Õli papil. 1971.
Mõõdud: 33 x 48 cm.
All vasakul: VP 971
Pöördel all vasakul: Varmo Pirk 1913 "Maastiku etüüd Saaremaalt" 1971. õli-papp. 33 x 48
Pallaslase Varmo Pirgi (1913-1980) käsitlus Saaremaast on tänu oma mahedale sinakale alatoonile nägemuslik, isegi muinasjutuline – sarnast joont võib leida näiteks Ants Murakini loomingust. Läbi teatud vormistiliseeringu ning mahedate üleminekutega valguskäsitluse viib Pirk vaataja muinasjutuliselt arhailisse maailma, kus iidsed kadakad hakkavad möödunud põlvede lugusid jutustama ning veskitiivad tuules ringi käima.
E-pood
Näitan 701–800 tulemust 915-st Sorted by price: low to high
Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.
Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021
Agu Pilt “Valgusetooja”, 1995
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 44,5 x 32,5 cm
All paremal: Pilt 95
Eesti kunstis erandlik looja, peamiselt üliestetiseeritud ja art deco stilistikast mõjustatud erootilisele kunstile spetsialiseerunud Agu Pilt (1951-2002), on enda loomepärandi näol jätnud kunstiajalukku võimsalt elegantseid, seksapiilsust edasi andvaid töid. “Valgusetooja” kompab ühiskonnas levivaid seksuaalseid tabusid, kuid teeb seda maitsekalt ja võltsimatult.
Küünlaga inimesteni sümboolselt vaimset valgustust toov meesakt kannab seljas vikerkaarevärvilisi inglitiibu ning katab oma keha vaid õrnalt läbipaistva salli ning kinnastega. Nii mõjub “Valgusetooja” justkui manifest seksuaalvabaduse teemale.
Epp Maria Kokamägi “Kollane mantel”, 2007
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm.
All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Konstantin Süvalo “Karksi maastik”, 1958
Värviline pliiats. Raamitud.
Mõõdud: Km 18.5 x 22.5 cm.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov. 1884–1964) sündis Viljandimaal Karksis. Selleks, et koguda raha kunstiõpinguteks Riias, töötas ta raudteel, kus kogus piisavalt raha, et 1909. aastal astuda Venjamin Blumi erakooli Riias. Juba järgmisel aastal jätkas ta aga prestiižses Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Just neilt sai alguse armastus vabaõhumaali vastu ning algasid rännakud loodusesse. Seal valmisid akvarellid ja joonistused, neist edasi ateljees maalid. Et aga võimalikult täpselt edasi anda ehedat looduskogemust, sarnanes juba tema joonistuste laad maalikäsitlusele – samasugused kaldkriipsud nagu lühikesed pintslitõmbed lõuendil.
Käesolev südamlik teos kunstniku kodupaigast Karksist, kus Potisepa talus elasid ta sugulased, on valminud samadel printsiipidel. Maalijale on alati tähtis heletumedus: mets esiplaanil on hämaram, lage küngas taamal hele – just nii kannab Süvalo toonid alusele ka siin. Horisont on, nagu Süvalol tavaliselt, kõrge. Selle keskel aga kollast karva maja, ümbritsetud kaitsvalt metsaviirgudega, see on kodu…
Anatoli Strahhov “Vegan”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm
All paremal: Strahhov. A
Pöördel: “VEGAN” STRAHHOV. TALLINN. 2024.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s. 1946) on elanud ja tegutsenud Eestis üle 50 aasta ning osalenud selle aja jooksul lugematutel näitustel. Tema teosed on elavad ja muinasjutulised — jõulise käega maalitud, kuid samaaegselt õrnad ja selgelt planeeritud, eksisteerides kindla nägemuse raamistikus.
Strahhov on teemadelt sürrealistliku koolkonna esindaja, kelle loomingus seguneb detailipeen käsitlusviis realistliku motiivi ja muinasjutuliste tegelastega ning artistlikkus ja poeetilisus. Ka metsmaasikate mäge trooniv kelmikas peategelane meenutab pigem olevust fantaasiamaailmast, ent teose iroonia ja vaimukas põhisõnum peitub selle pealkirjas.
Valdur Ohakas “Aktid valguses”, 1983
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Valdur Ohakas “Tantsijad”, 1993
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 32,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) bagatellid, lennuka pintsliga kompositsioonid sündisid kiirelt ja hetkeemotsiooni ajel. Seetõttu on neis enim elurõõmu ja dünaamikat ning nagu on kunagi öelnud luuletaja ja kunstnik Indrek Hirv – ausust.
Nii leiame „Tantsijate“ punases kirge, valges puhtust ning peitvates kostüümides salapära. Kunstnik ei ole takerdunud liigsesse detaili, oluline on hetk just siin ja praegu. Nagu tema varasemateski teostes, kajastub lõunamaisest motiiviarendusest hoolimata midagi ka Ohaka enda argipäevast.
Nimelt armastas tema abikaasa Eetla kübaraid valmistada ning nende kodus leidus alati arvukalt moeajakirju, millest saadud ideevälgatusi kunstnik sageli oma maalidesse lülitas.
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Karl Tael “Maastik järvega”, 1942
MÜÜDUD
Õli, vineer. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 60 cm.
Karl Tael, varem ka Karl Doll (1894-1975) saavutas tuntuse Eesti Vabariigi rahatähtede kujundajana, samuti ärkamisaja kultuuritegelaste portretistina. Tema 1942. aasta õlimaal võlub oma maheda värvigamma ja Eestimaa suvehommiku meisterliku tabamise.
Teosega saab tutvuda Vana-Viru 11a galeriis.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Benita Vomm “Keha”
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 45,5 cm
All paremal: B. Vomm
Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA
Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Evald Okas “Purjekad”, 1976
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: Plm 49 x 64,5 cm.
All vasakul: Purjekad. Ofort, akvatina. II 9/50
All paremal: EOkas 976
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud.
Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.
Evald Okas “Pilved”, 1994
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Juss Piho “P-Room”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020
Eesti Kunstnike Liidu liikme Juss Piho (s 1963) loodud jutustustes valitseb absurd, huumor ja mitmemõttelisus.
Teosel "P-room" mängib ta enda perekonnanime esitähega. Ent ehk tähistab ruumi tähistav "P" hoopis midagi muud? Piho ise siin vastuseid ei anna ning soovitab vaatajal täpne tähendus endal välja mõelda.
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Richard Sööt “Linda ehtimas”
Boris Ninemäe “Lootus”
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
René Kari “Geomeetria 6 A”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 B”, 2024
René Kari “Geomeetria 3”, 2024
René Kari “Geomeetria 5”, 2024
René Kari “Geomeetria 1”, 2024
René Kari “Geomeetria 2”, 2024
René Kari “Geomeetria 4”, 2024
Malle Leis “Troopiline I”, 1990
Ilmar Torn “Varemed”, 1955
1955. aastal lõpetas Ilmar Torn (1921-1999) kiitusega ERKI graafikaosakonna, mille diplomitööna valmis sotsiaalkriitiline jutustuste sari. Läbi ilmekate inimtüüpide rääkis ta klassivõitlusest, mis vastas toonasele kunstikeelele. Kuid põhjust kiituse saamiseks oli lisaks etteantud teemas püsimisele teisigi, nende hulgas suurepärane akvatintatehnika valdamine ning narratiivi selge edastamine.
Teoses “Varemed” on selgelt välja loetav teatraalne õnnetusele reageerimine. On siis tegu kulakuks kuulutamise, talu võlgade katteks äravõtmise, maja kokkukukkumise või muu taolise olukorraga – inimlik õnnetus kajab vaatajale vastu. Hallikas üldkoloriit soodustab omakorda meeleolu kujutust. Omaette põneva elemendi teoses moodustab grupp inimesi taamal, kes elavalt arutavad toimunu tausta üle.
Teos pärineb Ilmar Torni pärandkogust ning on teadaolevalt ainus erakätes olev eksemplar tema väga väikesetiraažilisest diplomitööst.
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 55 x 50 cm.
All paremal: Meiu Münt 2003
Pöördel: Meiu Münt “Pihik“ 2003 (õli, lõuend)
Meiu Mündi loomingusse ilmusid kleidid 2000. aastate alguses, algul taustaobjektidena, seejärel juba eraldiseisvate portreedena. Kunstnik ise selgitab teemani jõudmist nii: “Ehk on selle balletikleidi teema juured minu lapsepõlves, esimesest neljanda klassini käisin balletiringis ja unistasin muidugi baleriiniks saamisest. Esinesime kooli kevadpidudel ja isegi Vanemuise laval. Ühel korral kandsime kohevaks tärgeldatud valgest marlist balletikleidikesi – see on nii meeles, et peaaegu võin praegugi tunda sõrmede vahel seda jäika seelikuosa. See on kehamälu, kui füüsiliselt tunned mingeid aistinguid seoses mõnede mälestustega.” (Meiu Münt, Peeter Talvistu “Meiu Münt. Punane ja must”, 2020, lk 46).
Läbi pikkade sajandite naiselikkuse rõhutamise ühe põhilise riietusesemena kasutatud pihik mõjub tänases kontekstis kui ajalooline artefakt, omamoodi portree aadlidaamide lugudest, armuseiklustest ja hommikusest riietustseremooniast. Ning samaaegselt on see soe ja inimlik austusavaldus naiselikkusele, mida võimendab õrnalt lillelise mustriga taust.
Voldemar Kangro-Pool “Ännijärv, Aegviidu”, 1930
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 50 cm.
All paremal: Vold. KangroPool. 1930
Pöördel: Aegviidu 1930 Ännijärv
Kunstnik Voldemar Kangro-Pool (1889-1943) oli tuntud kirjandus- ja kunstikriitiku Rasmus Kangro-Pooli vend. Ta õppis enne Esimest maailmasõda kunsti Kristjan Raua stuudios, seejärel Münchenis ja Pariisis.
1910.-1920. aastatel tunti teda peamiselt karakteriküllaste portreede ja sümbolistlike, erootilisi ja apokalüptilisi teemasid käsitlevate joonistuste poolest. End 1930ndatel, mil kunsti üldine areng liikus traditsioonilisema poole, pöördus sinna ka Kangro-Pool. “Helesinise järve ääres” presenteerib kunstniku üht võluvaimat külge maastikumaalis – vee erilist kumavust. Väga sageli maalib ta selle ühte tooni taevaga ja nii ka siin, kus nende kahe vahele tõmbab selge joone vaid teisel pool järve paistev metsaviirg.
Eugen Dücker “Kivine rand”, 1900ndate algupool
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 32 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All paremal: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Rannamaastikud kujunesid kunstniku üheks lemmikmotiiviks. Ühtmoodi paelusid teda nii rannakivide koredus kui sellele vastanduv sile veepind.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Andro Kööp “Kuldne valgus”, 2011
Reiu Tüür “Mu põuest lilled kasvavad (Lennart Meri lumikellukestega)”, 2009
Akrüül, puit. Raamitud.
150 x 70 cm.
Juba aastaid Leedus resideeruv eesti kunstnik Reiu Tüür on Eesti kunstiakadeemia magister (1998) ning London City University magister (2001), lisaks Eesti kunstnike liidu liige aastast 1993.
Tüür on esinenud näitustel maailma paljudes galeriides ning üks talle olulisi teemasid on ajaloolised objektid ning karismaatilised, kultuuri hindavad liidrid. Lennart Meri portree lumikellukestega on Tüürile väga iseloomuliku käekirjaga teos meie esimesest taasiseseisvunud riigi presidendist.
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Andro Kööp “Ümber maailma”, 2024
Mall Nukke “Keha-mängud IX”, 2025
Mall Nukke “Keha-mängud VII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.
Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Sergei Inkatov “Esterday”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All vasakul: S. INKATOV
Pöördel: SERGEI INKATOV "ESTERDAY" OIL/CANVAS, 70x90 cm. 2018.
Sergei Inkatovi teosed on täis emotsioone ja kirge. Tema lõuendeil ärkab lisaks värvidele ja kujunditele ellu energia, mis oma pulbitseva jõuga ergutab ka kõige tagasihoidlikuma meelega vaataja elule.
Juss Piho “Täiskuu ja maja”, 2024
Paul Kostabi “It´s whatever”, 2019
Segatehnika lõuendil.
Mõõdud: 99 x 79 cm.
Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.
Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930
Tempera, guašš. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 33 cm
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis.
Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat.
Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Marju Bormeister “Paabulind”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 140 x 150 cm.
All vasakul: M Bormeister 2005
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk, pidulikemal puhkudel ilmub aga lõuendile majesteetlik paabulind.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Andro Kööp “Rõõmus kamp”, 2024
Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 76 cm. Andro Kööbi (s 1967) isikunäitusel "Rõõm" (Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024) eksponeeritud teos "Rõõmus kamp" esitleb kunstniku rohelist mõtteviisi. Nimelt on teos valminud maalimisprotsessi loomuliku osana ning sündinud kunstiteoseks läbi maalipaletiks olemise. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Valdur Ohakas “Peegli ees”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 33 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 83
“Peegli ees” on suurepäraseks näiteks Valdur Ohaka (1925-1998) mitmekülgsest stiilide valdamise kunstist, kus ihutoonides fovistlikule naisekehale liitub stiliseeriv ekspressionistlik valguse-varjuga modelleerimine ja abstraktne ruumikäsitlus.
Silmapaistev on modelli karakteersuse avamine – nii poseerija näost kui kehahoiakust peegeldub enesekindlus, teatud provokatiivsus, mis on tolle aja naisaktide puhul väga harva nähtav lähenemine. Lisades maalile sinise-valge segused vaba käega tõmmatud laigud, kaasab Ohakas selle ühelt poolt loo jutustamise teenistusse (sümboliseerides peeglit, mille ees kaunis daam parajasti seisab) ning teisalt toob teosele värskelt erksa aktsendi.
Valdur Ohakas “Unistaja”, 1981
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm.
Pöördel: V Ohakas 81
Valdur Ohaka 1980. aastatel maalitud naisakte võib võtta omamoodi kontseptuaalse sarjana, milles meisterlik maalija mängis läbi erinevaid kujutamisvõimalusi. “Unistajas” on Ohakas pidamas loomingulist dialoogi Amadeo Modiglianiga, kelle maalidest tuttava unistaja poosigi on Ohakas ära tabanud.
Kunstnik viimistleb modelli mõtliku näo roosakas-punase tooniga, tehes sellest kehaosast niiviisi pildi kõige pilkupüüdvama. Just nii annab ta ilmekalt edasi ka tegevuse enda – unistamise. Tume foon – sein või draperii – on väga sobivalt valitud õrnalt kumava keha ruumiliseks esiletoomiseks.
Juss Piho “Hoone mere ääres”, 2024
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. 2024
40 x 60 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO “HOONE MERE ÄÄRES” ÕLI, LÕUEND /
OIL ON CANVAS 40x60 cm. 2024
Juss Piho (s 1963) on Eesti Kunstnike Liidu liige. Selgepiiriliste figuuride ning kujunditega loob ta korrastatud minimalistlikke maailmu, milles ometigi sünnivad jutustused, mis paeluvad vaatajat oma äratuntavate motiividega. Kes meist poleks veetnud aega helesinise suvise taevaga flirtival rannamaastikul? Või kui mitte, siis toob Piho unistuse hedonistlikust elustiilist otse meie ette.
Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm.
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920ndad/1930ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971
MÜÜDUD
Õli lõuendil. 92 x 73 cm
Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris.
Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.
Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010
Erich Pehap “Venna portree”
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 50 x 36 cm.
All keskel: ALLAN PEHAP
All paremal: E. Pehap
Erich Konstantin Pehapi elus mängis tema vend Allan Endel Pehap olulist rolli. Kahjuks kaotas Eestist põgenedes kunstnik temaga aastateks kontakti.
Käesoleval, 1948. aasta pastellil näeme poissi ennastunustavalt raamatut uurimas. Pastelli pehmusega tööst õhkub austust ja vennalikku armastust, diivanil olevad padjad aga meenutavad koduse Viljandi tikitud diivanipatju.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.
BRON. Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24-18”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-18” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm.
Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana.
Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 40 cm.
All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus.
Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”.
Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.
Priidu Aavik “Ruila”, 1977
Priidu Aavik “Iru nõlvadel”, 1967
Jüri Ristna “Pirnid”, 2006
Õli, segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm, raamiga 39 x 43,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 06
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Teosel "Pirnid" kasutab autor hõbe- ning kuldlehti, millede helkleva efekti esile toomiseks on ta pealispinna alla jääva osa eelnevalt tumedaks värvinud. Nõnda muutub teos elavaks ning muinasjutuliseks, mis viib meid justkui ajas tagasi renessansiaega.
Andrei Jegorov “Pirita jõgi”, 1920ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm.
Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.
All vasakul: A.Jegoroff
Juss Piho “Sibul”, 2024
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Peeter Must “Oktoober”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 90 x 90 cm.
All vasakul: Must 2024
Pöördel: "OKTOOBER" 90x90 cm ÕLI, LÕUEND 2024 A P. Must
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.