Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Vabbel on palju väikevisandeid naistest kõikvõimalikes olukordades, ent 1950. aastatest pärineb rohkem ka suuremaid figuurietüüde. Tiiu Talvistu tõstis 2020. aastal ilmunud monograafias põhjendatult esile erootilise teema tema loomingus, mille alla mahuks ka käesolev, varem kunstniku pojale, Paul Vabbele, kuulunud joonistus. Enamus tema naisakte on kujutatud lopsakate vormidega, mille maaliliselt annab eriti hästi välja tuua just söe hele-tumedusega mängimine.
Joonistus
Näitan kõiki 24 tulemust
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm.
All paremal: Ernö Koch 1932.
Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Märt Bormeister “Kukk”, 1932
MÜÜDUD
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 59,4 x 44,5 cm, raamiga 74 x 59,5 cm.
All vasakul: MART BORMEISTER
Märt Bormeister oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all kunstihariduse saanud Bormeister lõi erinevaid žanre, sh talumaastikke.
"Kukk" kuulub tema varasesse loominguperioodi, mil ta õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas. Muuhulgas sai just kukest tema tütre Marju Bormeistri üks hilisemaid signatuurmotiive.
Jüri Arrak “Suvi maal”, 1963
Süsi, värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,5 x 56,5 cm, raamiga 60 x 79,5 cm.
All vasakul: J Arrak 63
"Suvi maal“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus soojast suvepäevast - ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval söejoonistusel.
Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962
Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962
MÜÜDUD
Värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm.
All vasakul: Arrak 62
„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.
Ernst Hallop “Naine”, 1972
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas.
Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972
"Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane.
Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.
Ado Vabbe “Naisakt maoga”, 1950ndad
Kaarel Liimand “Kaks istuvat akti”, 1932-1933
Tint, sulg, paber. Raamitud.
Lm 36,7 x 23 cm
Kaarel Liimandi tähelepanu teoseid luues oli eelkõige komponentidel, kuid sama tähtsaks pidas ta koloriiti. Käesolev teos on üks Liimandi must-valgeid krokiisid „Pallases“ õppimise ajast, võimalik, et abikaasa Aino Bachi kogust. Kompositsiooniliselt on tegu ühe tema paeluvaima tööga selles žanris. Voolavad jooned lisavad hoolimata istuvast asendist teosele liikuvust ja tekib tunne nagu hakkaks üks modellidest kohe asendit vahetama.
