Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Kunstnik töötas välja enda kõrgtrükitehnika, millele andis nime “new direct method“. Käesolev teos “Rock-kontsert” on reprodutseeritud tema teoseid koondavas raamatus “Eric Pehap: Paintings & Graphics” (Toronto, 1981) ning on eksponeeritud Allee galerii näitusel septembris 2022.
E-pood
Näitan kõiki 49 tulemust
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All: Must 2023
Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.
Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.
Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962
New direct method, paber. Raamitud.
Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm.
All vasakul: 2/6 N.D.M
All paremal: Eric Pehap 1962
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Peeter Must “Äärel”, 2022
Õli lõuendil. Raamitud.
120 x 100 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.
Erich Pehap “Composition”, 1961
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Peeter Must “Pühapäev”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Kõhklus”, 2022
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Kõrgrõhkkond”, 2019
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Neljas lugu”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 70 x70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Tiigitrepp”, 2022
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.
Erich Pehap “Kaks tüdrukut”, 1977
Erich Pehap “Natüürmort sinisega”, 1977
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: 32 x 27,7 cm
Viljandist pärit pallaslane Erich Pehap asus 1943. aastal elama Soome, peale seda Rootsi ning otsustas lõpuks siirduda Kanadasse, kuhu jäi pidama elu lõpuni. Kanadas elades oli ta viljakas nii maalija kui ka graafikuna.
Pehapil oli märkimisväärne oskus näha lihtsaid ja nauditavaid momente argielus, rõõmu tunda väikestest asjadest. Nii leidis ta ka käesolevas linoollõikes inspiratsiooni lihavõtteaegsest lauast munakorvi ja lillevaasiga, mis kannab tema initsiaale. Põnevalt on kunstnik mänginud erinevate mustrite kombineerimisega, jättes sellest hoolimata korrektse ning korrastatud üldmulje. Samast teosest valmis Pehapil ka lillakais toonides versioon, kuid sinine on neist haruldasem, kuna kunstnikul valmis seda vaid 6 lehte.
Erich Pehap “Loodusjõud”, 1963
N. D. M ehk new direct method. 2/12. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 47 x 32,5 cm, koos raamiga 72 x 56 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Just seal töötas kunstnik graafikas välja oma autoritehnika new direct method, mida esindab ka käesolev teos.
Erich Pehap “Showtime”, 1973.
MÜÜDUD
Linoollõige, 8/20. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Erich Pehap “Port de Grave”, 1976
Teost saab näha ja osta galeriist.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 86 cm. Koos raamiga 67,1 x 87,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teoski on valminud tema uuel kodumaal, Port de Grave´i poolsaarel Newfoundlandis.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
PS! Teos vajab kerget restaureerimist.
Erich Pehap “Kaks naist”, 1960ndad
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Ava 30 x 20 cm, koos raamiga 49 x 38,5 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Erich Pehap “Piknik”, 1947
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 22,6 x 25,7 cm. Raamiga: 43,6 x 50,6 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on valminud tema Rootsi perioodil, mil kunstnik töötas reklaamibüroos ning nädalavahetuseti tegeles oma lemmiktegevuse ehk maalimisega. Katsetusaltina on Pehap siin vaid üht tooni kasutades andnud edasi õdusa pühapäeva sooja idülli.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Erich Pehap “Sadam”, 1948
Litograafia, koloreeritud tušiga. Raamitud.
Mõõdud: Plm 13,7 x 16,2 cm. Koos raamiga 27,1 x 32,1 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Erich Pehap “Naisakt tugitoolil”, 1948
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: Ava 29 x 29,3 cm. Koos raamiga 49,2 x 49,2 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna.
1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.