E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 115-st
Jüri Arrak “Suvisel päeval”, 1962
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37 x 57 cm, raamiga 53 x 72 cm.
All vasakul: JArrak 62
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut.
Johannes Võerahansu “Tallinna vanalinna vaade”, 1973
Boris Ottenberg “Meri”, 1943
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 39,7 cm, raamiga 58 x 71 cm.
All paremal: B Ottenberg 1943
Pöördel: "Rahulik meri"
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Erich Pehap “Akt”
Pliiats, Joonisfilmi vinüülpaberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45,5 x 29,5 cm, raamiga 69 x 53 cm.
All vasakul: PEHAP
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Eveline Adelheid von Maydell “Mõtlik kaunitar”, 1921
Tušš paberil.
Mõõdud: lm 18,5 x 13,5 cm.
All paremal: Eveline v. Maydell 1921
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eveline Adelheid von Maydell (aastani 1914 Frank; 1890-1962) oli Eestis tegutsenud saksa soost kunstnik, kelle noorusaeg möödus Pärnumaal. Tema kunstiõpingud algasid Riias, jätkusid Peterburis ja lõppesid Düsseldorfi Akadeemias.
Edgar Valter “Lustakas pilt”, 1962
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 20 x 11 cm, raamiga 35 x 27 cm.
All paremal: EW 62
Edgar Valter (1929-2006) päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Tema illustratsioonid ja lõbusad šaržid kuuluvad eesti huumorikunsti klassikasse.
Edgar Valter “Kummalised juhtumised öös”, 1964
Edgar Valter “Õnnelik aednik”, 1963
Juhan Nõmmik “Sadam”, 1950
Juhan Nõmmik “Maastik”, 1963
Johannes Võerahansu “Emajõel”
Johannes Võerahansu “”Uus elu” Kolhoos”, 1951
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21 x 41,5 cm, raamiga 35,5 x 56 cm.
All paremal: JV. 1951 "Uus elu" Kolh.
Raplamaal Raikküla vallas asunud kuulsast miljonärkolhoosist räägiti 1950ndate alguses meedias palju, Johannes Võerahansu (1900-1980) on seda aga kujutanud ikka omas võtmes - keskendudes loodusele. Nii mõjuvad heinatööd tegevad inimesed loomuliku osana sellest.
Erich Pehap “Tivoli”, 1960
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 46 cm, raamiga 39 x 60 cm.
All paremal: E. Pehap 60
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Teater, muusika, tsirkus ja meelelahutusmaailm laiemalt pakkusid Pehapile lõputut inspiratsiooni - teda võlusid seal valitsev kergus ja lõbujanu. Nii ka "Tivolis", kus kunstnik opereerib vormide ja värvidega, luues võrratu kompositsiooni lõbustuspargist.
Johannes Võerahansu “Kolhoos “Uus elu””, 1951
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 41 cm, raamiga 37 x 55,5 cm.
All paremal: JV. 1951 Kolhoos "Uus elu"
Raplamaal Raikküla vallas asunud kuulsast miljonärkolhoosist räägiti 1950ndate alguses meedias palju, Johannes Võerahansu (1900-1980) on seda aga kujutanud ikka omas võtmes - keskendudes loodusele. Nii mõjuvad heinatööd tegevad inimesed loomuliku osana sellest.
Johannes Võerahansu “Vana toomingas”, 1976
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28 x 19,5 cm, raamiga 42,5 x 34 cm.
All vasakul: JV. Kiiu-Abla - 76
Üleval paremal: Vana toomingas
Põhjarannikul Kuusalu vallas asuvat Kiiu-Abla (ka Kiiu-Aabla) küla jäädvustanud Johannes Võerahansu (1900-1980) demonstreerib teosel virtuoosset joonistusoskust. Üksik toomingas mõjub sel kivisel rannaküla maastikul Võerahansu loomingus kui sümbol Eestimaa looduse sitkusele ja jõule.
Johannes Võerahansu “Lodjad Emajõel”
Renaldo Veeber “Linda kadumine”, 2003
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 28,5 x 38,5 cm.
All paremal: R Veeber 2003 Linda kadumine
“Kaljuks moondunud kodukana
Lindat, Kalevite leske,
Võite täna tunnistada
Iru mäe peal istub leski.”
Renaldo Veeber (1937-2010) oli võrdväärselt suurepärane nii graafikas kui skulptuuris, samuti kirglik pärandkultuuri uurija ja Saatse muuseumi juhtfiguur. Sageli juhtusid tema huvialad omavahel segunema ja nii kandusid muistendid ja rahvalood ka tema loomingusse, sh Kalevipojast inspireeritud lood.
Tema tušijoonistus “Linda kadumine” demonstreerib graafikast tuntud maskuliinset käekirja. Sel Kalevipoja eepose kolmandast loost inspiratsiooni saanud tööl vaatavad jahilt naasnud kalevipojad otsival pilgul ringi, otsides koju jäänud ema Lindat. Viimase oli vahepeal ära röövinud tuuslar, ent appikarjeid kuulnud taevataat tõttas kiirelt appi ning muutis Linda kivikujuks, mis Veeberi teosel seisab meeste taga.
Erich Pehap “Pliidi juures”, 1932
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 49 x 33,5 cm.
All vasakul: E. Pehap 1932
All Paremal: E. Pehap 1932 Pöördel: Pliidi juures 1932 pastell
Agulistseenid moodustasid Pallase kunstitudengite ja noorte kunstnike loomingus olulise peatüki esmajoones 1920. aastatel ning 1930. aastate algul ning ka käesolev teos on Erich Pehapil (1912-1981) valminud just Pallases õppimise ajal.
Eluühenduslik kultuurikäsitlus oli moes ja Erich Pehap järgib ajastu vaimset suunda oma sangviinijoonistuses “Pliidi juures”. Täpselt fikseerimata tagapõhjaga köögi keskseks objektiks on kulpi potis liigutav, vaba käe joonega artistlikult visandatud, peas traditsiooniliselt rätikut kandev naine. Pliidi serval märkab aga kaasaegse disainiga keedukannu, mis näitab, et progress oli ka seda kodunurka puudutanud. Punane üldkoloriit vastab hästi köögi õhustikule ja loob sooja meeleolu.
Henno Arrak “Suveidüll võrkkiiges”, 1980
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 56,5 x 48,5 cm.
All vasakul: HArrak 1980
Suvise aeglaselt kulgeva idülli allegooriana sobib võrkkiiges poseeriv naine teemasse nagu rusikas silmaauku ja Henno Arrak (1930-2017) pole jätnud juhust kasutamata. Väga hea joonistajana demonstreerib kunstnik nii oma perfektset viirutustehnikat kui ka esteetilist maitset – ta ei välju kompositsioonis hea maitse piiridest.
Kohati meenutab Arraku valguse-varjuga modelleerimine renessansikunstnike või natsareenlaste joonistusi. Et aga töö liiga pinnaliseks ei jääks, asetab ta stseeni taustale tumedamas koloriidis kadakate puhmad, luues niimoodi sügavuse mõõtme.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Mai Levin “Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Richard Uutmaa 120“ 18. september — 11. oktoober 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Richard Uutmaa eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Uutmaa teoste kataloogi.
Kataloogi põhitekst: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundus: Karl Kevad. Fotod ja reproduktsioonid: Stanislav Stepaško, Virumaa Muuseumid SA. Trükikoda: DiGra OÜ. Meediasuhtus: Harry Liivrand
Agu Pilt “Lend”, 1982
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 31 x 31 cm, diameeter 29,5 cm. Raamiga 47 x 45,5 cm.
Teosel keskel: PILT 82
All paremal: pühendus
1972. aastal Tõnis Vindi juhitud Studio22 uksest sisse astumine kujundas oluliselt Agu Pildi (1951-2002) loomingut. Vindiga heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud Pildist kujunes eesti erootikakunsti üks olulisemaid nimesid ning 2000. aastal korraldasid nad koos Vindiga ühise näituse Kastellaanimaja galeriis.
Evald Okas “Lamav akt”, 1989
Marje Taska “Muster”, 1984
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 95,5 x 20 cm, raamiga 96,5 x 21,5 cm.
All paremal: Marje Taska 84
Saanud kunstihariduse Tõnis Vindi stuudios ning hiljem Rootsis, kujunes Marje Taskast (s 1955) geomeetrilisse vormi valatud vaimseid väärtuseid hindav kunstnik, kes on tegutsenud vabakutselise kunstnikuna juba ligi 50 aastat. Rahvusvahelise haardega kunstniku isiku-ja grupinäituste nimekiri on pikk ja tema tänaseks kodulinnaks on Tallinna kõrval Stockholm.
BRON. Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024
Pehmed kaaned, 64 lk.
Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus.
I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Jaan Toomik “Akt”
Richard Sööt “Tuljak”
Siidimaal. Raamitud.
Mõõdud: ava 20,6 x 17,5 cm, raamiga 30,5 x 30,5 cm.
All vasakul: R. SÖÖT
Richard Sööt (1903-2002) õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali August Janseni ja Roman Nymani käe all. 1937-1944 juhtis ta Tallinnas enda asutatud ettevõtet „Eesti Tarbekunst“. 1944. aastal emigreerus kunstnik esialgu Saksamaale Baierisse, hiljem USA-sse New Yorki, kus asutas oma kunstistuudio.
Legendaarne "Tuljak" on Anna Raudkatsi loodud hoogne eesti rahvatants, mida tantsitakse Miina Härma loodud koorilaulu saatel. Esimest korda kanti „Tuljakut” tantsuna ette 1915. aastal Vanemuises Eesti Üliõpilaste Seltsi tuluõhtul.
Aleksander Ristmägi “Malemängijad”, 1950
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 25,5 x 34,2 cm, raamiga 45 x 54 cm.
All keskel: A. Ristimägi
Aleksander Ristmägi, varasema nimega Aleksander Eisvald (1902-1972) alustas kunstihariduse omandamist Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas neid “Pallases”, mille lõpetas 1943. aastal Ado Vabbe käe all.
1944. aastal Rootsi põgenenud Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Malemängijad” aastast 1950 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu ajusid ragistavaile meestele ning on läbi vastandlike ilmete mängijate näol annab osavalt edasi ka mängu hetkeseisu.
Benita Vomm “Istuv akt”, 1956
Benita Vomm “Poolakt”
August Albo “Baleriin”, 1960ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 40 cm, raamiga 74 x 60 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922. aastal Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
Johann Naha “Ema portree”, 1949
Jüri Kass. Krokiijoonistused, 2025
(…) Jüri Kassi krokiid viimasest paarist aastast, tunduvad oma analüütilisuses üpris erilised. Need on otsekui uuringud, kuidas funktsioneerib inimkeha kui dünaamiline vormide kompleks, milles liikumine on immanentne ka puhkeasendis. Neil on kunstipedagoogliline väärtus, samas iseseisev kunstiline väärtus, nad on esteetiliselt nauditavad kui üks lõppematu lugu inimkehast ja tema väljendusvõimalustest, kui joonistus kui protsess oma lakoonilisuse ja nüansirikkusega, oma kerguse ning varjude ja rõhkude täpsusega. (…)
Mai Levin, kunstiajaloolane
Helve Halla “Vürst Gabriel (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval paremal: Gabriel
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Kinos Kosmos täpselt 55 aastat tagasi esilinastunud “Viimne reliikvia” on vaieldamatult üks eesti tippfilme. Eduard Bornhöhe jutustuse põhjal valminud linateos sai koheselt kassahitiks ja on populaarne tänaseni tänu oma intrigeerivale süžeele, kiirele tempole ja lõpmatuseni tsiteeritavatele dialoogidele. Filmi kangelast Vürst Gabrieli mängis tänavu 87-aastaseks saav Ukraina päritolu Alexander Goloborodko, kelle legendaarse eestikeelse dublaaži luges sisse heliseva häälega Mati Klooren.
Filmi austajatel on siinkohal suurepärane võimalus oma kollektsiooni lisada kostüümikunstnik Helve Halla (s. 1939) 1969. aastal valminud originaalkavand Gabrieli nüüdseks hetkega äratuntavast kostüümist — valge särk, mustad püksid, pikad ratsasaapad, uhke taskutega vest ja vööl alati truu pistoda.
Narvas sündinud Helve Halla on teinud kostüüme mitmele tuntud eesti mängufilmile — sh veel “Toomas Nipernaadi”, “Kõrboja peremees” ja “Keskea rõõmud” — kuid on hariduselt maalikunstnik, olles õppinud kõigepealt Tartu Kujutava Kunsti Koolis ning hiljem lõpetanud ka EKA. Aastakümneid hiljem antud intervjuus ütles Halla, et “Viimne reliikvia” oli tema kõige huvitavam ja parim töö (http://kultuur.elu.ee/ke482_Halla.htm).
Helve Halla “Vend Johannes (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval vasakul: Johannes
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Filmi kostüümikunstnike looming jääb enamasti teiste filmitegijate varju, ent ometi kinnistuvad vaatajale lisaks näitlejatele endile mällu justnimelt kostüümid, eriti selliste ajalooliste filmide puhul nagu “Viimne reliikvia”.
1939. aastal sündinud Helve Hallat võib nimetada avastamata geeniuseks ehk üheks olulisemaks eesti filmide kostüümikunstnikuks, kelle erialaline karjäär algas legendaarse “Viimse reliikvia” kostüümide kavandajana 1969. aastal ja jätkus tõusvas joones üle 20 aasta, sh valmisid tema käe all kostüümid “Kõrboja peremehele”, “Toomas Nipernaadile” jpt.
Esimest korda oksjonile tulev Halla traditsioonist lähtuv originaalkostüümikavand “Viimse reliikvia” ühele võtmetegelasele vend Johannesele on maiuspala igale filmikunsti fännile ning esindab 1960. aastate kostüümikunstnike elegantset ja siluetti rõhutavat joonistusstiili par excellence.
Konstantin Süvalo “Karksi maastik”, 1958
Värviline pliiats. Raamitud.
Mõõdud: Km 18.5 x 22.5 cm.
Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov. 1884–1964) sündis Viljandimaal Karksis. Selleks, et koguda raha kunstiõpinguteks Riias, töötas ta raudteel, kus kogus piisavalt raha, et 1909. aastal astuda Venjamin Blumi erakooli Riias. Juba järgmisel aastal jätkas ta aga prestiižses Riia Linna Kunstikoolis, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvitis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Janis Tilbergs ning Janis Rozentals.
Just neilt sai alguse armastus vabaõhumaali vastu ning algasid rännakud loodusesse. Seal valmisid akvarellid ja joonistused, neist edasi ateljees maalid. Et aga võimalikult täpselt edasi anda ehedat looduskogemust, sarnanes juba tema joonistuste laad maalikäsitlusele – samasugused kaldkriipsud nagu lühikesed pintslitõmbed lõuendil.
Käesolev südamlik teos kunstniku kodupaigast Karksist, kus Potisepa talus elasid ta sugulased, on valminud samadel printsiipidel. Maalijale on alati tähtis heletumedus: mets esiplaanil on hämaram, lage küngas taamal hele – just nii kannab Süvalo toonid alusele ka siin. Horisont on, nagu Süvalol tavaliselt, kõrge. Selle keskel aga kollast karva maja, ümbritsetud kaitsvalt metsaviirgudega, see on kodu…
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Tušijoonistus.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 29,7 x 42,6 cm.
All paremal: TLaanemaa 63.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Mall Nukke “Kollaažid 2009-2024”
Evald Okas “Kaunitar puhkehetkel”, 1984
Ado Vabbe – 7 joonistust
Pliiats paberil. Komplekt koosneb seitsmest raamitud Ado Vabbe joonistusest.
Teos nr 1. "Naisakt aknal". Mõõdud: ava 12 x 8,5 cm, raamiga 30,5 x 28 cm. (Teose klaas vajab vahetust)
Teos nr 2. "Suveöö unenägu". Mõõdud: ava 19,5 x 14,5 cm, raamiga 33 x 27 cm.
Teos nr 3. "Tütarlaps aknal". Mõõdud: ava 13,5 x 12,5 cm, raamiga 27 x 25 cm.
Teos nr 4. "Lokaalis". Mõõdud: ava 15 x 9 cm, raamiga 28,5 x 21,5 cm.
Teos nr 5. "Unistaja". Mõõdud: ava 15,7 x 10 cm, raamiga 29,5 x 22,5 cm.
Teos nr 6. "Vestlus". Mõõdud: ava 14 x 16 cm, raamiga 27,5 x 28,5 cm.
Teos nr 7. "Sõbrad pargipingil". Mõõdud: ava 12,5 x 19 cm, raamiga 26 x 31,5 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962
MÜÜDUD.
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm.
All paremal: JArrak 62
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut.
BRON. Evald Okas “Ingel küünlaga”, 1989
Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 58 x 30 cm.
All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Ernst Hallop “Suur Munamägi”, 1964
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 38 cm, raamiga 50 x 52 cm.
All vasakul: E Hallop 64
Pöördel: E Hallop Seeriast - Lõunaeesti kaunis loodus "S. Munamägi" 36 x 38, 1964, pastell
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Erich Pehap “Venna portree”
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 50 x 36 cm.
All keskel: ALLAN PEHAP
All paremal: E. Pehap
Erich Konstantin Pehapi elus mängis tema vend Allan Endel Pehap olulist rolli. Kahjuks kaotas Eestist põgenedes kunstnik temaga aastateks kontakti.
Käesoleval, 1948. aasta pastellil näeme poissi ennastunustavalt raamatut uurimas. Pastelli pehmusega tööst õhkub austust ja vennalikku armastust, diivanil olevad padjad aga meenutavad koduse Viljandi tikitud diivanipatju.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.
Ernst Hallop “Võrumaa vaade”
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47,5 x 30,5 cm, raamiga 63,5 x 44,5 cm.
All paremal: E. Hallop
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023
Kõvakaaneline, 312 lk.
„Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”.
See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.
Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.
Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023
Hard cover, 312 pages.
Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA.
The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed.
The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050.
This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.
Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021
Näitusekataloog “Erich Pehap 110”, 2022
Erich Pehapi 110. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloog. Näitus toimus septembris 2022 Allee galeriis ning sellel oli esindatud 55 erakogudest pärinevat teost erinevatest žanritest ja tehnikatest. Kuraator: Katre Palm.
Kataloogi koostaja: Katre Palm. Kujundaja: Karl Kevad. Koordinaator: Mari-Liis Illi-Illik. Reprod: Stanislav Stepaško. Trükikoda: Trükiviis OÜ. Väljaandja: Allee galerii.
Erich Pehap sündis 1912. aastal Viljandis. Kunstihariduse sai ta nii Kõrgemast Kunstikoolist “Pallas”, kus Pehap õppis nii maali kui graafika erialal, kui Kanadast Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudist. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus Pehap osales aktiivselt kohalikus kunstielus korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäituseid. Pehapi looming on pälvinud mitmeid auhindu, milledest olulisemaiks tunnustuseks peetakse Accademia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972) ja Accademia di Parma kuldmedalit (1979).
Ааво Кокк, Андрес Эйларт “ЭСТОНИЯ кисти художника. Более 150 пейзажей на карте Эстонии”, 2015
Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 18,5 cm.
Üleval ääres: Kaubandus-tööstusministri Ungari sigarid.
All ääres: "Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik!"
“Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima.
Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
Ado Vabbe “Kolm naist”
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,5 x 11,5 cm, raamiga 48 x 41 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm.
All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile)
All paremal: J. Arrak 67.
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Ado Vabbe “Mees ja naine”
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 13,5 x 11,5 cm, raamiga 43 x 41 cm.
Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 29,5 cm, raamiga 43 x 57,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm.
All paremal: Ernö Koch 1932.
Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.
Jüri Arrak “Puusu talu”, 1961
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Segatehnika (tušš, akvarell). Raamitud.
Mõõdud: Plm 62,5 x 46 cm. Raamiga 66,5 x 50 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Pliiats, akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,3 x 30,3 cm, raamiga 43,4 x 44,4 cm.
All paremal: RS 64
1950. aastate keskel käisid kunstnikud sageli Kunstihoone ühisateljees maalimas ning aktimaali jäi ta armastama elu lõpuni. Kunstniku vaba ja kerge pintslitöö ning nüansseeritult tabatud valgus lisavad maalile laiema kõlapinna kui pelgalt kirjeldus naisekehast. Akvarelli hele taust lubab modellil esile tõusta, tema keha on kerge kui sulg ja nii loob meister lihtsate vahenditega suurepärase kunstiteose.
Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: K Nagel 71.
Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Eveline Adelheid von Maydell “Baleriin ja tema sõber”, 1923
Tušš paberil.
Mõõdud: lm 13,4 x 18,5 cm.
All paremal: Eveline v. Maydell New york 1923
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eveline Adelheid von Maydell (aastani 1914 Frank; 1890-1962) oli Eestis tegutsenud saksa soost kunstnik, kelle noorusaeg möödus Pärnumaal. Tema kunstiõpingud algasid Riias, jätkusid Peterburis ja lõppesid Düsseldorfi Akadeemias.
Edgar Valter “Maadlus”, 1964
MÜÜDUD.
Viltpliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 26 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All paremal: EW 64
Edgar Valteri (1929-2006) mitmekülgsuse tõttu võib teda nimetada Hunt Kriimsilmaks – pidas ju mees noores eas palju ameteid, sealhulgas madrus, maaler, trükitööline ja lukksepp. Muuseas, just Hunt Kriimsilma tegelane intervjueeris legendaarse telesaate kolmanda hooaja kolmandas osas kunstnikku ennast.
Siiski õnnestus tal juba 21-aastaselt alustada vabakutselise kunstniku elu ning sellega end läbi loometee elatada. Tema esimene karikatuur ilmus Õhtulehes juba aastal 1944, kuid kõige tuntumaks sai Valter oma koomiliste ja parodeerivate piltidega, mis ilmusid huumoriajakirjas Pikker. Kunstniku sõber ja suur fänn Vahur Kersna on öelnud: “Edgar Valter venitas karikatuuri tema võimaluste teise serva. Iga pilt räägib täpselt nii pika, targa ja elukogenud loo, kui jaksad kuulata.”
Peeter Arnold Vihvelin “Ludvig Puusepp”, 1938
Tušš paberil kleebitud kartongile.
Mõõdud: lm 40,5 x 35,5 cm, koos paspartuuga 62 x 50,5 cm.
All paremal: P. A. VIHVELIN - 1938.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Arnold Peeter Vihvelin (1892 – 1962) sündis Tartumaal ja tema kirg kunsti vastu sai alguse juba 6-aastaselt, mil noor poiss oma portreemaalijast sugulase innustusel maalima hakkas. Erinevates maalistuudiotes end täiendamas käimine päädis Peterburi Kunstiakadeemia eduka lõpetamisega. Peale kooli asus Vihvelin tööle Rakverre, kus lisaks joonistusõpetaja ametile tegeles aktiivselt edasi maalimise ja graafikaga.
Teosel on Vihvelin kujutanud eesti arsti ja teadlast Ludvig Puuseppa, kellest sai 1910. aastal maailma esimene neurokirurgia professor.
Tõnis Vint “Virvendused”, 1966
MÜÜDUD.
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 33,5 x 32 cm.
All keskel: VINT 66
Tõnis Vindi (1942-2019) varased joonistused tõestavad tema virtuoossust selles tehnikas. Vindi toonased eksperimendid ja avastused abstraktsionismi vallas on tollases kunstikontekstis radikaalsed, lähenedes oma taotlustes näiteks Ülo Soosterile ja Jüri Arrakule.
“Virvendustes” on välja loetav nii figuratiivne kujundlikkus kui puhas abstraktne kujund, kusjuures varajane huvi juugendlikult kurvilise joonevoolavuse vastu kajab siin selgelt vastu. Kuigi töö jätab mulje vabakäejoone valitsemisest, pole Vindi loomingus kunagi midagi juhuse hooleks jäetud – kompositsiooni valitseb täielikult kontrollitud mõistuspärasus.
Edgar Valter “Kunstniku kummalised juhtumised”, 1962
Günther Reindorff “Vällamägi”, 1923
MÜÜDUD.
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 28,5 x 37,5
All paremal: GReindorff Vällamägi 18/VII 23.
Günther Reindorffi (1899-1974) varajastest maastikujoonistustest on tuntud peamiselt Eesti saarte ja põhjaranniku ning Nõmme motiivid. Käesolev teos tõendab aga, et ta põikas 1920. aastate algupoolel Lõuna-Eestissegi.
Maastikujoonistuse meistri isikupärane käekiri, selle looduslähedane stilisatsioon avaldus Reindorffil juba toona. Haanja kõrgustikus asuv maaliline Vällamägi on teosel edasi antud järgemööda üksteisega kohtuvate küngastena, mis kord tihedama puudesaluga ja kord taas lagedamana moodustavad justkui omaette väikemaailmad. Valge kriidiga rõhutatud helge taevalaotus mõjub oma värskuses justkui täpina i-tähel.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1964
Edgar Valter “Eluratas”, 1974
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
MÜÜDUD.
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Jüri Arrak “Meesakt”, 1961
MÜÜDUD
Joonistus paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 36,5 cm. Raamiga 69,5 x 52,5 cm.
All paremal: J Arrak metall 61
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut. Signatuur all paremal kannab aga märki tema toonastest õpingutest.
Viktor Leškin “Sadamas”
Süsi paberil. Müügis lehe kujul, soovi korral aitame raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 43 x 62 cm.
All paremal: V. Leškin
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Jüri Arrak “Suvila”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm.
All paremal: JArrak 61
Jüri Arrak kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Arraku varasesse loomeperioodi paigutuv “Suvila” kuulub tema Eestimaa eri nurkadesse toimunud õpperetkedel valminud joonistuste sarja. Ühtlasi moodustab see osakese toonase Eesti arhitektuuriajaloost, kus Arrak on detailitruult edasi andnud hoone fassaadi ning maja ümbritsevat loodust.
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 35,5 cm. Raamiga 49 x 50,5 cm
All paremal: EHallop 65
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.