Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
E-pood
Näitan 201–300 tulemust 836-st
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962
New direct method, paber. Raamitud.
Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm.
All vasakul: 2/6 N.D.M
All paremal: Eric Pehap 1962
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm.
All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III
All paremal: HArrak 1971
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971
Voldemar Tank “Stockholmi linnavaade”, 1957
Õli lõuendil.
Mõõdud: 46 x 61,5 cm.
All vasakul: W Tank 59
Teos vajab mõningast restaureerimist. Soovi korral saame olla abiks organiseerimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Märt Bormeister “Eesti rehetuba”, 1979
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 54,5 x 74,5 cm.
All vasakul: Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXIX Eesti rehetuba õli 50x70
Märt Bormeister (1916-1991) oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Kuigi ta lõi töid erinevates žanrites, siis menukaimaiks kujunesid Tallinna vaated ning talumaastikud. Viimaseid jäädvustades kandis Bormeister ka olulist pika traditsiooniga taluarhitektuuri dokumenteerimise rolli, mistõttu on tema tööde detailitruudus väärtuslikuks ka ajaloo seisukohalt.
Richard Kaljo “Nunne värav”, 1958
Herkki-Erich Merila, sarjast “Real Estate of Mind”, 2006-2007
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 62 x 82 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
Herkki-Erich Merila, seeriast “Real Estate of Mind”, 2006-2007
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud.
Mõõdud: 70 x 100 cm, raamiga 81 x 112 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
Richard Kaljo “Akt”, 1975
Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021
Näitusekataloog “Erich Pehap 110”, 2022
Erich Pehapi 110. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloog. Näitus toimus septembris 2022 Allee galeriis ning sellel oli esindatud 55 erakogudest pärinevat teost erinevatest žanritest ja tehnikatest. Kuraator: Katre Palm.
Kataloogi koostaja: Katre Palm. Kujundaja: Karl Kevad. Koordinaator: Mari-Liis Illi-Illik. Reprod: Stanislav Stepaško. Trükikoda: Trükiviis OÜ. Väljaandja: Allee galerii.
Erich Pehap sündis 1912. aastal Viljandis. Kunstihariduse sai ta nii Kõrgemast Kunstikoolist “Pallas”, kus Pehap õppis nii maali kui graafika erialal, kui Kanadast Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudist. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus Pehap osales aktiivselt kohalikus kunstielus korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäituseid. Pehapi looming on pälvinud mitmeid auhindu, milledest olulisemaiks tunnustuseks peetakse Accademia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972) ja Accademia di Parma kuldmedalit (1979).
Illimar Paul “Tallinn I”, 1985
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 50 x 50 cm, raamiga 71 x 64,5 cm.
All vasakul: Tallinn I Serigraafia 25/30
All paremal: IPaul 85
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023
Kõvakaaneline, 312 lk.
„Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”.
See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.
Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.
Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023
Hard cover, 312 pages.
Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA.
The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed.
The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050.
This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.
Ааво Кокк, Андрес Эйларт “ЭСТОНИЯ кисти художника. Более 150 пейзажей на карте Эстонии”, 2015
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Henno Arrak “Mehe büst ja punane draperii”, 1957
Õnne Eelma “Pirnid”, 1975
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Laurentsius “Roos”, 2013
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021
Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 75 x 60 cm.
All vasakul: Tamme
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.
Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971
Linoollõige paberil.
Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm.
All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971
Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt.
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Boris Ninemäe “Pillimees”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 49 x 57 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Sjömans - nöje i skansen
Oma sünnimaa mälestustele põhinevas loomingus on Eesti Wabariigi aegsel taluelul Boris Ninemäe (1925-1991) maalides kandev koht. Ninemäe üldistab folkloorset jutustavat motiivi, teda huvitab eelkõige tinglik, mitte isikupärastatud stseen.
"Pillimees" kutsub vaataja õdusasse atmosfääri, kus õhtusel ajal on lambivalgel tulnud kogu pere kokku, et nautida pillimängu.
Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm.
All vasakul: trägravyr
All paremal: A.Ristimägi
PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!
Gerhard von Rosen “Maastik mändidega”, 1920
Gregor von Bochmann “Mees hobusega”
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud.
Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm.
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive.
Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.
Boris Ninemäe “Lootus”
Enno Allik “Rannamaastik”, 1996
Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 18,5 cm.
Üleval ääres: Kaubandus-tööstusministri Ungari sigarid.
All ääres: "Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik!"
“Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima.
Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Erich Pehap “Lilled”, 1976
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 29,5 x 48 cm, raamiga 49 x 67 cm.
All paremal: E. Pehap 1976
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Käesolev teos on valminud teisel pool ookeani, ent ometigi tunneme sellelt ära Eestis juba toona nii populaarsed pelargoonid, mis oma lõhnaga jäid Pehapile alatiseks kodumaad meenutama.
Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 54 x 65 cm
All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.
Maris Siimer “Jänes kapsaaias”, 2022
Akrüül lõuendil.
100 x 120 cm
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Eerik Haamer “Autoportree”, 1966
Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 52 cm.
All paremal: EOkas 1985
Pöördel: EOkas 1985
Pöördel alusraamil: E. Okas 1985 Õli l. Lamav naine 31x52
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm.
All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus)
All paremal: VTolli 82
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Enno Allik “Üks kevadpäev Rutu mäel”, 1989
Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999
Õli Soome papil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm
All vasakul: Jegikeon 99
Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga"
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust.
Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022
Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia):
Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a.
Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI".
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee
Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm.
All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige
All paremal: 1953.
Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.
Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 79
Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.
Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.
Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All: Must 2023
Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 110 x 90 cm
All vasakul: Roosimölder 1997
Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
