatud Puškini portree. Üks illustratsioonidest ületas aga tolle aja mõistes usulise kombekuse piirid ja nii jäi lõppversiooni viis teost.
Mall Nukke “Ego III”, 2025
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅ 60 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos räägib inimesest ja tema egost, mis piirava mullina tema elu ja mõttemaailma võib kammitseda. Ent Nukke teab, et kui sellest lahti lasta, avatud silmadega maailmas ringi vaadata, astuda teise inimese kingadesse, hakkab pall veerema, tekib mäng ja lahtilaskmine kõigest piiravast ning saame tõeliselt vabaks.
Mall Nukke “Enne Tormi II”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27,5 x 40 cm, raamiga 42,5 x 53,3 cm.
Mall Nukke (s 1964) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1992. aastal ning sellest alates osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele on Nukke ka pühendunud õppejõud ning kuraator.
Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis märtsis 2025, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos mõjub eelkõige oma sügavusperspektiiviga, mis annab aimu lõputust taevalaotusest vaataja ümber.
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
MÜÜDUD.
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Mall Nukke “Enne Tormi”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 27 cm, raamiga 51,5 x 38 cm.
Mall Nukke (s 1964) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1992. aastal ning sellest alates osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele on Nukke ka pühendunud õppejõud ning kuraator.
Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis märtsis 2025, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos mõjub eelkõige oma võimsa värvi- ja valgusmänguga, mis kannab endas äsja saabunud öörahu viimast kinnihoidmist just loojunud päikesevalgusest.
Mall Nukke “Loojang”, 2024
Õli lõuendil.
Mõõt: ∅20 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kelle Allee galerii näitusel “Illusioonide aeg” (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos esindab Nukket kui suurepärast realistlikku loodusmulje edasiandjat. Ümarat tondoformaati on Nukke läbi loomingu armastanud ja nii jõuab ka käesolev "Loojang" vaatajani oma pehmes, pretensioonitus vormis. Kuna näeme vaid fragmenti looduse õhtusest vaatemängust, jätab Nukke meiega küsimuse, kas näeme teosel ka silmapiiri või on see kõik lõpmatu taevas oma vägevuses.
Mall Nukke “Jäljed”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 35 cm, raamiga 42,5 x 50,5 cm.
Tunnustatud kunstnik, õppejõud ja kuraator Mall Nukke on öelnud: „Ma ei tee kompromisse värvide tasakaalu, väljamõõdetud kompositsiooni ja esteetilise terviklikkuse osas“. Nii mõjub ka fragment südasuvisest värskest taevast ühtse tervikuna, mis kannab end nii kompositsioonilt kui värvide kooskõlalt. Valge, sinine ja õrn suitsuhall viivad vaataja otse unistuslikult idüllilisse suvepäeva.
Mall Nukke “Suur Laine”, 2025
Õlimaal, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: 110 x 180 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos ühendab klassikalise õlimaali ning kollaažtehnika. Inspireeritud jaapani kuulsaimast kunstnikust Hokusaist, maalib Nukke oma versiooni suurest lainest ning peidab selle piirile vaevuaimatava Tallinna panoraami ning merelaintesse rahakupüürid. Hingematvalt kaunis päikesekuma toob aga mõtted tagasi loodusele endale ning selle mõõtmatule ilule.
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Valdur Ohakas “Lumemarjad”, 1992
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm raamiga 33 x 33 cm.
All paremal: V.OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
1990ndatel naases kunstnik kõrgelt hinnatud abstraktse stiili juurde, mille suurepäraseks näiteks on käesolev intiimformaadis teos.
Kai Kaljo “Vihm läks üle Viljandi järve”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül ja õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 24
Pöördel: VIHM LÄKS ÜLE VILJANDI JÄRVE AUGUST 2024 akrüül, õli lõuend Kai Kaljo 2024
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eduard Wiiralt “Figuraalne kompositsioon Madonnaga”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 15,8 cm, raamiga 56,5 x 44 cm.
All paremal plaadil: EW MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist "Eduard Wiiralt MCMXX"
Ado Lill “Näod”, 1991
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
MÜÜDUD.
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Valdur Ohakas “Õhtukumas Eestimaa”, 1987
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm raamiga 54 x 73,5 cm.
All paremal: V.OHAKAS 87
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Akt vaibal”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 30 cm, raamiga 53 x 33 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Järvevaade”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 49,5 cm, raamiga 52,5 x 52,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
MÜÜDUD.
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 5”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 175 x 175 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 5” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 175 x 175 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm
All vasakul: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Midsommer i byn
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.
Nii kajastab ka “Jaanipäev” maarahva üht olulisemat püha. Kunstnik on maali kätkenud mitu eraldiseisvat jutustust ning jätab vaataja otsustada, milliseid mõtteid mõlgutavad esiplaanil olev paar, aiale toetuv noormees või tagaplaanile jääv ema lapsega. Ninemäele omaselt on ta oskuslikult teoses välja toonud sini-must-valge kombinatsiooni, vihjates igatsusele koduse Eestimaa järgi.
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
MÜÜDUD.
Ofort paberil.
Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm.
All vasakul: Tuules. ofort.
All paremal: Silvi Liiva 1984
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Tuulest kantud õrnad naisolevused mõjuvad kui kerged rohukõrred paindudes iili kandval jõul kord vasemale, kord paremale. Tundlikkust rõhutab liivalikult mõjuv läbitöötamata taust.
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Ees teosel: Tolts 92.
Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Ado Lill “Kujutlus”, 1987
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 19 x 12 cm
All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87.
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Linda Kohk “Daaliad”, 1974
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 49 x 56 cm, raamiga 53 x 59 cm.
All vasakul: L. Kohk 74
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
